Tagasivaade aastale 2025: omavalitsuspäeva juubel, kriisivalmidus ja uued sihid hariduses

Tänu kuulub kõigile koostööpartneritele ühistegevuse eest 2025. aastal, millesse on mahtunud mitmeid sisukaid ühiseid ettevõtmisi. Hea meel, et olete jätkuvalt andnud suure panuse riigi, kohalike omavalitsuste ja nende liitude, ülikoolide ja teiste koostööpartnerite ühistegevusse, olles seejuures esile toonud ka mitmed olulised valdkonna juubelid.   

Traditsiooniline foorum 09.06.2025 Tallinna Ülikoolis. Autor Piret Räni

Lühiülevaade mööduvast aastast.

1. Traditsiooniline Tallinna Ülikooli, MTÜ POLIS, Riigikogu ja partnerite foorum toimus sellel aastal Tallinna Ülikoolis 9.06.2025. Foorumi keskseks teemaks oli “Kohaliku omavalitsuse ja liitude taastamisest ning omavalitsuspäevast – koostööst ja ajaloost tulevikku”, kus esinesid riigi ja kohalike omavalitsuste ja nende liitude esindajad ning teadlased. Ühtlasi tänati ja tunnustati uusi MTÜ POLIS auliikmeid. Foorumi eesmärk oli hoida au sees nende inimeste suurt panust, kes 35 aastat taga osalesid aktiivselt omavalitsusliku staatuse loomise protsessis. Teadaolevalt omistati 1. oktoobril 1990 Muhu vallale ja Kuressaare linnale omavalitsuslik staatus ning oktoobris täitus ka omavalitsuspäeva 10. aastapäev, millel on ajaloolised juured seoses Eesti avaliku halduse esimese seaduse Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele. Ria-, Tallinna- ja Kura-male jõustumisega 1. oktoobril 1866. Samuti käsitleti kohaliku omavalitsuse arengu ja koostööga seotud teemasid. 

Esimese paneeli raames käsitleti Eesti valdadele ja linnadele omavalitsusliku staatuse omistamise algusaegu. MTÜ Polis asepresident, Eesti Linnade ja Valdade Liidu Vanematekogu esimees Sulev Mäeltsemees tõi välja, et Eestis oli palju paikkondi, kes tegutsesid samaaegselt omavalitsusliku staatuse nimel. Selle käigus õpiti palju, seejuures loeti kättesaadavaks tehtud esimese Eesti Vabariigi kohalike omavalitsuste teemalisi tekste. MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne märkis, et määrav oli muutus rahva tahtes, võimekus teha omaloomingut ning olla ise nii õpilane kui ka õpetaja kohalike omavalitsuste taastamisel ajal. Paneeli modereerisid Raivo Vare, Helmen Kütt ja Mihkel Juhkami. Paneelis osalesid Pipi-Liis Siemann, Tarmo Miilits, Sulev Lääne, Sulev Mäeltsemees, Aimur Liiva, Erki Savisaar, Tanel Tammela ja Liina Kaldas.

Teise paneeli eesmärgiks oli teha kindlaks olemasolevate analüüside ja uurimuste lüngad, mille baasil saaks arendada praeguste või tulevaste innovatsiooniprojektide sisu. Tallinna Ülikooli dotsent Katri-Liis Lepik märkis, et innovatsioon pole ainult tehniline, vaid ka uuendus kogukonna koostöö vaates. Sellest lähtuvalt tuleks põhjalikumalt arutada, kuidas võimalikud kogukondlikud, digi- ja füüsilised teenused sobituvad kokku kriisi kontekstis.

Paneelis toodi veel välja, et kriisihaldus seisneb kolmes aspektis: teadmised, oskused ja varustus. Nende põhiaspektide täitmisel saavutatakse teatud valmisolek kriisideks, mis on universaalne olenemata kriisi tüübist. Valmisolek tõstab ka kohalike kogukondade ning indiviidide enesekindlust ja pingetaluvust, kriisivalmidus on kogukonnaliikmeid ühendav jõud. Suur roll on haridusel nii lapsevanemate kaasamise kui ka noorte teadmiste ning oskuste täiendamise osas. Kuigi kõigeks valmistuda ei saa, toetavad vertikaalne ja horisontaalne koostöö ning ühiskondlik sidusus võimekust kriisidega toime tulla. Paneeli modereerisid Rivo Noorkõiv, Katri-Liis Lepik ja Mikk Lõhmus. Paneelis osalesid Sigrid Soomlais, Innar Liiv, Triin Varek, Riivo Noor, Meelis Kuusk, Indrek Grauberg, Tiia Õun, Peeter Normak, Tauno Suurkivi ja Leif Kalev.

Foorum oli pühendatud Eesti Linnade Liidu loomise 105., kohaliku omavalitsuse süsteemi ning Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu taasloomise 35., omavalitsuspäeva 10. aastapäevale. Samuti märgiti foorumiga ära Sulev Lääne 70. juubel. Kollokviumiga peeti meeles ka Eerik-Juhan Truuväli mälestust.

2. Eesti X Omavalitsuspäev, mis oli seekord juubeli omavalitsuspäev, toimus 18.–19. septembril 2025 Jõgeval, Kaunite Kunstide Kodus, keskendudes teemale „Kohaliku omavalitsuse ja riigi koostöö ettevõtluse ja sotsiaalhoolekande valdkonnas“. Omavalitsuspäeva kaaskorraldajateks olid Jõgeva vald, Tallinna Ülikool, Riigikogu, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Jõgevamaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Regionaal-ja Põllumajandusministeerium, MTÜ Polis ja teised koostööpartnerid. Omavalitsuspäeval märgiti ära ka Muhu vallale ja Kuressaare linnale omavalitsusliku staatuse omistamise  35. aastapäev ning Eesti Linnade Liidu loomise 105. aastapäev. Esinejateks olid riigi ja kohalike omavalitsuste, aga ka omavalitsusliitude, ülikoolide, ettevõtete esindajad ja eksperdid. Esimesel päeval korraldati neli töötuba, teemadeks olid “Ettevõtlikud kogukonnad ja väikeettevõtlus”, “Hoolekandereform ja selle tulevikuvaade”, “Ettevõtja mured – milliseid lahendusi ettevõtja vajab. Töötukassa andmed” ning “Koduteenuste areng. Tuleviku vaade”. Esimese päeva õhtu toimus ka traditsiooniline Riigikogus esindatud erakondade juhtide debatt. Teisel päeval toimusid veel kaks töötuba, teemadel “Lahendused riigi ja KOV poolt. Taristu ja investeerimiskliima. Riigi ja KOVi roll” ning “Lastekaitse. Korraldus ja muudatused, sh võrgustikutöö erinevate osapooltega”. Samuti külastati Jõgevamaa teemakohaseid paikasid. Samuti kiideti heaks Eesti X Omavalitsuspäeva deklaratsioon. 

3. Harjumaa V Omavalitsuspäev (HOP 2025) toimus esimese juubelina Anija vallas Anija mõisas teemal „Kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi koostööst kriisivalmidusel ning elanikkonna kaitsel“ sai alguse traditsioonilise lipu heiskamise ja Omavalitsuspuu istutamisega. Kohal olid Harjumaa Omavalitsuste Liidu, arusaadavalt Anija valla ja Tallinna linna, Vabariigi Valitsuse ja teiste riigi institutsioonide, Tallinna Ülikooli, MTÜ Polise ja teiste koostööpartnerite esindajad. Avakõnega esines samuti Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis Volodõmõr Bojetško, kes rõhutas, et Venemaa agressioon on kestnud üle kolme ja poole aasta ning Ukraina rahvas maksab selle eest ränka hinda nii elude kui ka vabaduse kaitsmisega. Tänu rahvusvahelisele toetusele, sealhulgas Eestilt saadud abile, on olnud võimalik üles ehitada hävinud taristut, nagu sillad, koolid ja lasteaiad, mis loovad lastele turvalised õpitingimused isegi sõja ajal. Sõna võtsid veel Ukraina Ülemraada liige ja Ukraina-Eesti parlamendirühma esimees Arseni Puškarenko ja Ovrutši linnapea Ivan Korud. Päeva teises pooles toimusid töötoad teemadel “Riigi ja partnerite vaade kriisivalmidusele” ning “Kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vaade kriisivalmidusele”, kus arutati kriisivalmidust riigi ja partnerite ning kogukondade ja kohalike omavalitsuste vaatepunktist. “Riigi ja partnerite vaade kriisivalmidusele” töötoas osalesid mitmed valdkonna eksperdid ja praktikud, kes tõid esile kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitsega seotud võtmeküsimused. Kiideti heaks ka Harjumaa omavalitsuspäeva deklaratsioon. 

4. Väljakujunenud traditsiooni kohaselt antakse omavalitsuspäevade deklaratsioonid üle Riigikogu Valges saalis Riigikogu juhatuse, Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele. Sellel aastal toimus 1. detsembril 2025 Eesti X Omavalitsuspäeva (OVP) ja Harjumaa V Omavalitsuspäeva (HOP) deklaratsioonide pidulik üleandmine Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsuse ning  Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele. Käsitleti kohalike omavalitsuste arendamise väljakutseid ja prioriteete ning rõhutati kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluse, sotsiaalhoolekande ning kriisivalmiduse teemadel. Kohtumise avas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes ütles deklaratsioone vastu võttes, et kohalike omavalitsuste ja riigi koostööd tuleb mitte ainult elus hoida, vaid ka arendada. Ta pidas oluliseks, et Eesti omavalitsuspäeva deklaratsioon rõhutab selgema õigusruumi vajadust ja sisaldab ettepanekuid, kuidas arendada koostööd sotsiaalvaldkonnas ja ettevõtluses, ning Harjumaa omavalitsuspäeva deklaratsioon keskendub kriisivalmidusele ja elanikkonnakaitsele. 

Eraldi arutelu toimus Riigikogu Konverentsikeskuses. Tehti kokkuvõtteid toimunud Omavalitsuspäevadest Jõgeval ja Anijal. Samuti juhatati sisse uued Omavalitsuspäevad Rakveres ja Maardus 2026. Sisuka arutelu käigus toodi esile nii 2025. aasta omavalitsuspäevade kogemusi kui ka uute 2026. aastal kavandatavate omavalitsuspäevade teemadega seonduvalt. Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viigile anti üle auaadress olulise panuse eest omavalitsuspäevade traditsiooni arengusse ning kohalike omavalitsuste teaduspõhise koostöö tugevdamisse.

1.12.2025 Riigikogu Valges saalis OVP 2025 ja HOP 2025 deklaratsioonide üleandmine. Autor Erik Peinar

5. Jätkus koostöö kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni arendamiseks. Programmi eesmärk on süvendada teadmisi kohaliku valitsemise süsteemi olemusest, arengust ning valdkonna õigusest. Lisaks omandatakse oskused kohaliku omavalitsuse juhtimiseks, teenuste korraldamiseks, poliitika kujundamiseks ning eelarve ja finantsjuhtimise käsitlemiseks.

Teadaolevalt peavad koos Tallinna Ülikooliga ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, SA Järvamaa, MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit, SA Võrumaa Arenduskeskus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, mitmed kohalikud omavalitsused ning nende liidud,  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Sisekaitseakadeemia ja teised koostööpartnerid inimvara ja valdkonna poliitikute ning omavalitsustöötajate koolitust oma tegevuses üha olulisemaks tegevusvaldkonnaks. Hea meel on märkida, et paljud vallad ja linnad ning riigi institutsioonide esindajad on samuti sellesse protsessi aktiivselt kaasatud.

6. Väga edukaks võib pidada koostööd kahe esimese kohaliku valitsemise nn baaskursuse läbiviimisel. Kohaliku valitsemise mikrokraadi kolmanda lennu lõpetamine toimus 23.05.2025 Tallinna Ülikoolis. Kolmanda lennu lõpetas 31 osalejat, jätkates kohaliku omavalitsuse inimvara arendamise traditsiooni, mis sai alguse 2022. aastal Rae vallas. Lõpetajad avaldasid huvi ka edaspidi täiendõppes jätkamise vastu. Kohtumisel toimus ka mõttevahetus tulevaste mikrokvalifikatsioonide väljatöötamisest. Sügisel 3.10.2025 alustas Harjumaa Omavalitsuste Liidus uut õppeaastat kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni IV lend. Avaseminaril osalesid ka mitmed riigi, kohalike omavalitsuste ja nende liitude, Tallinna Ülikooli ning Sisekaitseakadeemia esindajad.

Kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni baaskursuse III lennu lõpetamine Tallinna Ülikoolis 23.05.2025. Autor Piret Räni

7. Koostööpartnerite ühistegevuse tulemusena alustab veebruaris 2026 uus mikrokvalifikatsiooni jätkukursus - kohalik omavalitsus: juhtimine, innovatsioon ning kriisivalmidus, mis on mõeldud eelkõige baaskursuse läbinud õppijatele. Baaskursuse senised lõpetajad on hinnanud kõrgelt selle programmi, sh kursuse praktilisust ja võimalust kogemuste vahetuseks kolleegidega üle Eesti. Nüüd pakub uus mikrokvalifikatsioon võimaluse arendada edasi nii juhtimis-, arendus- kui ka kriisijuhtimiskompetentse, mis on olulised kohalike omavalitsuste jätkusuutliku arengu, uuendusvõime ja kriisivõimekuse  tagamisel. 

Väga oluliseks koostöö valdkonnaks on jätkuvalt ühistegevus, mis on suunatud vastutustundlike demokraatlike kodanike arendamisele. Tallinna Ülikool ja kaasatud kohalikud omavalitsused, koolid ning riigi koostöövõrgustiku osapooled on koos üliõpilaste ja õpilastega tegutsemas analüüsivõime arendamise ja praktiliste oskuste kujundamisel, et nad saaksid tulevikus toimida vastutustundlike ja teadlike demokraatlike kodanikena. Tegevuste keskmes on osalemine ja panustamine kodanikuhariduse arendamisse, kohaliku omavalitsuse ning regionaalarengu teemadesse, sealhulgas omavalitsuspäeva kui riikliku tähtpäeva tähistamisse ja sisustamisse.

8. Tallinna Ülikooli ELU projekti ja DEMOCRAT+ tegevuste raames kaasati üliõpilasi mitmetesse praktilistesse tegevustesse, sealhulgas kohtumised riigi, kohalike omavalitsuste ja nende liitude, ülikoolide ning muude asjaomaste institutsioonide esindajatega; arutelud ja analüüsid kodanikuühiskonna teemadel ning osalemine pilootprojektides erinevates Eesti omavalitsustes (nt Rakvere, Maardu, Tallinn, Harku). Pilootprojektide raames korraldati õppepäevi koolides, kohalikes omavalitsustes, riigi institutsioonides ja ülikoolis, et siduda teooria praktiliste kogemustega. Oluline eesmärk oli analüüsida seniseid kodanikuühiskonna õppe- ja teavitusmaterjale, hinnata üliõplaste ja õpilaste praktilisi oskusi ja teadmisi ning kaardistada vajadused õppematerjalide ja õppeprotsessi mitmekesistamise osas. Eeltoodud tegevusi tunnustati ka Eesti X Omavalitsuspäeval Jõgeval konkursi “Aasta Omavalitsustegu” laureaadi tiitliga.  Rõhutati, et demokraatlik riik ja kodanikuühiskond ei saa areneda ilma noorte aktiivse osaluseta. See oli eriti aktuaalne seoses valimisea langetamisega 16 eluaastani ja madala valimisaktiivsuse probleemiga, arvestades ka 2025. aasta kohalikke valimisi ja tulevasi Riigikogu valimisi. Valdkonnas on toimunud väga erinevad kohtumised ja ühistegevus jätkub. 

Näiteks toimus Tallinna Linnavalitsuse Roosikrantsi residentsis 12. mail 2025 ühine arutelu selle üle, kuidas tagada, et kodanikuharidus jõuaks iga nooreni. Kohtumisel osalesid Tallinna Ülikooli, Tallinna Linnavalitsuse, Pelgulinna Riigigümnaasiumi, Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi esindajad. Arutelus keskenduti kodanikuhariduse hetkeseisule ning sellele, milliseid võimalusi pakub tulevik noorte kasvatamiseks teadlikeks, vastutustundlikeks ja aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks. Osapooled jagasid kogemusi ja tõid esile vajaduse teaduspõhiste lähenemiste järele nii koolides kui ka laiemas linnaruumi ja kogukonda hõlmavas õpikeskkonnas. Kohtumine lõi aluse edasisele koostööle, et toetada kodanikuhariduse süsteemset ja kõiki noori kaasavat arengut.

9. Tallinna Ülikoolis toimus 12. detsembril 2025 traditsiooniline aastat kokkuvõttev kollokvium „Uus pilk demokraatlikule kodanikuharidusele: teel jätkusuutlikele koostöö- ja korralduslahendustele riigi, omavalitsuse, kooli ja kogukonna partnerluses“, kuhu kogunesid riigi, kohalike omavalitsuste, teadlaste, koolide ja kogukondade esindajad ning kodanikuühiskonna eestvedajad. Maailm, milles elame, nõuab üha paremini mõistetavat ja kaasavat kodanikuharidust. Kollokviumil arutati, kuidas koostöös riigi, kohalike omavalitsuste, teadlaste ja kogukondadega saame arendada ja rakendada tulevikku suunatud lahendusi, mis soodustavad aktiivset kodanikuelu ning vastutustundlikku osalemist demokraatlikus protsessis. Kollokviumi esimene pool keskendus kodanikuhariduse eesmärkidele, väljakutsetele ja võimalustele. Teadlased ning praktikuid analüüsivad kodanikupädevuste seisu, kooli ja kogukonna koostöö vajadust ning rahvusvaheliste projektide (sh Euroopa Horisont ja Democrat+) kogemusi. 

Tallinna Ülikool ühiselt partneritega on käivitanud uue Tallinna Ülikooli FUR projekti “Demokraatliku kodanikuhariduse jätkusuutlik korraldamine ja koostöö (DEKO)”, sh „elava labori“ lähenemisega ning Euroopa tasandil iCivic-projektiga, et koos partneritega arendada kodanikuhariduse lahendusi, pöörates tähelepanu ka meediakirjaoskusele ja infomüra mõjule.

Kollokviumi teine osa keskendus Eesti XI Omavalitsuspäeva ja Harjumaa VI Omavalitsuspäeva ettevalmistamisele ning riigi, omavalitsuste ja ülikoolide koostöösuhete süvendamisele. Kohal oli laiapõhine koostöövõrgustik ülikoolide, ning riigi- ja kohalike omavalitsuste esindajatega. 

Rakveres toimuva Eesti XI Omavalitsuspäeva fookuses on haridus ja kultuur kui koostöövaldkonnad. Arutelul esines Rakvere Linnavalitsuse liige Laila Talunik, kes on ühtlasi Rakvere Eragümnaasiumi õppekorraldusjuht. Maardus toimuva Harjumaa VI Omavalitsuspäeva keskseks teemaks on tervisedendus, mida käsitleti kui jagatud vastutust: omavalitsused loovad elukeskkonna, riik kujundab raamtingimused ning teadusasutused toetavad tõenduspõhiste lahendustega. Arutelul esines Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra, kes tutvustas linna vaatenurka omavalitsuspäeva sisu ja korralduse aspektist. 

Kollokviumil toimus rektor Tiit Landi ja koostööpartnerite tunnustamine. Oluline on märkida, et kollokviumiga tähistati ka Omavalitsuspäeva 10. aastapäeva. Esile toodi nii kohalike omavalitsuste ja nende liitude, ülikoolide, riigi ja teiste institutsioonide esindajate väga suurt panust Omavalitsuspäevade teemade sisustamisel ja nende korraldamisel. Eriline roll on selles protsessis olnud rektor Tiit Landil, kes on Omavalitsuspäevade traditsiooni loomisse ja arengusse panustanud aastaid, juhtides varem Tallinna Ülikooli ning nüüd Tallinna Tehnikaülikooli. Arvestades eelnevat otsustati rektor Tiit Landile anda üle auaadress olulise panuse eest Omavalitsuspäeva traditsiooni arengusse ning kohalike omavalitsuste teaduspõhise koostöö tugevdamisse.

Traditsiooniline aastalõpukollokvium Tallinna Ülikoolis 12.12.2025. Autor Piret Räni

Täname kolleege suure panuse eest lõppenud aasta tegevustesse. Hea meel on märkida, et alanud on järgmise aasta tegevuste, sh omavalitsuspäevade ettevalmistamine. Oleme loonud mitmeid traditsioone ning samuti ootavad meid ees uued väljakutsed – nende eduka realiseerimise tagab koostöö jätkumine ka järgnevatel aastatel.

Veelkord kauneid pühi ja õnnelikku uut aastat!

Parimate soovidega,