Võrdne kohtlemine, mitmekesisus ja kaasatus: külalistöötuba kultuuridevahelise kommunikatsiooni kursusel

Nende küsimustega tegeleti 12. novembril 2026 külalistöötoas, mida viis läbi Tallinna Ülikooli võrdse kohtlemise volinik Marge Tooming. Töötuba oli osa Tallinna Ülikooli BFM kultuuridevahelise kommunikatsiooni kursusest, mida viib läbi kultuuridevahelise kommunikatsiooni professor dr Anastassia Zabrodskaja. Võrdse kohtlemise, kultuuriteadlikkuse ja igapäevase suhtlemise teemade ühendamise kaudu suunas töötuba tudengeid mõtestama oma kogemusi ning arutlema selle üle, kuidas kultuuridevaheline mõistmine saab aidata kaasa kaasavama ülikoolikogukonna kujunemisele.

Võrdse kohtlemise mõistmine erinevate kultuuriliste vaatenurkade kaudu

Tuginedes oma kogemustele kolmel kontinendil elamise, töötamise ja õppimise kohta, tutvustas Marge Tooming tudengitele võrdse kohtlemise kujunemislugu ja põhimõtteid ning Tallinna Ülikooli lähenemist võrdõiguslikkusele, mitmekesisusele ja kaasatusele. Töötoas käsitleti tudengite isiklikke kogemusi ülikoolis ning kutsuti neid mõtisklema enne kohtumist läbi viidud võrdse kohtlemise küsitluse tulemuste üle. See andis võimaluse arutleda, kuidas inimesed oma õpikeskkonda kogevad ning kuidas erinevad vaatenurgad kujundavad meie arusaama õiglusest ja kaasatusest.

Samuti tutvusid tudengid võrdse kohtlemise põhimõtete ja raamistike kujunemisega Eestis, Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides, sh positiivse erikohtlemise (affirmative action) mõistega. Olulisel kohal oli arutelu selle üle, mida tähendab võrdne kohtlemine kõrghariduse kontekstis ning kuidas saavad ülikoolid märgata ja lahendada olukordi, kus inimesi koheldakse ebavõrdselt.

Kui tagasiside andmine tähendab eri kultuurides erinevaid asju

Töötoa üks keskseid teemasid oli kultuuri mõju suhtlusviisidele, eelkõige tagasiside andmisele ja vastuvõtmisele. Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Aasia ja Eesti näidete põhjal analüüsisid tudengid, kuidas kultuuriline taust võib mõjutada inimeste arvamuste väljendamist, kriitikale reageerimist ja tagasiside andmist.

Arutelus rõhutati, et suhtlemistavad ei ole universaalsed. See, mida ühes kultuuriruumis peetakse otsekoheseks ja konstruktiivseks suhtlemiseks, võib teises kultuurikontekstis mõjuda hoopis teisiti. Võrreldes oma suhtlusstiili töötoas toodud näidetega, said tudengid võimaluse seada kahtluse alla oma seniseid eeldusi, märgata kultuurilisi erinevusi ning suurendada teadlikkust sellest, kuidas nende enda käitumine mõjutab suhtlemist teiste inimestega.

Teadlikkusest tegutsemiseni

Lisaks võrdse kohtlemise ja kultuurilise mitmekesisuse põhimõtete mõistmisele pöörati töötoas tähelepanu sellele, kui oluline on ebavõrdset kohtlemist märgates ka sekkuda. Tudengitele tutvustati praktilisi strateegiaid, kuidas diskrimineerimise või tõrjutusega seotud olukordades sekkuda ja neile reageerida. Nii seoti teoreetilised teadmised iga ülikoolikogukonna liikme igapäevaste kohustuste ja vastutusega.

Marge Toomingu jaoks tähendab võrdse kohtlemise süsteemi arendamine Tallinna Ülikoolis sellise keskkonna kujundamist, kus puudub diskrimineerimine, väärtustatakse mitmekesisust ning inimestele on tagatud pädev abi ja nõustamine. Tema laiem eesmärk on aidata kaasa ka võrdse kohtlemise heade tavade kujundamisele Eesti kõrghariduses ning toetada hoolivuskultuuri arengut.

Õppimine suhtlema kultuuriliste erinevuste kiuste

Külalistöötuba toetas Tallinna Ülikooli BFM kultuuridevahelise kommunikatsiooni kursuse laiemaid eesmärke. Kursusel tutvuvad tudengid kultuuridevahelise kommunikatsiooni peamiste mõistete, teooriate ja uurimisteemadega. Nende hulka kuuluvad kultuuridevaheline kompetents, kultuuridevahelisus, stereotüpiseerimine, lingua franca ehk ühise suhtluskeele kasutamine ning natsionalism. Ühendades akadeemilised käsitlused praktiliste näidete ja isikliku refleksiooniga, aitab kursus mõista, et kultuuridevaheline kommunikatsioon ei ole üksnes akadeemiline uurimisvaldkond, vaid üha mitmekesisemaks muutuvas ühiskonnas hädavajalik pädevus.

Marge Toomingu juhitud kohtumine näitas, et kaasava ülikoolikogukonna kujundamiseks ei piisa üksnes põhimõtete ja eeskirjade tundmisest. Selleks on vaja uudishimu, eneseanalüüsi, teadlikkust kultuurilistest erinevustest ning valmisolekut sekkuda olukordades, kus kedagi koheldakse ebavõrdselt. Kultuurideülese suhtlemise õppimine algab arusaamast, et inimesed võivad üht ja sama olukorda erinevalt näha, kogeda ja tõlgendada. Nende erinevuste märkamine ja vastuvõtmine on oluline samm ülikoolikogukonna kujundamisel, kus igaüks saab osaleda, panustada ning tunda end austatuna.

Lisainfo saamiseks palume võtta ühendust dr Anastassia Zabrodskajaga, kes on kultuuridevahelise kommunikatsiooni professor, kommunikatsioonijuhtimise magistrikava juht ning Euroopa kultuuridevahelise kommunikatsiooni magistriprogrammi tegevjuht (anastassia.zabrodskaja@tlu.ee).