Kas inimesed võivad tõesti armuda tehisintellekti?
Tehnoloogia muudab TI-agendid ja metainimesed aina elutruumaks. See teeb suhtlemise masinaga toredaks, vahel lausa nii meeldivaks, et tekib ohtlik emotsionaalne side, ütleb Abdallah Hussein Sham, kelle teadushuvi fookuses on suhtlus inimtaoliste tehisagentidega.
See, mis kunagi tundus ulmeline, on muutumas päris probleemiks. 2018. aastal abiellus Jaapanis üks mees virtuaalse popiidoli Hatsune Mikuga (loe uudist siit). 2025. aastal abiellus Yurina Noguchi tehisintellekti loodud partneriga (loe uudist siit). Filmid nagu „Her“ ja „Blade Runner 2049“ kujutasid selliseid suhteid kauge tulevikuna, kuid nüüd on need päriselt olemas.
Kaaslane, kes kuulab, mõistab ja mäletab
Inimesi tõmbavad loomupäraselt näod, hääled ja tähelepanu. Kui tehisintellekti süsteem märkab sinu kurbust, naeratab sulle vastu, mäletab varasemaid vestlusi ja on alati olemas, ei tundu see vaid tarkvarana. Tekib illusioon reaalsest kohalolust. Seda nimetatakse ELIZA efektiks – kergesti kujunev uskumus, et arvuti mõistab meid, isegi siis, kui see järgib vaid etteantud juhiseid. Meie tunded on päris, kuid tehisintellektil tundeid ei ole.
ELIZA efekt on laiemalt levinud kui arvatakse. 2025. aasta uuring näitas, et 19% Ameerika täiskasvanutest oli suhelnud tehisintellektiga, mis oli loodud romantikaks. 18–30-aastaste meeste seas oli see näitaja 31%. Enamik neist kogemustest puudutas tekstipõhiseid süsteeme, kuid kuna tehisintellekti kaaslased ehk metainimesed saavad üha elutruuma näo, hääle, keha ja emotsioonid, võivad ka nendega seotud riskid suureneda.
Oht armuda on kõigil
Kõige haavatavamad on inimesed, kes ihkavad lähedust, kuid kardavad hülgamist. Tehisintellekti kaaslased, kes on alati kohal ega lahku kunagi, võivad neile olla eriti ligitõmbavad. Suuremas ohus võivad olla inimesed, kes on sotsiaalselt isoleeritud, elavad läbi leina või kellele on lapsena sageli olnud vestluskaaslaseks tehisintellekt. Teisalt on see emotsionaalne risk kõigile: virtuaalsete või juturobotitest partneritega on loonud sidemeid nii mehed kui ka naised eri kultuuridest.
Emotsionaalse tehisintellekti tehnoloogiate arendamine on väga vastutusrikas. Euroopa Liidu AI määrus tunnistab juba praegu, et emotsioonidega seotud tehisintellekt võib kaasa tuua riske ja seda tuleks reguleerida vastavalt. Määrus nõuab, et kasutajaid teavitataks, kui nad suhtlevad tehisintellektiga.
Oma doktoritöös töötasin välja modulaarse süsteemi (Enactive Facial Expression Pipeline), mis võimaldab tehisintellekti agendil lugeda inimese näoilmeid ja vastata neile konteksti sobiva ilmega. See loodi teadlikult kasutamiseks madala riskiga valdkondades, näiteks mängudes, kasutajakogemuse uuringutes ja loomingulisteks katsetusteks. Kõrge riskiga valdkonnad on haridus, tööhõive, järelevalve ja tervishoid.
Vastutab nii arendaja …
Kui sarnane tehnoloogia, mis loeb inimese näoilmeid ja vastab kontekstitundlikult, juhib elutruid metainimesi või tehisintellekti kaaslasi, võib tagajärjeks olla tugev emotsionaalne tõmme. Süsteem, mis peegeldab sinu näoilmeid reaalajas, võib tunduda üllatavalt intiimne. Läbipaistvus, millal sinuga suhtleb tehisintellekt, on vajalik, kuid sellest ei piisa inimeste kaitsmiseks, sest teadmine, et miski on kunstlik, ei takista alati emotsionaalselt kiindumast.
Seetõttu on oluline seada tehisintellekti agentidele inimesi kaitsvad piirangud. Tehiskaaslasi ei tohiks disainida nii, et need simuleeriksid intiimsust, romantilist sõltuvust või illusiooni, et süsteem päriselt armastab kasutajat. On vahe, kas tehisintellekt toetab inimestevahelist sidet või asendab seda.
… kui ka inimene ise
Samal ajal peavad piire teadma ka kasutajad. Nii nagu õppisime mitte jagama kõike sotsiaalmeedias ja piirama ekraaniaega, vajame samasugust teadlikkust ka tehisintellekti kaaslaste puhul. Tehnoloogia võib pakkuda emotsionaalset suhtlust, kuid kasutajad peavad ise suutma end kontrollida, kui palju emotsionaalset ruumi nad sellele annavad.
On mõttekoht, kas need süsteemid toovad meid üksteisele lähemale või muudavad meid lähedasemaks ekraaniga.
Abdallah Hussein Sham kaitses Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Biotagasisidestatult juhitud suhtlus inimtaoliste tehisagentidega” 15. mail 2026. Loe doktoritöö kohta siit.
