Tallinna Ülikoolis toimunud traditsiooniline aastalõpukollokvium tõi kokku riigi, kohalike omavalitsuste, ülikoolide ja koolide esindajad.

 Tallinna Ülikoolis toimus 12.12.2025 traditsiooniline aastalõpukollokvium teemal „Uus pilk demokraatlikule kodanikuharidusele: teel jätkusuutlikele koostöö- ja korralduslahendustele riigi, omavalitsuse, kooli ja kogukonna partnerluses“. Arutelu keskendus küsimusele, kuidas tugevdada demokraatiat ja kodanikuharidust olukorras, kus ühiskonna ootused, tehnoloogilised muutused ja kogukondlikud vajadused üha kiiremini kasvavad. Ühiselt rõhutati, et jätkusuutlik ja toimiv kodanikuharidus saab areneda ainult koordineeritud koostöös riigi, kohalike omavalitsuste, nende liitude, ülikoolide ja koolidega.

Kollokviumil kõlanud ideed ei jäänud üksnes aruteludeks – koostöövõrgustiku osapooltega jätkub nende edasiarendamine ning juba on alustatud ettevalmistusi Eesti XI Omavalitsuspäevaks (OVP 2026) Rakvere linnas ja Harjumaa VI Omavalitsuspäevaks (HOP 2026) Maardus.

Kollokviumi avas Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor, kes rõhutas, et ühiskonda mõjutavad väljakutsed – alates polariseerumisest ja noorte radikaliseerumisest kuni rahvastikukriisini – ei ole kellelegi võõrad. Seetõttu on koostöö riigi, kohalike omavalitsuste, ülikoolide, koolide ja kogukondade vahel olulisem kui kunagi varem. Haridus ja inimkeskne lähenemine aitavad meil toetada noorte sisemist motivatsiooni, tugevdada demokraatiat ning kasvatada põlvkonda, kes tunneb, et nende hääl loeb. Kui kuulame noori ja anname neile tegeliku võimaluse ühiskonnas kaasa rääkida, siis hoiame Eestis need talendid, keda meil tulevikuks hädasti vaja on.

Aivar Kokk, Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees sõnas, et demokraatlik kodanikuharidus ei arene iseenesest – selleks on vaja teadlikku ja järjepidevat koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, ülikoolide, koolide ja kogukondade vahel. Ta lisas, et üksi ei lahenda keegi neist väljakutsetest, millega Eesti ühiskond täna silmitsi seisab. Seetõttu on mul väga hea meel, et tänane kollokvium tõi taas ühe laua taha kõik olulised partnerid, et ühiselt mõelda, kuidas toetada noori, tugevdada demokraatiat ja kujundada jätkusuutlikke lahendusi. Mul on hea meel, et tänane kollokvium tõi need partnerid taas ühe laua taha ning andis hoogu ka Eesti XI Omavalitsuspäevaks Rakveres ja Harjumaa VI Omavalitsuspäevaks Maardus. Need kohtumised on meie koostöövõrgustiku jaoks olulised verstapostid. Soovin järgmiste omavalitsuspäevade korraldajatele jõudu ja jaksu.

Mikk Lõhmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõunik, Lääne-Nigula Vallavolikogu esimees rõhutas, et kohalik omavalitsus ei ole pelgalt teenuste osutaja, vaid kogukondliku elu kujundaja, mistõttu on kodanikuharidus ja noorte kaasamine üliolulised. Ta lisas, et kui soovime, et noored kasvaksid teadlikeks ja vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, peame looma neile päriselt tähenduslikud osalusvõimalused. Tänane arutelu annab väärt sisendi, mida saame kohe kasutada nii noorte kaasamisel kui ka laiemas koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja haridusasutuste vahel.

Häli Allas, Siseministeeriumi targa ja innovaatilise siseturvalisuse valdkonna juht sõnas, et demokraatlik kodanikuharidus ei ole pelgalt õppevaldkond, vaid praktiline kogemus, mis kujundab inimeses tahte, oskused ja võimalused oma kogukonna elus kaasa rääkida. Me ei õpi demokraatiat üksnes kuulates, vaid seda ise läbi tehes – arutelude, kaasamisprotsesside, kogukonnapraktikate ja noortevolikogude kaudu. Jätkusuutlikud lahendused ei sünni ühekordsetest projektidest, vaid püsivatest süsteemidest, mis toetavad osalust igal tasandil. Ta lisas, et ükski hea lahendus ei teki üksi: tugeva ja sidusa kogukonna loovad riigi, kohalike omavalitsuste, ülikoolide, koolide ja kogukonna tõhus partnerlus ning iga inimese kogemus, et tema hääl päriselt loeb.

Margit Düüna, Eesti Vabaharidus Liidu juhatuse esimees sõnas, et kodaniku­haridus on palju enamat kui lihtsalt üks õppeaine – see on elukestva õppe võtmeoskuste keskne osa, mis aitab kujundada teadlikke ja vastutustundlikke ühiskonnaliikmeid. Oleme täiskasvanuhariduses näinud, kui oluline on toetada nii noori kui ka madalama haridustasemega inimesi, kuid paraku jääb kodanikupädevus sageli digioskuste ja teiste teemade varju. Samal ajal küsitakse meilt ka rahvusvahelisel tasandil järjest enam, kuidas me kodanikupädevusi arendame – seega ootused on suured ja vajadus on päriselt olemas. Ta lisas, et Eesti vajab kriitiliselt mõtlevaid ja oma kogukonnas kaasa löövaid inimesi ning see eeldab järjepidevat koostööd, tugevaid programme ning partnerlust riigi, omavalitsuste ja haridusasutuste vahel.

Mare Oja, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna õppekava valdkonna peaekspert rõhutas, et Haridus- ja Teadusministeeriumis mõistetakse kodanikuharidust märksa laiemalt kui teadmisi seadustest või riigikorraldusest – selle keskne eesmärk on kujundada noortes oskus ja valmisolek vastutustundlikult ühiskonnaelus osaleda. Koolil on siin eriline roll, sest hariduse kaudu jõuame iga nooreni ja saame kujundada väärtusi, mida ühiskond oluliseks peab. Riiklik õppekava seab tugevad alusväärtused, nagu solidaarsus, võrdsus ja võrdsed võimalused, ning nende järgimine on kõigi õpetajate ühine ülesanne. Seetõttu võibki öelda, et iga õpetaja on ka omal moel ühiskonnaõpetuse õpetaja – just õpetajate hoiakud kujundavad noorte väärtusruumi kõige otsesemalt. Kodanikuharidus ei piirdu aga üksnes kooliõpingutega. Noorte maailmapilti kujundavad pere, kogukond, laiem ühiskondlik olukord ning praegune ebastabiilsus mõjutab neid tugevalt. Ta lisas, et tugev kodanikuharidus sünnib siis, kui sellesse panustavad koos omavalitsused, kogukonnad, noorsootöö, koolid ja ülikoolid. Ainult ühises partnerluses saame kujundada sidusat ja demokraatlikku ühiskonda.

Rektor Tiit Landi ja koostööpartnerite tunnustamine

Oluline on märkida, et kollokviumiga tähistati ka Omavalitsuspäeva 10. aastapäeva. Sulev Lääne tõi esile nii kohalike omavalitsuste ja nende liitude, ülikoolide, riigi ja teiste institutsioonide esindajate väga suurt panust Omavalitsuspäevade teemade sisustamisel ja nende korraldamisel. Eriline roll on selles protsessis olnud rektor Tiit Landil, kes on Omavalitsuspäevade traditsiooni loomisse ja arengusse panustanud aastaid, juhtides varem Tallinna Ülikooli ning nüüd Tallinna Tehnikaülikooli. Arvestades eelnevat otsustati rektor Tiit Landile anda üle auaadress olulise panuse eest Omavalitsuspäeva traditsiooni arengusse ning kohalike omavalitsuste teaduspõhise koostöö tugevdamisse.

Rektor Tiit Land tänas Sulev Läänet ja teisi Omavalitsuspäevade kaaskorraldajaid. Tiit Land rõhutas, et on nende aastate jooksul mõistnud üha selgemalt, kui oluline roll on Omavalitsuspäeval Eesti ühiskonnas. Arutelud on toonud esile hariduse ja kõrghariduse keskse tähenduse – meie suur ülesanne on pakkuda noortele kvaliteetset haridust ja võimalusi, mis hoiavad neid Eestis ning võimaldavad ühiskonda panustada. Sama oluline on kriitilise mõtlemise arendamine ajal, mil valeinfo levib kiiremini kui kunagi varem. Ta tänas kutse ja sisuka mõttevahetuse eest ning lisas, et panustab hea meelega nende teemade edasisse arendamisse. Land rõhutas, et on vahetult kursus ka oma koduvalla tegemistega ning teab, kui suur mõju on kohaliku omavalitsuse igapäevasel tööl elanike elukeskkonna kujundamisel.

Tallinna Ülikool ja Rakvere linn sõlmisid koostööleppe

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas ja Rakvere linnapea Triin Varek sõnasid, et koos astutakse samme selle nimel, et arendada demokraatlikku kodanikuharidust ning valmistuda järgmise Eesti XI Omavalitsuspäeva korraldamiseks Rakvere linnas.

Uus pilk demokraatlikule kodanikuharidusele

Järgnevalt kõnelesid Meril Ümarik, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridusuuringute dotsent ja Hanna-Liis Kaarlõp, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloodidaktika külalislektor, kes tutvustasid teemat Noorte hääl demokraatia kriisis: kodanikuhariduse väljakutsed (ICCS 2022 uuringu tulemustest). Rahvusvahelise ICCS-uuringu tulemused näitavad, et Eesti 8. klassi õpilaste teadmised ühiskonna toimimisest on jätkuvalt väga tugevad – oleme rahvusvahelises võrdluses selgelt tippude seas. Samas ilmnevad murekohad noorte osaluse ja hoiakute osas. Võrreldes varasemate aastatega on vähenenud nii noorte valmisolek ühiskonnaelus aktiivselt osaleda kui ka nende usaldus ühiskondlike institutsioonide vastu. Muret valmistab seegi, et viiendik õpilastest kardab koolikiusamist ning paljud noored tunnevad, et nende hääl koolielu otsustes ei mõjuta piisavalt.

Uuring osutab, et kuigi teadmised on tugevad, vajavad senisest suuremat tähelepanu noorte osalusvõimalused, klassikliima ja kriitilise mõtlemise toetamine. Positiivsena väärib märkimist, et Eesti noored näevad oma tulevikku valdavalt optimistlikult ning tunnetavad tugevat seotust Euroopaga. Meie ühine ülesanne on aidata neil seda lootust hoida – pakkudes rohkem päris kogemusi, arutelu ruumi ja võimalusi demokraatias ise osaleda.

Leif Kalev, Tallinna Ülikool ühiskonnateaduste instituudi politoloogia professor esitas ülevaate, mis käsitles ka DEMOCRAT+ projekti esialgseid tulemusi – lisaks esinejale osalesid selles ka Sulev Lääne, Meril Ümarik, Hanna-Liis Kaarlõp ja Maarja Hallik. Tegemist on kahe omavahel seotud uurimisprojektiga, mis käsitlevad kodanikuhariduse korraldamist nii Eesti kui laiemas Euroopa võrdluses. Eesti-keskne DEMOCRAT+ uurib intervjuude kaudu, kuidas koolid, omavalitsused, vabaühendused ja teised partnerid kodanikuharidust ühiselt kujundavad, millised praktikad toimivad ja kus on arenguruumi; paralleelselt annab Horizon Europe projekt laiemad võrdlused kuue riigi kogemusest. Arutelu taustaks tõsteti esile nüüdisdemokraatia pinged – ühiskondliku killustumise, polariseerumise ja tehnokratiseerumise kasv –, mis muudavad kodanikuhariduse üheks oluliseks hoovaks usalduse ja osalusvõimekuse hoidmisel. Rõhutati, et kodanikupädevused, näiteks – osalusvõimekus, aruteluoskus, kriitiline mõtlemine ja demokraatlik enesekohasus – ei kujune ainult klassiruumis, vaid vajavad päris kogemust ja kokkupuudet avaliku võimu, sh kohaliku omavalitsuse esindajatega. Uuringutest joonistus välja, et kestlik koostöö tekib seal, kus rollid ja vastutus on selged, osaluskanalid on kokku lepitud ning formaal- ja mitteformaalharidus on võrgustikuna teadlikult ühendatud. Järgmiste sammudena plaanitakse Eestis jätkata uue Tallinna Ülikooli FUR projektiga “Demokraatliku kodanikuhariduse jätkusuutlik korraldamine ja koostöö (DEKO)”, sh „elava labori“ lähenemisega ning Euroopa tasandil iCivic-projektiga, et koos partneritega arendada kodanikuhariduse lahendusi, pöörates tähelepanu ka meediakirjaoskusele ja infomüra mõjule.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool õppejõud avaldas suurt tänu Tallinna Ülikooli, MTÜ Polis, Riigikogu, Siseministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sisekaitseakadeemia, paljude valdade ja linnade, ELVL, HOL, IVOL, mitmete koolide kolleegidele ja paljude teiste institutsioonide esindajatele – kellega koos on aastaid Eesti elu edendatud ning kodanikuühiskonda arendatud. Samuti tänati kollokviumi ühiselt ettevalmistanud kolleege. Eriline tänu kuulub kõigile esinejatele ja loomulikult osalejatele.

Ta sõnas, et kuigi kodanikuhariduse ja demokraatia käsitlused on sageli teaduspõhised, kaalutletud ja formaalselt korrektsed, on ühiskondlik olustik vahepeal oluliselt muutunud. Turvaline ja rahulik keskkond ei ole enam iseenesestmõistetav ning kasvav ärevus, kriisid ja vastasseisud panevad proovile senised demokraatiat hoidvad raamistikud. Seetõttu tuleb ausalt küsida, kas senised lähenemised on endiselt piisavalt mõjusad ja elujõulised. Keskseks lähtekohaks on siin põhiseadus ja selle preambul, mis annavad alused kogu ühiskonna toimimiseks. Siinkohal peab rõhutama põhimõtet, et lähtuda tuleb õigluse ja õiguse printsiipidest, tagada sisemine ja välimine rahu ning mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Ta rõhutas, et küsimus ei ole ainult selles, mida me igapäevaselt teeme, vaid milline on selle tegelik mõju. Tudengite tagasiside peegeldab muret, et kuigi hariduses räägitakse palju teadmistest ja väärtustest, toimub noorte tegelik ühiskondlik kogemus üha enam virtuaal- ja sotsiaalmeediakeskkonnas. Kui koolis õpitu taandub faktide meeldejätmisele ega loo sidet päriseluga, tekib tunne, et haridus ja ühiskond liiguvad eri suundades. Sellisel juhul ei võeta haridus- ja eksperdikogukonda ka kriisiolukordades tõsiselt.

Sulev Lääne osutas, et Eestis on loodud palju häid dokumente, strateegiaid ja kontseptsioone, kuid sageli jääb puudu nende sisulisest lahtimõtestamisest ja ühiskondlikust mõjust. Vormiliselt võib kõik olla korras, kuid kui paljud inimesed – eriti noorte hulgast – ei tea, millega need dokumendid seotud on või mida need nende jaoks tähendavad. Tekkida võib usalduslünk. Seda süvendab ka piisava koordineerituse ja ühtse infovälja ebapiisavus, mis omakorda võib kasvatada ebakindlust ja hirmu – just seda, millele infosõda sageli toetub. Loomulikult on ka palju positiivseid kogemusi. Paljudes valdades ja linnades ning koolides tegutsetakse koos ja luuakse platvorme eri osapoolte kohtumiseks – tekib sisuline mõju noortele. Omavalitsuspäevad, kohalikud algatused ja kogukondlikud kohtumised näitavad, et süsteem hakkab tööle siis, kui koolid, omavalitsused ja kogukonnad on päriselt seotud ning vastutus ja rollid on arusaadavad. Väga heaks näiteks on siin Muhu vald, mille elanikud on mitmed aastad tunnistatud kõige õnnelikumateks inimesteks. Väga oluline on selle juures 1990. aasta 25. septembri Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, millega kinnitati Muhu valla omavalitsuslik staatus. Otsus jõustus 1. oktoobril 1990. Just seda daatumit me peamegi praegu oma valla taasloomise ajaks ning sünnipäevaks ja üheks Omavalitsuspäeva ellukutsumise lähtealuseks. 2025. aastal möödub juba 35. aastat sellest, kui Muhu vald sai esimesena Eestis tagasi õiguse pidada oma valda. Muhulased on oma koduvalla elu korraldamisega kenasti hakkama saanud ning hindavad ja armastavad oma valda ning valla 35. sünnipäev on meie kõigi pidupäev, millel osalevad kõikide eagruppide esindajad. Lääne tõi eraldi välja noorte suure osa nii valla
arengus kui ka oktoobris toimunud valla juubelipidustustel.

Eraldi tunnustust väärivad samuti Tallinna Ülikooli koostööpartnerid Maardust ja Tallinnast ning samuti Rakvere linnast ja Harku vallast, kellega ühiselt viidi läbi nii ELU projekt kui ka DEMOCRAT+ tegevused. Hea meel on märkida, et käesoleva aasta üleriigilisel omavalitsuspäeval Jõgeval tunnustati konkursi „Aasta Omavalitsustegu“ võitjaid, kelleks olid Tallinna Ülikool, Rakvere linn, Maardu linn, Tallinn ja Harku vald ühistegevusega “Vastutustundlike demokraatlike kodanike arendamine ja koostöö” korraldamisel. Koostöö jätkub ning ühistegevusse kaasatakse mitmeid teisi valdu ja linnu.

Lääne rõhutas, et kogukond ja kodanikutunne ei sünni paberil, vaid kogemusest ja emotsioonist. Kui lapsed ja noored saavad osaleda, kaasa rääkida ja tunda, et kogukond on „oma“, kujunebki demokraatia igapäevaseks elukogemuseks. Just see aitab keerulistel aegadel vähendada lõhestumist, hoida dialoogi ning meeles pidada, et demokraatia alus on vastastikune mõistmine ja üksteisega arvestamine.

Maarja Hallik, Tallinna Ülikool ühiskonnateaduste instituudi nooremteadur sõnas, et projekti raames loodi lihtsustatud ja kogu Euroopas kasutatav kodanikupädevuste mudel ning katsetati kuues riigis, sh Eestis, erinevaid õpetamisviise, mis toetavad noorte kujunemist aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks. Töö toimus koosloome põhimõttel ning tõi selgelt esile kaks keskset väljakutset: koostöö ja osalukogemuste arendamise ning suhtlemis-, argumenteerimis- ja kriitilise mõtlemise tugevdamise vajaduse. Uuring ja piloottegevused näitasid, et kodanikupädevusi on keeruline mõõta, kuid nende teadlik arendamine on võimalik ja vajalik. Eriti väärtuslikuks osutus õpetajate ja õpilaste ühine refleksioon ning õpetajate vaheline õpikogukond. Kuigi hindamisvahendid vajavad veel arendamist, näitasid tulemused, et õpilased hindasid oma oskusi sekkumiste järel kõrgemalt ning õpetajad märkasid ka tegelikke muutusi hoiakutes ja käitumises. Projekti üks olulisemaid järeldusi on, et kodanikuhariduse uuendamine toimib kõige paremini meeskonnatööna, koolijuhi toetusel ja koostöös teiste õpetajatega.

Triin Varek, Rakvere linnapea rõhutas, et kodanikuharidus ei kujune ainult eraldi programmide või üksikute algatuste kaudu, vaid eeskätt igapäevaste, sageli iseenesestmõistetavaks peetavate tegevuste kaudu koolides ja kogukonnas. Aktused, tunnustamine, uurimistööd, noorte osalemine sündmuste korraldamisel ja aruteludes arendavad julgust esineda, oma arvamust väljendada ja ühiskonnaelus kaasa rääkida – need on kodanikuks kujunemise alusoskused, mida alati ei osata eraldi esile tõsta. Rakvere näitel toodi esile, et kuigi linnas ei ole noortevolikogu, toimib noorte kaasamine sisuliselt läbi õpilasesinduste, noorte usalduskogu, linnapeatundide ja koostöö linnavolikogu komisjonidega. Noored osalevad aktiivselt sündmuste ja omaalgatusprojektide elluviimises, vabatahtlikus tegevuses ning kogukonnaelus laiemalt. Digitaalsed tagasisidekanalid, noorsootöötajate tugi ja koostöö haridusasutuste ning partneritega loovad võimalusi, kus noored tunnevad, et nende hääl loeb. Just selline praktiline osalus kasvatab vastutustunnet, vähendab võõrandumist ja tugevdab arusaama, et linn ja kogukond on „meie ühine asi“.

Katrin Krause, Harku vallavanem sõnas, et kohalike omavalitsuste järjepidevus – enam kui 30 aastat taastatud omavalitsussüsteemi – on loonud eeldused toimivate mudelite kujunemiseks, kuigi süsteemsus ei ole algusest peale olnud iseenesestmõistetav. Harku vallas on noorsootööd teadlikumalt arendatud ligikaudu 13 aastat, alates huvihariduse ja noorsootöö sihtasutuse loomisest, mis koondas ja koordineeris seni hajusad tegevused.

Keskseks vaatenurgaks oli noore teekond omavalitsuses: võimaluste olemasolu vastavalt huvidele, varajane kaasamine ning järjepidev osalus alates lasteaiast ja koolist kuni noortekeskuste, huvihariduse ja kogukondlike algatusteni. Oluliseks peeti nii mobiilset kui ka paikset noorsootööd, sealhulgas väikestes külades, ning koostööd ettevõtjatega ja praktiliste tööelukogemuste pakkumist. Krause tõi esile, et kuigi noored võivad mingil eluetapil kogukonnast eemalduda, pöörduvad paljud hiljem tagasi ning panustavad kohaliku elu edendamisse – nagu näitab ka Kumna küla kogemus, kus kunagistest lastest on kasvanud tänased kogukonna eestvedajad.

Aurika Sin-Kerra, Maardu linnapea rõhutas, et haridus on Maardu linnas keskse tähtsusega linna juhtimises. Märkimata ei saa seejuures jätta, et nii linnapea kui ka volikogu esimees on õpetaja taustaga. Kodanikuharidust käsitletakse Maardus praktilise ja järjepideva protsessina, mis algab varakult ning põhineb otsesel suhtlusel noortega. Eraldi tõi linnapea välja oma positiivse kogemuse kohtumiselt nii lasteaedades kui ka koolides. Seejuures märkis ta, et hilisematel kohtumistel noortega küsiti, kuidas “linnapresidendil” linna juhtimine edeneb. Linnas tegutseb noortevolikogu, mis lisaks ürituste korraldamisele on sekkunud ka sisuliselt olulistesse kohaliku elu küsimustesse – näiteks algatanud elanike küsitluse, mis mõjutas otseselt linna arenguga seotud otsuseid.

Oluliseks peetakse noorte varajast kokkupuudet kohaliku omavalitsuse toimimisega: linnavalitsuse külastused algavad juba lasteaiast ning põhikooli lõpus selgitatakse noortele volikogu ja linnavalitsuse rolle ning vastutust. Noorte aktiivsust toetavad vabatahtliku pass, tunnustamissüsteem ja ulatuslik õpilasmalev, kus osaleb igal suvel ligikaudu 300 noort. Eraldi tõi Sin-Kerra esile rõõmustava suundumuse, et Maardu koolidesse on hakanud õpetajatena naasma endised õpilased – see kinnitab, et kaasamine, usaldus ja avatud suhtlus loovad püsiva sideme noorte ja kogukonna vahel.

Mihkel Kangur, Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht tõi esile, et Rakvere Riigigümnaasium on küll noor kool, kuid juba kujunenud selge näo ja toimiva haridusmudeliga. Kooli aluseks on säästva arengu haridus, mida mõistetakse terviklikult – majanduse, ühiskonna, kultuuri ja keskkonna seostatuna –, ning see lähenemine aitab arendada noorte süsteemset mõtlemist ja vastata süvenevale demokraatiakriisile.

Kangur rõhutas kogukondlikkuse tähtsust: noored peavad õppima panustama oma kogukonda ja nägema seal oma rolli. Rakvere Riigigümnaasiumi eesmärk on pakkuda Lääne-Virumaal nii mitmekihilist haridust, et noored ei lahkuks varakult kodukandist ning tahaksid pärast õpinguid siia tagasi tulla. Seda toetavad pikaajalised lõimitud õppeprojektid ja päriselulised kogukondlikud tegevused. Ta märkis, et Rakveres arendatud lähenemine on leidnud tunnustust ka riigi tasandil ning süsteemse mõtlemise ja säästva arengu haridus on kujunemas oluliseks osaks riigikoolide kvaliteedi standarditest.

Pärast lõunapausi toimus ühine töötuba, kus lõimiti kaks omavahel tihedalt seotud vaadet: noorte osalus kohaliku omavalitsuse tasandil ning kodanikuharidus formaalhariduses. Arutelu keskendus sellele, kuidas kujunevad noorte esimesed demokraatias osalemise kogemused ning kuidas neid kogemusi teadlikult ja süsteemselt toetada.

Osalejad tõdesid, et kuigi noored saavad esmased teadmised ja hoiakud demokraatia kohta perest, koolist ja lähikonnast, jääb kohaliku omavalitsuse tasand sageli kaugeks ja vähe tuntuks. KOVi otsustusprotsessides osalevad enamasti vaid need noored, kes on juba aktiivsed – näiteks õpilasesindustes või noortevolikogudes. Uuringute (sh DEMOCRAT ja ReCoCreaYOUTH) tulemused kinnitavad, et paljud noored ei tunne piisavalt kohaliku omavalitsuse toimimist ega oma osalusvõimalusi. Seetõttu rõhutati vajadust suurendada noorte teadlikkust ja pakkuda neile varajasi, sisulisi ning päriselulisi osaluskogemusi. Noorte kaasamiseks tuleb laiendada osalusviise ning pakkuda mitmekesisemaid ja paindlikumaid võimalusi – alates kogukondlikest algatustest ja osaluskohvikutest kuni digilahenduste ja projektipõhise koostööni. Oluliseks peeti ka õpilasesinduste ja noortevolikogude teadlikumat toetamist ning nende koostöö tugevdamist kohalike omavalitsustega.

Noorte osalust ja kodanikuharidust tuleb käsitleda tervikuna, mitte üksikute projektide või tegevustena. Oluline on näha „suurt pilti“, kus kooli, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna rollid on omavahel seotud ja üksteist toetavad. Samuti rõhutati selge eestvedaja vajadust – keegi peab võtma vastutuse koostöö käivitamise ja hoidmise eest. Sama oluline on usaldus eri osapoolte vahel, sest just see loob eeldused sisukaks koostööks ja noorte päris osaluskogemuse tekkeks.

Teine fookus oli kodanikuharidusel koolis, rõhuga lõimitud õppel. Osalejad tõid esile, et sotsiaal- ja kodanikupädevuste arendamine ei saa piirduda vaid ühiskonnaõpetuse tundidega. Kodanikuharidus peaks olema osa kogu koolikultuurist: koolidemokraatia toimimine, kaasav eelarve, simulatsioonid (nt valimised, ELi või ÜRO rollimängud), kogukonnapraktika, projektõpe ning vahetu kokkupuude kohaliku omavalitsuse tööga. Need kogemused aitavad noortel mõista demokraatia toimimist ning oma rolli ühiskonnas.

Töötoa kokkuvõttes rõhutati, et noorte sisuline kaasamine eeldab süsteemset koostööd koolide, kohalike omavalitsuste, noorsootöö ja kogukondade vahel. Just lõimitud lähenemine – kus formaalharidus ja päriseluline osalus käivad käsikäes – loob eeldused, et noored kujunevad teadlikeks, vastutustundlikeks ja aktiivseteks kodanikeks.

Samuti käsitleti kohaliku omavalitsuse tegevusega seonduvat arvestades noorsootöö aspekti. Oluliseks peeti koostöö punktide leidmiseks koolidega, sh õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonnaga. Aktuaalseks peeti ka tasakaalustatud poliitika tutvustamist õpilastele, kus oleksid esindatud erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Rõhutati ka riigi poolse koordineerimise olulisust. Päevakorras olid samuti noortekogud ja noortevolikogus ja teiste noort ühistegevuste vormide arendamine.

Arutelu seonduvalt Eesti XI Omavalitsuspäeva ja Harjumaa VI Omavalitsuspäeva ettevalmistamisega ning kohalike omavalitsuste, riigi ja ülikoolide koostöö arendamisega

Arutelus keskenduti Rakvere linnas toimuva Eesti XI Omavalitsuspäeva ja Maardus toimuva Harjumaa VI Omavalitsuspäeva ettevalmistamisele ning laiemalt kohalike omavalitsuste, riigi ja ülikoolide koostöö tugevdamisele. Osalejad pidasid oluliseks, et omavalitsuspäevad peavad olema sisulised tööplatvormid, kus sünnivad ühised arusaamad ja praktilised lahendused, mitte pelgalt esindusüritused.

Jaak Aab, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees, Jõelähtme Vallavolikogu esimees tõi esile vajaduse siduda omavalitsuspäevade teemad riigi regionaalpoliitiliste prioriteetidega ning rõhutas Riigikogu ja kohalike omavalitsuste sisulise dialoogi olulisust. Tema sõnul aitab järjepidev koostöö vältida olukorda, kus otsused sünnivad kohalike omavalitsuste jaoks liiga hilja või ilma piisava kohaliku vaatenurgata. Ta lisas, et haridus ei ole pelgalt teenus, mida kohalik omavalitsus korraldab, vaid strateegiline investeering piirkonna kestlikkusse, sidususse ja julgeolekusse. Eriti väiksemate omavalitsuste puhul määrab just hariduse kvaliteet ja kättesaadavus selle, kas pered jäävad piirkonda või lahkuvad sealt. Ta rõhutas, et omavalitsuste roll üldhariduse korraldajana eeldab stabiilset ja prognoositavat riigipoolset rahastust ning ausat partnerlust. Liiga sageli on kohalikele omavalitsustele pandud täiendavaid kohustusi ilma piisava rahalise katteta, mis omakorda tekitab pingeid nii koolivõrgu arendamisel kui ka õpetajate töötingimuste tagamisel.

Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor rõhutas ülikoolide rolli teadmuspõhise partnerina. Ülikoolid saavad pakkuda omavalitsustele nii analüütilist tuge, teadusuuringuid kui ka praktikapõhiseid lahendusi, eriti hariduse, juhtimise ja kogukonnaarengu valdkonnas. Vajadus on kaasata üliõpilasi ja teadlasi enam kohalike omavalitsuste arendusprojektidesse. Ta sõnas, et ülikool saab omavalitsustele pakkuda tuge eelkõige analüüsi ja mõtestamise tasandil. Sageli teevad omavalitsused palju õigeid ja vajalikke asju, kuid koostöös teadlastega saaks muuta seda süsteemsemaks kasutades seejuures ka teaduspõhist argumentatsiooni. Pajuste rõhutas, et Ühiskonnateaduste instituut on jätkuvalt valmis koostööd arendama nii kohalike omavalitsuste kui ka nende liitudega õppe-, teadus-, ja arendustegevuse raames. Üheks heaks võimaluseks on siin koostöö mikrokvalifikatsioonide arendamiseks. Pajuste lisas, et omavalitsuspäevad on väärtuslik platvorm mitte ainult info vahetamiseks, vaid ka ühiste arusaamade loomiseks. Kui ülikoolid ja kohalikud omavalitsused suudavad rääkida samadest probleemidest sarnases mõisteruumis, muutub koostöö sisulisemaks ja kestlikumaks. Ühiskonnateaduste instituudi vaates on just selline teadlikult üles ehitatud dialoog üks olulisemaid eeldusi tugeva, kaasava ja toimiva kohaliku demokraatia kujunemisel.

Tiia Õun, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor sõnas, et ülikoolide roll kohaliku omavalitsuse ja riigi kõrval ei piirdu üksnes õpetajate ettevalmistamisega, vaid hõlmab kogu haridussüsteemi arendamist teaduspõhiselt ja pika vaatega. Tema sõnul on ülikool koht, kus hariduspraktika ja teadus saavad kokku, ning just see ühendus on hädavajalik, et vastata kiiresti muutuva ühiskonna ja haridusmaailma väljakutsetele. Ta tõstis esile, et omavalitsuste jaoks on üha olulisem ligipääs usaldusväärsele teadmisele: millised õppemeetodid töötavad erinevates kontekstides, kuidas toetada õpetajate professionaalset arengut ning kuidas kujundada kaasavat ja õppijat toetavat hariduskeskkonda. Ülikool saab siin olla partner, kes aitab mitte ainult probleeme diagnoosida, vaid ka lahendusi koos välja töötada ja piloteerida.

Andre Sepp rõhutas maakondliku koostöö tähtsust ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu rolli kohalike omavalitsuste ühiste huvide koordineerimisel. Omavalitsuste roll ei ole täna enam üksnes oma territooriumi juhtimine, vaid üha enam tuleb mõelda maakondlikult ja võrgustikupõhiselt – eriti Harjumaal, kus omavalitsused on väga erineva suuruse, võimekuse ja arengutempoga. Harjumaa Omavalitsuste Liidu üks keskseid ülesandeid on luua omavalitsuste vahele toimiv koostööraamistik, mis aitaks tasakaalustada regionaalseid erinevusi. Suuremate ja väiksemate omavalitsuste vajadused ei ole samad, kuid mitmed väljakutsed – haridus, tervisedendus, ühistransport, noorte osalus, planeerimine – on ühised. HOLi roll on koondada need teemad ühiseks aruteluks ning otsida lahendusi, mis töötaksid kogu Harjumaa vaates. Harjumaa VI Omavalitsuspäeva korraldamine Maardus annab hea võimaluse tõsta esile just linnaliste omavalitsuste kogemusi tervisedenduse ja elukeskkonna parandamisel. Tema sõnul on omavalitsuspäevad hea võimalus jagada häid praktikaid ning kujundada ühiseid seisukohti nii riigi kui ka ülikoolidega suhtlemisel. Andre Sepp väljendas seisukohta, et omavalitsuspäeva formaat on ennast igati õigustanud ning osapooled on valmis seda ühiselt edasi arendama.

Päevakorras oli ka Rakveres toimuva Eesti XI Omavalitsuspäevaga seonduv, mille fookuses on haridus ja kultuur kui koostöövaldkonnad. Toimus väga sisukas arutelu, mille raames käsitleti kohaliku tasandi, riigi ja ülikoolide rolle valdkonna edendamisel. Kohtumisel toodi välja mitmeid uusi ideid ja ettepanekuid, kuidas omavalitsuspäeva ja selle töötubasid paremini sisustada. Rakvere Linnavalitsuse liige Laila Talunik, kes on ühtlasi Rakvere Eragümnaasiumi õppekorraldusjuht pidas arutelu väga oluliseks ning väljendas soovi ühise mõttevahetuse jätkamiseks nii omavalitsuspäeva ettevalmistamisel kui ka kohtumistel Rakveres.

Maardus toimuva Harjumaa VI Omavalitsuspäeva keskseks teemaks on tervisedendus, mida käsitleti kui jagatud vastutust: omavalitsused loovad elukeskkonna, riik kujundab raamtingimused ning teadusasutused toetavad tõenduspõhiste lahendustega. Arutelu käigus toodi esile nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste kandev roll inimeste vaimse ja füüsilise tervise edendamisel. Arusaadavalt on siin ka ülikoolid valmis andma omapoolse sisendi nii omavalitsuspäeva ettekannete kui ka töötubade ja deklaratsiooni sisustamisse. Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra tutvustas linna vaatenurka omavalitsuspäeva sisu ja korralduse aspektist. Linnas on toimunud juba mitmed arutelud ning jätkuvalt ollakse valmis arendama koostööd nii Tallinna Ülikooli, Harjumaa Omavalitsuste Liidu kui ka maakonna linnade ja valdadega. Loomulikult on koostööpartnereid rohkem ning nende kaasamine on jätkutegevuste üks oluline osa.

 

 

 

 

 

 

 

Kollokviumi esitlused on leitavad SIIN.

Kollokviumi pildigalerii on leitav SIIN (fotograaf Piret Räni ja kolleegid).

Kollokviumi kava on leitav SIIN.