Harjumaa VI Omavalitsuspäeva fookuses olid kogukond ja tervisedendus

Seekordse HOP-i teemad puudutasid meist igaüht: kuidas riik, omavalitsus, teadlased ja kogukond saavad üheskoos luua keskkonna, kus on hea elada ning kus nii füüsiline kui ka vaimne tervis on hoitud. Ühtlasi meenutati 160 aasta möödumist maakogukonnaseaduse sünnist. Päev sai aga alguse Kööba pargis, kuhu istutati ühine omavalitsuspuu, sümbol, mis jääb meenutama, et tugevad ja elujõulised kogukondlikud sidemed kasvavad hoolimisest, usaldustest ja koos tegutsemisest.

Avasõnavõttudes seoti kohaliku omavalitsuse pikk ajalugu tänapäeva heaoluküsimustega. Riigikogu esimees Lauri Hussar meenutas, et maakogukonnaseadus oli omal ajal oluline samm omariikluse suunas, mille kaudu hakati harjutama kohalikku demokraatiat. Kohalikud valikud on suunanud kogu riigi saatust ning ka täna ei saa füüsilist tervist lahutada vaimsest. MTÜ Polis president ja ÜTI lektor Sulev Lääne tuletas meelde, et terve Eesti saab alguse eelkõige tervest inimesest, ning TLÜ teadusprorektor Tiina Pajuste lisas, et teaduspõhiste lahenduste võti peitub õigete küsimuste küsimises. Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart rõhutas aga, et tervisedendus on riigi, omavalitsuste ja kogukonna ühine vastutus, kus riigi kandvaks rolliks on püsivate ressursside tagamine.

Päeva jooksul jäi kõlama mõte, et tervisedendus ja vaimne heaolu algavad läbimõeldud elukeskkonnast ning kogukonnatundest. Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra tõi esile oma kodulinna kogemuse 70 rahvuse kaasamisest, toonitades, et osalemisvõimalus ja vajalik olemise tunne on vahetud tervisetegurid. Viimsi vallavanem Siiri Visnapuu rääkis liikumisharjumuste tekitamisest ning pani südamele, et uue harjumuse juurdumiseks on vaja vähemalt 12 nädalat järjepidevust.

Tervise ebavõrdsusest ja abi kättesaadavusest rääkides tutvustas Tallinna abilinnapea Riina Solman pealinna samme ravikindlustamata inimeste abistamisel ja valveperearstikeskuse käivitamisel. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo rõhutas vajadust astmelise abi mudeli järele, mis aitaks ebamõistlikku bürokraatiat vähendades leevendada survet psühhiaatriasüsteemile. Ta tõi välja ka töö olulisuse – lisaks perele ja lastele on just võimalus panustada ja tööl käia see, mis teeb inimese õnnelikuks. Sotsiaalministeeriumi esindaja Heli Laarmann tuletas meelde, et ennetuse potentsiaal vajab paremat rakendamist ning kohalikele tervisedendajatele tuleb tagada pädevus ja ressursid.

Akadeemilist ja teaduspõhist vaadet pakkusid Tallinna Ülikooli professorid. Merike Sisask avas vaimse heaolu ja kogukondliku koos- ning isetoimimise tasakaalu ning Kristjan Port tõi fookusesse liikumise ja vaimse tasakaalu vana tõe: terves kehas terve vaim. Harjumaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise nõunik Tiina Tõemets märkis, et ehkki ühiskonnas valitseb tervisealane ebavõrdsus, saavad tervist toetavad valikud alguse igapäevasest liikumisest, toitumisest ja ühtehoidvatest kogukondadest. Lisaks pani ta kõigile südamele lihtsa tõe: me kipume unustama, kuivõrd heas keskkonnas me elame – kes vähegi tahab, leiab alati võimaluse liikumiseks ja oma akude laadimiseks.

Päeva teises pooles toimusid kaks töötuba. Esimeses arutleti selle üle, kuidas inimesi liikuma motiveerida ja selleks toetavat keskkonda kujundada, võttes eeskujuks näiteks kogukonnaalgatuse „Kopli sörk“. Teises töötoas võeti vaatluse alla üksikisiku vastutus ja sotsiaalse võrgustiku roll vaimse tervise edendamisel. Teemade ring ulatus kuuluvustundest ja positiivsest vanemlusest kuni digisõltuvuste ennetamiseni.

Sündmuse lõpus kiideti ühiselt heaks Harjumaa VI Omavalitsuspäeva deklaratsioon ning anti korraldusjärk pidulikult üle Saue vallale. Päevast jääb kõlama teadmine, et elujõuline kogukond ja tervist hoidev elukeskkond ei sünni iseenesest, vaid kasvavad välja ühisest hoolimisest, teaduspõhisest koostööst ja pidevast kohalolust.

Suur tänu kõigile esinejatele, korraldajatele ja kaasamõtlejatele. Kohtumiseni juba järgmisel aastal Saue vallas!