Doktoritöö: muuseumis õppimise suur potentsiaal jääb koolidel sageli kasutamata
Igal aastal osalevad tuhanded õpilased muuseumites riikliku õppekavaga seotud õppeprogrammides. Teadustöö näitab, et õigesti kasutades on muuseumiõppel võimekus täita lünki Eesti haridussüsteemis. Uurimus annab vastuse, millest sõltub õpitulemus muuseumis.
Muuseumis õppimise mitmekülgselt kasulikku mõju teadmiste ja õpioskuste arengule on varasemates uuringutes põhjalikult käsitletud. Samuti on teada muuseumiõppe seos karjääriteadlikkuse, õpimotivatsiooni ja õpetajate täiendõppega. Varem pole aga uuritud, mis tegurid toetavad või takistavad Eestis üldhariduskoolides õppijate muuseumis õppimist, ometi praktikas on näha ebavõrdset tulemust.
Tallinna Ülikooli värske haridusteadustedoktor Helene Uppin vaatles uurimistöö käigus õpilasi ja õpetajaid muuseumis õppimas, intervjueeris sageli ja meelsasti õppekäikudel käivaid klassiõpetajaid ning silmapaistva haridustööga muuseumite ja keskkonnahariduskeskuste haridustöötajaid.
Uurimistöö andis mitmeid olulisi teadmisi
Huvitava järeldusena selgus, et muuseumis õppimise tulemust mõjutavad oluliselt koolikultuur ja kooliõpetaja pedagoogilised tõekspidamised. Seda isegi siis, kui õpilasi juhendab muuseumis sealne haridustöötaja.
Positiivselt eristusid õpetajad, kes käivad sageli ja meelsasti õppekäikudel. Sellised õpetajad väärtustavad elulist õppimist, hindavad häid suhteid õpilastega, ületavad oskuslikult esilekerkivaid korralduslikke ja pedagoogilisi probleeme ning teevad meelsasti koostööd kooliväliste partneritega.
Teisalt ilmnes, et pahatihti ei ole õpilased muuseumis õppimiseks ette valmistatud, näiteks ei pruugi õpilased ega nende õpetaja teada, mis tund on muuseumis klassile tellitud. Õppekäikude haridusliku potentsiaali vähene teadvustamine ja nõrk seos ülejäänud õppetööga oli eriti suur vanemas kooliastmes, kus klassiõpetajate süsteemist on liigutud paljude eri aineõpetajate käe alla. Õppekäikude tõhusamat rakendamist takistab tõenäoliselt ka alustavate ja kutseta õpetajate järjest kasvav osakaal, sest mõtestatud koostöö muuseumi haridustöötajaga kujuneb pikema aja jooksul.
Muuseumiharidus täidab haridussüsteemi lüngad
Uuringu tulemused toovad selgelt esile vajaduse arvestada üldhariduskoolide õppeprogrammide sisu arendamisel rohkem ka muuseumite, keskkonnahariduskeskuste ja teiste sarnaste kultuuri- ja teadusasutuste haridustöötajatega.
Muuseumitunde süsteemselt ja teadlikult õppetöösse planeerides saaksid üldhariduskoolid täita mitmeid ainealaseid lünki. Muuseumites viivad tunde läbi kogenud haridustöötajad, kellel on sageli pedagoogiline kõrgharidus ja/või koolitöö kogemus. Nii pakuvad muuseumite haridustöötajad õpetajatepuuduses koolidele nii ainealast kui ka metoodilist tuge. Seejuures on vastuoluline, et muuseumi õpetajakutsega haridustöötajale ei rakendu õpetajate palgatase.
Teaduspõhine alus muutusteks
Helene Uppini teadustöö on väga laia praktilise väärtusega. Töö avardab arusaama muuseumiharidusest, käsitledes õppekäiku piirimaise nähtusena kooli ja muuseumi kokkupuutepunktis.
Uurimistulemused pakuvad lähtekohti õppekäikude rahastamise kujundamiseks, õppeprogrammide kvaliteedi uurimiseks, õpetajate ja õppeprogrammide juhendajate koolituse arendamiseks, haridus- ja kultuurivaldkonna koostöö mõtestamiseks ning tähendusliku õppe toetamiseks üldhariduses.
Helene Uppin on Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator ja ka TLÜ klassiõpetajate eriala loodusainete külalislektor.
Doktoritöö kaitsmine
Helene Uppin kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis 25. mail 2026. Tema doktoritöö teema on „Muuseumis õppimine üldhariduse kontekstis“.
Doktoritöö juhendaja on Inge Timoštšuk, Tallinna Ülikooli algõpetuse professor.
Oponendid on Mari Karm, Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika kaasprofessor ja Terje Väljataga, Tallinna Ülikooli õpikeskkonna uuringute vanemteadur.
Doktoritööd saab lugeda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
