1. Tee endale selgeks, mis sinus pingeid põhjustab (vaata ka Kas mul on stress?).

2. Hoolitse oma keha eest

• Toitumine – söö tervislikult (puuviljad, köögiviljad jms) ning väldi suures koguses kohvi või alkoholi joomist, suitsetamist  ning erguteid.
• Uni – maga piisavalt (keskmine unevajadus on igal inimesel erinev, vt ka Hea une reegleid).
• Füüsiline koormus – treeni vähemalt 3 korda nädalas 20–30 minutit.

3. Tee asju, mis sulle meeldivad

• Kuula muusikat, käi jalutamas, loe raamatuid, vaata filme; saad seda teha üksi või koos inimestega, kes sulle meeldivad.

4. Planeeri oma aega (vaata ka Ajaplaneerimine – kuidas aega juurde tekitada?)

• Tee ülesannetest nimekirjad ja naudi tehtut, ära kiru ennast tegematajätmiste pärast.
• Pane tegevused olulisuse järjekorda (prioriteedid paika).
• Ära kuhja liialt palju tegevusi (õpi tundma ja austa oma piire).

5. Vaatle olukorda eemalt

• Tee kindlaks tegutsemistahet halvavad mõtted ning uskumused; põhjenda endale, miks need mõtted on sinu jaoks kasutud; tea, et mida rohkem keskendud negatiivsele, seda raskem sul on.
• Asenda kasutud häirivad mõtted kasulikumatega – kõik oleneb sellest, millise nurga alt vaadata (kas klaas on pooltäis või pooltühi).

6. Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa mõjutada

• Kasuta hingamis- või lõdvestustehnikaid, mis aitavad kontrollida oma emotsionaalset ja füsioloogilist seisundit.

7. Suhtle teiste inimestega

• Jaga oma muret – juba probleemide sõnastamine võib aidata sul näha asju uues valguses ja leida lahendusi.
• Õpi ennast kehtestama - loe kehtestamise kohta lähemalt siit.

8. Püüa mitte olla perfektsionist

• Lepi sellega, et sa ei saa teha kõike kõige paremini või olla igas valdkonnas parim.

9. Arenda oma õpioskusi

• Vii ennast kurssi erinevate õpi- ja mälutehnikatega (vaata ka Osavad mälutehnikad).
• Pöördu vajaduse korral oma kõrgkooli nõustajate poole ( vaata ka - Kelle poole pöörduda?).

Artikkel on võetud Tudengiveebist.