Kuigi jõuluvana peamine ülesanne on kingijagamine ja personaalne tunnustamine, siis  didaktiline jõuluvana tõstab esile ka kollektiivset tegutsemisvõimekust. On just see iga pere tegelikult suurim heaolu tagaja ja ressurss raskustega toimetulemiseks.  Jõuluvana tarkus on tunnustada kogu pere ühist pingutust. Mida suurem seltskond, seda suuremat stressitaluvust nõuab nii ettevalmistus kui ka  erimeelsustega toimetulek. 

Õnn ja õnnetunde röövija

Kaasaegsed õnne uuringud osundavad, et õnn tähendab eelkõige häid inimsuhteid nii isiklikus plaanis kui ka kollektiivis ning et õnnelikkust kogetakse kõige tugevamalt tänulikkuse kaudu. Elu, millele inimene on suutnud läbi tänulikkuse tähenduse anda, teeb õnnelikuks. Jõuluvana peaks tunnustama neid, kes soovivad teistele rõõmu teha ja toetavad abivajajaid. Ta võib julgustada heategevuse eesmärgil tehtud kinke järgmisel aastal rohkem tegema, et enda kotti kergemaks saada. Didaktiline jõuluvana teab, et  kingi tegemine teeb õnnelikumaks kui saamine. 

Lääne maailma inimeste õnnetunde röövija on endale ja teistele suurte ootuste panemine, mis ei täitu: kõik ei saa tippjuhiks, olümpiavõitjaks, teletäheks, mõjuisikuks. Ei peagi saama. Teadusuuringud toovad esile, et liigne enese- ja edukesksus ning teistega võrdlemine ei too rahulolu. 

Heaoluühiskonnas on kaasaegse jõuluvana tähendus kaubanduse poolt kaaperdatud. Reklaamid julgustavad aina mõõdutundetumalt endale õnnetunnet tellima, ilma et sellega kaasneks omapoolne panus. Rohkete kinkide saaja ei näe lõpuks neis väärtust ega tunne ka tänu. Kingi saajal on oluline mõista, miks ta on kingi vääriline ja nägema seost, et tõeline rahuolu saabub pärast pingutust.

Didaktiline jõuluvana teeb palju eeltööd ja tunnustab pingutamist

Uuringute põhjal tehakse jõulude ajal rohkelt soovimatuid kingitusi ning olmejäätmete kogused jõulujärgsel nädalal kahekordistuvad. Teaduspõhine Jõuluvana teeks materiaalsete kingituste asemel põhjalikku uurimistööd ja intervjueeriks pereliikmeid, selgitades, välja mida olulist nad tegid ja kuidas üksteist toetasid. Seejärel loetleks jõuluvana jõuluõhtul ette kõigi heategusid tunnustades nii kogu pere. Ehk õnnestub jõuluvanal uurimistöö käigus sugulasi veenda, et märkamiskingitus on väärtuslikum ning suurema mõjuga kui küll heast tahtest tehtud, aga ebatervislik või saaja jaoks pigem kasutu kink.

Kingituste rohkus ja suurus ei asenda õnnelikke peresuhteid. Jõuluvanal on tarkust võtta inimest sellisena, nagu ta on, esitatud nõuete ning võimete vahel peab valitsema tasakaal. Ta ei võrdle lapsi ja täiskasvanuid ega sunni neid võistlema. Võistelda saab ainult iseendaga. Didaktikust jõuluvana teaks, et kõige olulisem on märgata ja hinnata neid, kes proovisid ja katsetasid midagi uut, kes sihikindlalt pingutasid, kogedes tagasilööke. Kõige tähtsam potentsiaali näitaja pole saavutatud tipu kõrgus, vaid selle nimel läbitud teekond ja pingutus. Muidugi on jõuluvana aktiivne kuulaja ja tunnustaja. Ühe korraliku luuletuse päheõppimine ja ettekandmine on nii suurele kui väiksele tunnustamist vääriv eneseületus või lausa kangelastegu. 

Lahkudes saab didaktiline jõuluvana veel oma autoriteeti kasutades olulist meelde tuletada,  soovida mõõdukust söökide ja jookide tarbimisel. Tema saab öelda asju, mida on keeruline üksteisele öelda: näiteks seda, et peaolauas on oluline märgata ja kuulata kõiki külalisi. On ju väga väsitav lasta pidu kaaperdada intensiivsete kõnelejate poolt.

Nüüd ütleb lugeja, et didaktiline jõuluvana oleks igav tujurikkuja ja targutaja ning pettumus lapsele ja ka vanaemale, kelle kingituste arvu tahetakse piirata. Didaktiline jõuluvana on aga siiski meele- ja järjekindel, kuna teab, et muutused võtavadki aega. Heasoovlik jõuluvana hoiab usku sellesse muinasjutulisse kangelasse, kes märkab kõikide panust ja pingutust. Ta on toetav külaline, kes jagab asjadest rohkem inimlikku headust ja hoolimist ning peegeldab perekonnale tagasi, kui väärtuslik on ühine tegutsemine kõigi selle liikmete heaolu ja õnnetunde nimel.