Omavalitsuspäevade fookuses on haridus ja kultuur ning tervisedendus

Rakveres toimuva Eesti XI Omavalitsuspäeva teemaks on "Milline on päriselt noorte osa hariduse ja kultuuri kujundamisel kohalikus elus?". Maardus toimuva Harjumaa VI Omavalitsupäeva teemaks on “Tervisedendus - kohaliku omavalitsuse ning riigi koostöö ja sotsiaalse võrgustiku ühine vastutus inimeste elukvaliteedi tõstmiseks”.

Aivar Kokk, Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees

Omavalitsuspäevade töö tulemusena sündivad deklaratsioonid ei ole üksnes arutelude kokkuvõtted, vaid oluline sisend valimiste järel moodustatava valitsuse tegevusele. Eesti XI Omavalitsuspäev Rakveres kui ka Harjumaa VI Omavalitsuspäev Maardus annavad võimaluse koondada kohaliku tasandi praktilised ettepanekud hariduse, kultuuri, tervisedenduse ja riigi - KOV koostöö küsimustes. Selliste sisuliste arutelude kaudu saab omavalitsuste kogemus jõuda riikliku poliitikakujundamise keskmesse.

Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor, tulevane teadusprorektor

Omavalitsuspäevadel on oluline roll, kuna need loovad sisulise aruteluruumi kohalike omavalitsuste, riigi, ülikoolide ja teiste partnerite vahel. Tallinna Ülikooli roll on tuua nendesse aruteludesse teaduspõhist analüüsi, akadeemilist vaadet ja eri valdkondade teadmisi, mis aitavad kohaliku tasandi probleeme laiemalt mõtestada. Ülikooli, omavalitsuste ja riigi koostöös on võimalik kujundada lahendusi, mis toetavad kogukondade arengut, inimeste
heaolu ja teadmistepõhist valitsemist. Ülikooli panust näitab seejuures asjaolu, et kaasatud on nii rektoraadi kui ka mitmete instituutide esindajad.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud

Omavalitsuspäevade senine areng on loonud tugeva aluse järgmisteks sisulisteks sammudeks. Omavalitsuspäevade teemad peegeldavad väga selgelt kohaliku elu keskseid küsimusi - haridust, kultuuri, tervist ja kogukondade kestlikkust. Hariduse ja kultuuri arenguta ei ole mõeldav ka riigi ning kohalike omavalitsuste tulevik, rääkimata sellest, et need valdkonnad on ka põhiseaduse sätte ja mõtte väga olulised osad. Vaimne ning füüsiline tervis on omakorda inimese ja tegelikult kogu ühiskonna kestliku toimimise alused. Ühistegevuses püüamegi aruteludesse tuua analüütilist vaadet ja praktilisi teadmisi, toetades riigi, kohalike omavalitsuste, ülikoolide ja kolmanda- ning erasektori koostööd.

Triin Varek, Rakvere linnapea

Rakvere linn ootab huviga 2026.a OVP toimumist. Oleme valinud teemad, mis kohaliku elu ja tuleviku kujundamisel on seotud väga tugevate baasväärtustega - haridus, kultuur ja noored ning osalusdemokraatia. Omavalitsus kohaliku elu korraldajana lähtub elanike heaolust – et elukeskkond oleks ilus ja turvaline ning teenused tasemel ja kättesaadavad. Tulevik on noored ja uued kodanikud, kes kohalikku elu edasi viivad. Selleks on vaja, et säiliks ja areneks kultuur ning haridus oleks heal tasemel. Kuidas kujundada tulevik, mis vastab noorte ootustele, ettevõtjate vajadusele ja tõstab elanike rahulolu piirkonnas - nendele küsimustele peame vastuseid leidma koostöös.

Töörühmade arutelud olid kohtumisel sisukad ning kõikide osapoolte kogemused ning panus aitab kindlasti kaasa OVP õnnestumisele, kust sündinud mõtted, ettepanekud ning koostatud deklaratsioonid peavad olema suundadeks nii kohalikul kui riigi tasandil, et muutusi luua ja juhtida.

Priit Reiska, Tallinna Ülikooli valitud rektor

Tallinna Ülikool on olnud ja on ka tulevikus omavalitsustele tugev ja usaldusväärne partner. Selle aasta omavalitsuspäevade fookuses on haridus, kultuur ja tervisedendus. Need on teemad, millega me igapäevaselt tegeleme õppes ja teaduses. Seetõttu saame omalt poolt panustada nii Harjumaa kui ka üleriigiliste omavalitsuspäevade ettevalmistamisse ja läbiviimisse. Soovime tuua aruteludesse teaduspõhise vaate, uusimad teadmised ning praktilised lahendused.

Signe Riisalo, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Omavalitsuspäevadel on pikk traditsioon, tegemist on suurepärase formaadiga arutada riigi, kohalike omavalitsuse ja kolmanda sektori juhtidega meie inimestele igapäevaselt olulistel teemadel. Sotsiaalvaldkond on suuresti läbi hoolekande ja lastekaitse korralduse omavalitsuste vastutusel, häid praktikaid on Eestis palju ja nende jagamine on rikastav. Inimeste füüsiline ja vaimne tervis on eeskätt inimeste enda vastutusel läbi tervislike eluviiside harrastamise aga kohalikul omavalitsusel on võimalus luua toetav füüsiline keskkond ning koos riigiga muuta ka vajalikke asjakohaste teenuste õigeaegset kättesaadavust.

Kertu Orro, Rakvere Kultuurikeskuse direktor

On märgiline ja sisuliselt vältimatu, et üheks keskseks fookusteemaks on professionaalne kultuur kohaliku omavalitsuse kontekstis - just siin tehakse otsused, mis määravad, kas kultuur on piirkonna arengumootor või juhuslik kõrvaltegevus. Professionaalne kultuur ei teki iseenesest ega levi keskustest äärealadele; see sünnib teadlike poliitiliste valikute tulemusena. Küsimus ei ole enam selles, kas omavalitsus peaks kultuuri panustama, vaid selles, kas ta julgeb võtta vastutuse oma kogukonna kultuurilise taseme ja tuleviku eest - ning mitte selles, kas me saame endale väikelinnas professionaalset kultuuri lubada, vaid selles, kas me saame endale lubada selle puudumist.

Ailar Lyra, Maardu Linnavolikogu esimees

Igapäevane liikumine ei ole enam iseenesestmõistetav ning selle muutmine eeldab teadlikke ja süsteemseid otsuseid. Keskne küsimus on, kuidas suunata omavalitsuste ja riigi investeeringuid nii, et need looksid inimestele loomulikke võimalusi rohkem liikuda - kooliteel, avalikus ruumis, kogukonnategevustes ja igapäevastes liikumisvalikutes. Eesmärk ei peaks olema üksnes inimeste motiveerimine, vaid sellise keskkonna kujundamine, kus liikumine muutub lihtsaks, kättesaadavaks ja igapäevaelu loomulikuks osaks.

Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor

Kohalikel omavalitsustel on vaimse heaolu edendamisel keskne roll, sest just KOV tasandil on võimalik märgata kogukondade tegelikke vajadusi ja neile kiiresti reageerida. Ennetustegevused, kogukonna kaasamine ning vabatahtlikel põhinevad algatused on vajalikud selleks, et vähendada üksildust, tugevdada inimestevahelisi sidemeid ja toetada varajast märkamist enne probleemide süvenemist. Senine kogemus kinnitab vajadust jätkata
kogukondade teadlikku võimestamist ja aktiivset kaasamist.

Kohtumisel täpsustati kavandatavate omavalitsuspäevade fookusteemasid, ettekandeid ning töötubades arutama hakatavaid teemapüstitusi koos kavandatavate ettepanekutega deklaratsiooni projekti.

Saabuva juubeli puhul õnnitleti ka Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimeest Aivar Kokka.

Omavalitsuspäevadest on kujunenud oluline arutelu- ja koostööplatvorm. Tänaseks on Eestis toimunud kümme üleriigilist ning viis Harjumaa omavalitsuspäeva. Iga kohtumine keskendub parasjagu kõige teravamatele kohaliku tasandi küsimustele, pakkudes võimalust nii aruteludeks kui ka praktilisteks töötubadeks. Nende tulemusena valmivad omavalitsuspäevade deklaratsioonid, millel on selge roll poliitikadokumentidena: need toovad esile peamised murekohad ning pakuvad välja konkreetsed lahendused.

Deklaratsioonid edastatakse traditsiooniliselt Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsuse, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse ja Tallinna Ülikooli esindajatele.

Kohtumise fotogalerii on leitav SIIN
Kohtumise kava on leitav SIIN