Teadus

10 tehisarumüüti, mida ei tasu uskuda

Kõigil on tehisaru kohta arvamus – mõni kiidab, mõni kardab, kuid tegelikult kasutame seda kõik, teadlikult või enda teadmata. Samal ajal ringleb tehisaru kohta palju eksiarvamusi. Sellest, kuidas asjad päriselt on, aitab aru saada Andres Karjus, digihumanitaaria ja tehisaru lektor.

Illustratsioonid: Piret Räni
Illustratsioonid: Piret Räni

Tehisaru kohta liigub palju väiteid, mis kõlavad veenvalt, kuid põhinevad sageli oletustel, hirmudel või ulmefilmidest tuttavatel kujutlustel. See on ka mõistetav, sest tehisaru areng on olnud väga kiire. Lükkame ümber kümme levinud müüti.

1

Müüt: on aja küsimus, millal tehisaru võtab maailma üle.

Tegelikult on nii: see on pigem düstoopiline Terminaatori filmi laadne tulevik, mis meil vähemalt praegu läheduses ei ole.

Tõsi, erinevatel digilahendustel on meie elus juba praegu suur roll. Paljud algoritmilised lahendused aitavad inimestel teha otsuseid, statistilised mudelid soovitavad, kuidas keegi peaks raha kasutama või kellel peaks seda piirama, ja nii edasi. Järjest tuleb juurde intelligentseid süsteeme, mida saab veel rohkemaks kasutada.

Siiski on väheusutav, et lähitulevikus ehitataks masin, mis teeb kõigi inimeste eest ära kõik otsused ilma inimeselt küsimata.

2

Müüt: varsti töötame vaid selle jaoks, et tehisaru energianälga täita.

Tegelikult on nii: digitaalne ökosüsteem on energiakulukas, aga tehisaru ei ole kõige kulukam. Praegu kasutavad suured andmekeskused umbes 1-1,5% kogu maailmas toodetavast energiast, aga tehisaruga seotud teenused on ainult üks osa sellest. Videote vaatamine Instagramis ja TikTokis kulutab energiat rohkem kui mõne väikese tekstimudeli kasutamine – aga tõsi, iga küsimus tehisarule tarbib energiat, olgu see mudel pilves või lokaalne mudel oma arvutis. Samas vajab energiat iga muu digiteenuse või elektroonilise tööriista kasutamine.

Kui tulevikus peaks tehisaru kasutus nõudma oluliselt rohkem energiat ja me töötame selle nimel, et seda vajadust täita, siis eeldatavalt on sellel mingi mõte ja kasutegur.

Eristada tuleks mudelite kasutust ja tootmist ehk treenimist, mis on kaks väga erineva kategooria protsessi. Ühe suure keelemudeli tootmine on energiakulu ja ökoloogilise jalajälje poolest laias laastus võrreldav mõnesaja auto tootmisega. Iga päev toodetakse maailmas ca 250 000 autot. Samas kui keelemudel saab valmis, siis saavad seda ja selle koopiad kasutada miljonid inimesed mitmeid aastaid.

3

Müüt: peagi teevad tehisaru ja robotid ära kõik töö ja inimesed saavad vaid puhata. 

Tegelikult on nii: see oleneb sektorist ja inimestest, aga lõputut puhkust kapitalistlikus maailmas ilmselt enamikul loota pole. Võib minna isegi vastupidi, viimased teadustööd viitavad pigem sellele, et inimesed peavad tehisaru tõttu edaspidi rohkem või raskemat tööd tegema. Intelligentsed süsteemid teevad lihtsa töö ära ja inimestele jääb keerulisem ja kognitiivselt raskem töö, ehk töö muutub intensiivsemaks.

Kui enne kulus inimesel pool päevast mõne tabeli kallal nokitsemisele või paarilauseliste e-kirjade saatmisele, siis selle teeb masin ära mõne minutiga. Selle lihtsakoelise töö asemel, kus aju pooleldi puhkas, peab inimene nüüd vastutusrikkamat tööd tegema, näiteks tehisaru-agentide tööd valideerima.

Mitmed riigid on katsetanud ka kodanikupalka, kuid need katsetused on siiani läbi kukkunud. Inimesed üldiselt tahavad ikka midagi eesmärgipärast teha, mitte ainult jõude olla.

4

Müüt: tehisaru võtab töö ära vaid madala kvalifikatsiooniga inimestelt.

Tegelikult on nii: tehisaru revolutsiooniga peame ilmselt ümber hindama kvalifikatsioonid. Keskajal oli näiteks kirjutamine väga kõrgetasemeline oskus, sest väga vähesed oskasid seda. Nüüd oleme haritumad, paljud oskavad kirjutada, ja mõned isegi väga hästi. Aga tuleb välja, et mõni masin oskab seda paljudest paremini. Seega tuleb ilmselt tasapisi ümber mõelda erinevate oskuste väärtus ja nende õpetamise vajalikkus. Kirjutamist ja mõtlemist tasub siiski alati õpetada.

Tehisaru ja töö kontekstis on kaks optimeerimise viisi: kas lasta inimene töölt lahti ja asendada ta odavama tehisaruga või panna inimene kaks korda tõhusamalt tööle koos tehisaruga, nii et töö läheb võib-olla ka raskemaks. Kui ettevõttes on tööl inimesed, kes oskavad igaüks orkestreerida agendiparvi, võib tehtud saada palju rohkem tööd ja see võib olla olulisem konkurentsieelis kui ühe palga võrra raha kokku hoidmine.

Osalt on väide, et tehisaru võtab madala kvalifikatsiooniga inimestelt töö ära, aga tõsi. Kuuldavasti on algajatel eri erialadel, sealhulgas näiteks noorem-IT-arendajatel raske praktikakohti ja tööd leida, sest masin teeb lihtsama töö ise ära.

5

Müüt: tehisaru tõttu muutume kõik rumalamaks, sest ei pea enam üldse mõtlema.

Tegelikult on nii: see on reaalne oht. Kui koolis või ülikoolis delegeerivad tudengid kõik mõtlemise ja kodutööd masinatele, võib kergesti tekkida illusioon õppimisest, kuid tegelikult uusi oskusi ei omandata. See on oht hariduses, aga ka mujal. Kui tööl delegeerida tegevused pidevalt edasi masinale, siis inimene läheb paratamatult rooste.

Vaja on leida tasakaal enda oskuste, teadmiste ja õppimise ning tehisaru-oskuste arendamise vahel.

6

Müüt: aastatepikkune pingutus hariduse nimel on ajaraisk, kui meil on tehisaru.

Tegelikult on nii: usun, et pigem on hästi haritud, hea kultuuritunnetuse ja maitsega nutikad inimesed tulevikus rohkem hinnas. Seetõttu muutub haridus just olulisemaks. Vaja on inimesi, kes on tehisarust targemad, suudavad mudelite väljundeid kontrollida ja tehisaru juhtida. Juturobotilt midagi küsida oskavad kõik, aga tulemust analüüsida palju vähemad. Selleks et tarkade masinatega head koostööd teha, peab ise ka tark olema.

7

Müüt: tehisaru jälgib taustal kõike, mida me teeme.

Tegelikult on nii: selles mõttekäigus peegeldub valearusaam, mis tehisaru on. See eeldaks, et tehisaru on üks asi. Eri tootjad treenivad erinevaid mudeleid ja käivitavad neid oma andmekeskustes või levitavad sellisel kujul, mida saab oma seadmes iseseisvalt kasutada.

Jälgimine tuleb jutuks nende teenuste ja programmide puhul, mis töötavad pilveteenusena. Kui saadame e-kirja, kasutame sotsiaalmeediat, kirjutame teksti Google Docsis või kasutame tehisaru, mille mudel ei jookse oma arvutis, siis see info käib läbi mõnest pilvest. Pilv on lihtsalt kellegi teise arvuti või andmekeskus ning eri teenusepakkujatel on erinevad kasutustingimused, mis korraldavad muu hulgas andmete kasutamist ja jälgimist. Tasub lugeda kasutustingimusi ja valida teenused oma riskitunnetusele sobivalt.

8

Müüt: tehisaru teab kõike, tuleb vaid küsida.

Tegelikult on nii: tehisaru keelemudelid on suured statistilised ennustusmasinad. Neid saab edukalt kasutada paljudeks tegevusteks, aga ei ole praktiline ega mõistlik suhtuda neisse kui kõiketeadvatesse oraaklitesse. Mudel teab seda, mida ta on treenitud teadma, õigemini ta oskab ennustada vastuseid, mida ta on treenitud ennustama.

Tänapäevane tehisaru on pigem tööriistade kogum, kus keelemudel kasutab erinevaid lisafunktsioone, sealhulgas internetiotsingut. Kui aga näiteks leitud veebilehel on valeinfo, on oht, et tehisaru kordab seda.

Tehisaru vastuse puhul tasub olla kriitiline, samamoodi nagu me ei usu pimesi kõiki teisi inimesi – ikka tuleb ise kaasa mõelda.

9

Müüt: kõik olulised otsused võiks teha masin, sest tema otsus on palju neutraalsem, ratsionaalsem ja objektiivsem kui inimese oma.

Tegelikult on nii: see on soovmõtlemine, oleks ju tore, kui oleks masin, mis kõike teab ja suudab alati anda õiglase vastuse. Reaalsuses see nii ei ole. Masina puhul ei saa loota objektiivsusele, sest ta sõltub andmetest, mille peal on teda alguses treenitud ja mida on talle kasutuse käigus ette antud.

Mudeleid üritatakse üldjuhul arendada nii, et need oleksid võimalikult objektiivsed ja võrdse suhtumisega, kuid see on juba filosoofiline küsimus, keda kui võrdselt või võrdsemalt peaks kohtlema. Absoluutset õiget või valet ei ole selle koha peal olemas. Meie kultuuris on näiteks naised ja mehed võrdsed, kuid mõnes teises kultuuris mitte, ja tõenäoliselt peegeldub see ka seal treenitud tehisarudes.

Ainsana räägib otsustamisel tehisaru või muu algoritmilise lahenduse kasuks see, kui seda on võimalik seada toimima nii, et samade tingimuste korral saaks alati sama või sarnase vastuse. Inimese vastus võib olla muutlik ja sõltuda sellest, kas tal on kõht tühi, ta on väsinud, tal on kiire või paha tuju.

Inimeste emotsionaalsus ja empaatiavõime on siiski rikkus. Suudame suhestuda enda ja teiste inimeste emotsioonidega, samal ajal kui masin on tuim ja teda ei huvita, sest teda ei saagi miski huvitada.

Optimaalne on tööd jagada, nii et masin ja inimene teevad koostööd, kombineerides mõlema tugevusi.

10

Müüt: kui lasen otsustada tehisarul, siis olen vale otsuse korral süüst vaba – siis on vastutus ka masinal.

Tegelikult on nii: see on sama kategooria vabandus, et koer sõi kodutöö ära. Masinal ei ole identiteeti ega vastutust. Inimühiskonnas vastutab ikkagi inimene. Kui koer kedagi hammustab, siis karistatakse koera omanikku. Kui inimene laseb masinal genereerida vastuse, siis inimene vastutab selle eest.