Eesti ja USA kogemused ja suunad lastekaitses: lapse õigused ja traumateadlik praktika kaasaegse lastekaitsesüsteemi keskmes
Sotsiaalkaitse suund võõrustas 19.mail Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö tudengeid Ameerika Ühendriikidest Texase osariigist koostöös MTÜga Igale Lapsele Pere. Kohtumise keskmes olid Eesti ja USA kogemused ning arengusuunad lastekaitses ja traumateadlikus praktikas. Seminari jooksul toimusid ettekanded, arutelud ning kogemuste vahetamine.
Seminari avas Tallinna Ülikooli õppejõud Ingrid Sindi, kes andis ülevaate Eesti lastekaitsesüsteemist ja selle arengusuundadest. Ettekandes käsitleti Eesti detsentraliseeritud lastekaitsemudelit, kus kohalikel omavalitsustel on keskne roll laste ja perede toetamisel. Arutelus toodi esile, et Eesti lastekaitsesüsteem ühendab kohaliku autonoomia ja riikliku regulatsiooni. Selline ülesehitus võimaldab kohalikel omavalitsustel paindlikult reageerida kohalikele vajadustele ja kontekstidele, kuid samal ajal näitavad uuringud, et teenuste kvaliteedis ja korralduses võib omavalitsuste vahel esineda märkimisväärseid erinevusi, sealhulgas lastekaitseteenuste pakkumisel.
Lisaks arutleti Eesti arengusuundade üle lapse õigusi kaitsvama ja turvalisust toetava süsteemi kujundamisel. Võrdlevas arutelus käsitleti seda, kuidas erinevad riigid mõtestavad lapse õigusi, lapse heaolu ja riigi rolli laste õiguste kaitsmisel. Eraldi tähelepanu pöörati ka ÜRO lapse õiguste konventsioonile kui maailma ühele kõige laialdasemalt ratifitseeritud inimõiguste lepingule ning arutleti põgusalt selle üle, miks Ameerika Ühendriigid on tänaseni ainus riik maailmas, kes ei ole konventsiooni ratifitseerinud.
Seminari teises pooles andis dr Casey Call loengu traumateadlikest lähenemistest ja praktikatest, tutvustades TBRI® (Trust-Based Relational Intervention) mudelit, mis on traumateadlik, arengut toetav ja kiindumussuhetele keskenduv lähenemine. Ettekandes käsitleti traumade mõju lapse aju arengule, stressireaktsioonidele ja käitumisele. Selgitati, kuidas varajased traumakogemused võivad mõjutada lapse võimet õppida, luua turvalisi suhteid ja oma emotsioone reguleerida. Samuti räägiti, kuidas stress ja trauma võivad panna lapse aju toimima ellujäämisrežiimil ning miks spetsialistidel on oluline mõista käitumise taga olevaid vajadusi, mitte tõlgendada lapse reaktsioone üksnes probleemse käitumisena.
Dr Casey Call rõhutas oma ettekandes turvaliste ja usalduslike suhete tähtsust ning tõi esile, et traumateadlik praktika eeldab spetsialistidelt teadlikkust, empaatiat ja oskust toetada laste eneseregulatsiooni. Arutleti ka kaitsetegurite olulisuse üle ning selle üle, kuidas toetavad suhted, stabiilsus ja hooliv keskkond aitavad vähendada traumakogemuste pikaajalist mõju lapse arengule.
Traumateadlik lähenemine on sotsiaaltöö ja lastekaitse õppes üha enam lõimitud, kuna tänapäeva praktik vajab teadmisi sellest, kuidas traumakogemused mõjutavad laste ja perede toimetulekut, suhteid ja arengut. Üha enam nähakse traumateadlikku lähenemist lapse õigusi ja turvalisust toetava lastekaitsesüsteemi olulise osana, sest lapse heaolu toetamine eeldab võimet märgata traumakogemuste mõju ning pakkuda turvalisi, toetavaid ja suhteid hoidvaid sekkumisi. Seetõttu on oluline, et tudengid – tänased ja tulevased sotsiaaltöö ning lastekaitse spetsialistid – oskaksid oma töös rakendada teadlikke ja traumast informeeritud lähenemisi. Päev lõppes Tallinna Ülikooli linnakutuuri ja edasiste koostöövõimaluste aruteluga.
Täname kõiki tudengeid ja osalejaid aktiivse kaasa mõtlemise ning sisukate arutelude eest. Eriline tänu kuulub ka Jane Snathile – Tallinna Ülikooli lastekaitse õppekava vilistlasele –, kelle eestvedamisel ja koostöös sai see seminar teoks.
