Ingrid Hindrikson – tõlk kahe maailma vahel

Oled kümme aastat olnud EXU ettevõtluskoostöö juhtivekspert, paar viimast aastat EXU juht. Selgita palun mõne lausega, mis on EXU ja mis tööd sa iga päev teed.

Arendan ja koordineerin koostööd ettevõtete ja ülikooli vahel. EXU kaudu aitavad teadlased või uurimisgrupid lahendada ettevõtete kitsaskohti ja arenguvajadusi ning luua uusi rakendusi, tooteid või teenuseid.

EXU-s on 11-liikmeline eri tausta ja ärikogemusega meeskond. Meiega liitus nüüd ka patendivolinikust intellektuaalse omandi jurist.

EXU käitub ülikooli sees nagu ettevõte. Meil on oma eesmärgid, tooted-teenused, lepingumahud, innovatsiooninäitajad. Riigile oleme lubanud, et suurendame igal aastal ettevõtluslepingute arvu ja mahtu 10%.

 

Kuidas see ikkagi käib?

Ettevõtluskoostöö algab kas ettevõtte või ülikooli initsiatiivil. Enamasti pöördub meie poole ettevõte, kellel on kasvusoov ja kes

vajab selleks tuge, teinekord näeme ülikoolis ise võimalust teha koostööd ettevõttega, kelle arenguvajadused haakuvad meie teadlaste kompetentsiga.

Seejärel viime kokku õiged inimesed – teadlased, uurimisgrupid, ettevõtte esindajad ja EXU meeskonna –, et sõnastada probleem, leida sellele teaduspõhine lahendus ning panna paika koostööplaan. Lisaks aitame leida rahastust ja nõustame kogu protsessi vältel.

Vahel teab ettevõte aga täpselt, et tahab välja töötada kindlat toodet ja soovib koostööd näiteks molekulaarteaduste või sooritusvõime laboriga. Nii on abi saanud mitmed Eesti tuntud sportlased ja kosmeetikafirmad. Praegu kaardistame meie laborite koostöövõimalusi Saunumiga.

 

Miks ettevõtted just ülikooli poole pöörduvad?

Ülikooliga koostöö on saanud kvaliteedi ja usalduse märgiks. Seda hindavad nii rahastust pakkuvad tugistruktuurid kui ka investorid, sest teaduspõhisus tõestab ennast.

Tallinna Ülikooli pluss on see, et oleme piisavalt väike, et olla paindlik, ja samas on meil väga erinevate valdkondade eksperte ehk erinevaid teadmisi ja tugevusi, mida üks ettevõtte vajab.

Meil on kliente ja koostööpartnereid väga paljudest valdkondadest, on väikesed ja ka suured firmad. Meil on ka mitmeidstart-up’e ehk alustavaid ettevõtteid, kes on tänu ülikooli toele tootearenduses saanud ettevõtteks. See tähendab, et oleme aidanud ettevõttel kõigepealt välja töötada toote, toetanud äriplaani tegemisel ja aidanud taotleda rahastust.

Meil on palju püsikliente, keda oleme juba mitme toote, teenuse või ärimudeliga aidanud.

 

Kui pikalt selline koostöö tavaliselt kestab?

"Edulood ei tule kergelt, aga need on väga innustavad."

See on väga erinev, vahel on ettevõttel soov ka strateegiliseks koostööks, nii et meie tugi on pidev aastaid ning ettevõtte ja ülikooli meeskonnal on võimalus areneda koos, nagu on näiteks Tallinna Sadamaga. Enamasti on meie innovatsiooniprojektid poole- kuni kaheaastased, nii nagu vaja ja ka rahastaja nõuab.

 

Kas see pakub huvi ka teadlastele?

Üha rohkem, sest neil on elav uudishimu elu vastu. Ka nooremteadlased on ettevõtluskoostöös aktiivsed, neil on tahe võtta vastu ülesandeid ja riske. Minu töörõõm ongi see, kui ettevõte on rahul tulemusega ja ka teadlastel silm särab, sest nad näevad, kuidas nende teadmised rakenduvad elus ja realiseeruvad toote või teenusena, mida on inimestel vaja. Väga liigutav on näha meie abil valminud lahendust ühiskonnas toimimas või poelettidel valmistootena.

 

Mis sulle veel selle töö juures rõõmu pakub?

Näiteid edulugudest:

Mulle väga meeldib selle töö loomingulisus. Ja tunne, et saan koos teadlaste ja EXU meeskonnaga luua midagi uut. EXU-s on ühtehoidev meeskond, saame üksteisele kindlad olla, täiendame üksteist ja tänu sellele on töö huvitav. Rõõmu teeb, kui teadmussiire võtab reaalse kuju ja jõuab lahenduseni.

 

Nii et sulle meeldib projekti algus ja lõpp?

Jah! Eks vahepeal on ka raske, sest meie töö on kahe maailma kokku sulatamine: ettevõtlus ja ülikool hingavad tihti erinevas rütmis. Aga seda magusam on tulemus. Edulood ei tule kergelt, aga need innustavad uuesti ja uuesti seda kõike tegema, nii mind, teadlasi kui ka ettevõtteid. Loomingulises töös on töörõõm oluline motivaator. 

 

Mis selle töö juures kõige raskem on?

Vahel on keeruline sünergia leidmine, et saada aru, mida ja kuidas klient täpselt tahab, ning tagada, et teadlased vastavalt tegutseksid. Ühelt poolt on meil teadusvabadus ja teaduseetika, teiselt poolt vajab ettevõtja just talle sobivat lahendust. Koostööprojektides muutub ülikool teenusepakkujaks, aga me peame alati jääma kindlaks teaduseetikale, see tähendab, et teadus on aus, eksperimentaalne ja tõenduspõhine.

Minu töös on väga vaja empaatiavõimet, sest arendustöös on tihti probleeme ja tekib pingeid inimeste vahel. Peame olema valmis, et katsetused ja rakendusuuringute tulemused ei too alati oodatud tulemust. Näiteks oli meil ettevõte, kellel oli soov toota puulehtedest ja loodusliku liimiga ühekordseid lauanõusid, aga katsed ei toonud ootustele vastavat lahendust. Tavaliimi kasutades oleks olnud nõud ammu valmis, aga looduslikke ressursse kasutades eksperimendid ei õnnestunud – liim läks tootes hallitama. Selliste tulemustega leppimine on innovatsiooniprotsessis raske.

"Väga liigutav on näha meie abil valminud lahendust ühiskonnas toimimas või poelettidel valmistootena."

 

Tegeled tooteinnovatsiooni ja ettevõtlusega, aga märkasin ETIS-es, et oled taustalt hoopis filoloog ja olnud seitse aastat ka õpetaja?

Jaa, alustasin tööelu algklasside õpetajana enda koolis Tartu Tamme Gümnaasiumis. Õppisin edasi eesti filoloogiat ning hiljem olin emakeele ja kirjanduse õpetaja. Mul oli õnne olla Paul Ariste, Eduard Vääri ja teiste eesti keeleteadlastest suurkujude õpilane. Mu enda õpilased koolis on mind samuti õpetanud – õppimine ja õpetamine toimub sümbioosis.

 

Kuidas sa ettevõtlusesse sattusid?

Mu elus ongi olnud kümneaastased perioodid, mille järel tahan midagi muud. Ma väga armastasin lapsi, aga haarasin kinni juhuslikult võimalusest – sattusin ilma igasuguse äriteadmiseta esimestesse rahvusvahelistesse Euroopa Liidu projektidesse juhtima riikidevahelist koostööprojekti ettevõtete ja tugistruktuuridega. Sealt sain tõuke enda ettevõtte loomiseks. Minu konsultatsioonifirma aitas turule mitme ettevõtte murrangulisi tooteid ja teenuseid droonidest voldikväravate ja purilaudadeni.

Töötasin pikalt ka Tallinna Ettevõtlusameti arendusprojektide koordinaatorina ja klastriprogrammi juhina, tegin aastaid koostööd ühe Šveitsi biomeetrilisi tuvastussüsteeme arendava ettevõtte arendusmeeskonnas. Töö käigus sain aru, et soovin ettevõtlust sügavuti mõista. Nii läksingi Tartu Ülikooli majandusteaduskonda tehnoloogiat ja ärijuhtimist õppima ning seejärel tulin ettevõtluskoostööd tegema meie ülikooli.

Praegu on loomulik, et ilma teadlaste ja teaduseta ei saa luua uudseid tooteid ja teenuseid, aga veel kümmekond aastat tagasi olid väärtused teised.

 

Nii et oled eesti filoloog ja ka tehnoloogia- ja majandusteaduste magister?

Nii on, ja olen väga õnnelik sellise tausta üle. Humanitaarvaldkonna maailmavaadet on ettevõtluses väga vaja, et mõista inimesi ja nende vajadusi.

Sama tähtis on mõista, et ühtki uudset lahendust ei looda enam ühe valdkonna põhiselt. Innovatsiooni alus on mitme valdkonna ülene lähenemine. Seetõttu kaasatakse inseneride kõrvale psühholooge ja sotsiolooge, ökolooge ja humanitaare. Nii sünnivad tehnoloogiad, mis toimivad inimeste hüvanguks. Seetõttu ongi EXU tunnuslause „Making Better Humans“.

Hea näide on meie üks viimatine koostööedulugu IT-ettevõttega Claricy, mille juht tuli meie juurde sooviga luua finantsnõustamisplatvorm. Analüüsides saime aru, et selle arendamisse oleks vaja kaasata psühholooge. Kadi Liik ja Aleksander Pulver LTI-st tegid rakendusuuringu ja aitasid mõista, kuidas ehitada üles persoonapõhine, tehisarutuge ja loojutustusmeetodeid kaasav nõustamisplatvorm. Teadlaste tugi on avanud Claricyle mitmeid uusi uksi.

 

Kuidas sa tööst puhkad?

Teen regulaarselt sporti: jooksen, vahel ujun, sõidan rattaga ja mängin padelit. Päevadel, kui ma pole sportida jõudnud, sunnin ennast minema õhtul pikemalt jalutama. Liikumine värskes õhus on oluline. Olen tihti koos lastelastega, meil on tore ja koos oleme ikka liikumises.

Mul on veel üks hobitöö, mis on lõõgastav – ma maalin ja joonistan, kirjutan tööde juurde ka tekste ja luuletusi. Mul on oma koostööpartnerid ja kliendid, kes juba 12 aastat minult töid tellivad.

Kuidas see nii läks, on kummaline juhus: mu lähedane sõber sai pärandi osana endale ühe saksa vanaprouast kunstniku töövahendid, ta kinkis need mulle, sest teadis, et noorena joonistasin meelsasti. Kõigepealt kasutasin ära kingiks saadud vahendid väikeformaadis maalideks ning jõulu- ja sünnipäevakaartide tegemiseks. Kõik arenes kiiresti, sest sõbrad ja sõprade sõbrad soovitasid mind teistele. Nii tekkis klientuur, ostsin värve ja töövahendeid aina juurde. Mul on olnud õnne, sest see läks niiviisi kogemata, aga praegu on see väga oluline ja rõõmu toov osa mu elust. Mu teosed on jõudnud paljudesse kodudesse Eestis ning kohvrites peale Euroopa ka Araabiasse, Lõuna-Ameerikasse ja Aasiasse. Milline rõõm!

Kui ma väga väsinud olen, siis võtan aja lihtsalt olesklemiseks. Vajan aeg-ajalt täielikku vaikust, mitte-midagi-tegemist ja iseenda mõtete kuulamist.