Algab praktiline tegevus kohaliku valitsemise uue mikrokvalifikatsiooni Kohalik omavalitsus: juhtimine ja innovatsioon ning kriisivalmidus vastuvõtuks

BBaaskursus on seni olnud kohalike omavalitsuste juhtide ja ametnike seas järjest populaarsem ning selle IV lend toimub perioodil 3.10.2025-8-05.2026. Mikrokvalifikatsioon keskendub kaasaegsele juhtimise, õiguse, valitsemise, poliitika kujundamise ning järelevalve temaatikale. Osalejad saavad laiapõhiseid teadmisi, mis on vajalikud kohaliku omavalitsuse tegevuse tõhusaks korraldamiseks. Kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsioon on välja töötatud osapoolte koosloomes, mis sai alguse Tallinna Ülikooli, Rae valla ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu ühistegevuse tulemusena. Koostöövõrgustiku ühistegevuse eesmärgiks on seatud mikrokvalifikatsioonide arendamine, sealhulgas luua koos nn kohaliku valitsemise baaskursuse, uue mikrokvalifikatsiooni kohalik omavalitsus: juhtimine ja innovatsioon ning kriisivalmidus ning ettevalmistatava III mikrokvalifikatsiooni kohalik valitsemine ja õigus, üheaastase kohaliku valitsemise magistrikava. 

 

Kohalik omavalitsus: juhtimine, innovatsioon ning kriisivalmidus pakub õpet, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse poliitikutel ja ametnikel omandada terviklik arusaam kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse, juhtimise ja innovatsiooni rollist ning toimimisest riigi ja kohaliku omavalitsuse julgeoleku- ja haldussüsteemides; arendada võimet analüüsida ja kavandada kriisivalmiduse ning turvalisuse tagamise tegevusi, lähtudes kehtivast õigusest, strateegilistest suunistest ja parimatest praktikatest; kujundada süsteemset mõtlemist, koostöö- ja otsustusoskust ning lahenduskeskseid töömeetodeid kriisiolukordade juhtimisel ja avaliku sektori ülesannete täitmisel.

Mikrokvalifikatsioon koosneb 2 moodulist (esimene Tallinna Ülikoolis ja teine Sisekaitseakadeemias), mille teemad on:

1. Strateegilise juhtimise, innovatsiooni ja kriisivalmiduse teoreetiliste aluste olemus
2. Valdkonna areng, selle koht avaliku halduse süsteemis
3. Olulisemad strateegiad ning nende toimimine
4. Koostöö kriisijuhtimise valdkonnas
5. Tegevuste tulemusahela olulisuse lahtimõtestamine
6. Kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse ajalugu, üldine korraldus, kehtiv õigus, omavalitsuse roll kriisireguleerimises ning elanikkonnakaitses;
7. Kohalik omavalitsus kui elutähtsat teenust korraldav asutus, nõuded elutähtsa teenuse osutajatele; riigi ja omavalitsuste koostöö
8. Riskianalüüs, hädaolukorra lahendamise plaan, kriisiplaan;
9. Riski- ja kriisikommunikatsioon;
10. Kriisivalmiduse saavutamine, toimepidevus, olukorrateadlikkus, kriisijuhtimine, staabitöö korraldamine ja kriisiõppus; evakuatsiooni operatsioon;

Arusaadavalt mikrokvalifikatsioon edasiarendamine toimub osapoolte koostöös kui ka õppijate tagasisidet arvestades.

JÄRGNEVALT ÜLEVAADE VALDKONNA ARENGUST

I KOHALIKU VALITSEMISE MIKROKVALIFIKATSIOONI LOOMISEST JA ARENGUST

Tallinna Ülikool alustas koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Harjumaa Omavalitsuste Liidu ning mitmete Eesti valdade ja linnadega ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga juba neljandat aastat kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni vastuvõttu, mis on mõeldud eelkõige kohalike omavalitsuste poliitikutele ja ametnikele. Programm on olnud väga populaarne (programm ja tunniplaan leitavad SIIN).

Mikrokvalifikatsiooni eesmärk on pakkuda kohalike omavalitsuste esindajatele õpet, mis hõlmab kaasaegse kohaliku omavalitsuse õiguse, valitsemise, juhtimise, poliitika kujundamise ja järelevalve suundumusi. Mikrokvalifikatsiooni programm on loodud, et pakkuda kohalike omavalitsuste juhtidele ja ametnikele kaasaegseid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud efektiivseks kohaliku valitsemise tegevuse korraldamiseks. Programmis on osalenud linna- ja vallajuhid, volikogude liikmed ning ametnikud. Kohtumised toimuvad üle nädala reedeti . 

Mikrokvalifikatsioon kutsuti ellu Harjumaa I Omavalitsuspäeval Rae vallas vastu võetud deklaratsiooni punktis 11 sätestatu põhjal: „Ülikoolidel koostöös omavalitsustega luua kohaliku valitsemise ja KOV töötajate arendamisele suunatud mikrokraadid. Toetada Rae valla ettepanekut mikrokraadi pilootprojekti käivitamiseks koostöös Tallinna Ülikooliga.“ Tallinna Ülikooli ja Rae valla koostöös algatati ka asjakohane pilootprojekt ning asuti seda ühiselt ellu viima. 

Rae vallavanem Madis Sarik tänas esimese lennu lõpetamisel 12.05.2022 Kindluse Koolis koostööpartnerit Tallinna Ülikooli, lisades, et kohaliku omavalitsuse kiireks arenguks on vaja pädevaid juhte ja ametnikke. Rae vald on pidevas arengus ja selleks on tarvis tugevat meeskonda, kel ühine arusaam ja eesmärk. Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas rõhutas Mikrokvalifikatsiooni õppekavade tähtsust täienduskoolituse edasiarendamisel ülikoolides. Mikrokvalifikatsioon on meede, mis peaks aitama kiirelt ja tõhusalt reageerida paindlikule tööjõuturule. Lisaks saab tasemeõppe aineid edaspidi arvestada ka kraadiõppes.

Esimese lennu lõpetaja, Rae Vallavolikogu esimees Tõnis Kõiv, leiab, et mikrokraad on suurepärane võimalus täiendada oma teadmisi ja korrata olemasolevaid teadmisi. Eriline väärtus seisneb selles, et kui programmiga osalevad sama vallavolikogu liikmed ja ametnikud, paraneb nende omavaheline arusaamine ja koostöö. 

Kohaliku omavalitsuse inimvara teemat on käsitletud väga erinevatest aspektidest ning oluline on seejuures, et protsessi on kaasatud nii riigi, kohalike omavalitsuste ja nende liitude, kui ka ülikoolide ning kolmanda sektori esindajad. Kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni pilootprojekt on pälvinud ka suure tunnustuse: see valiti 2022. aastal Eesti VII Omavalitsuspäeval Viljandis konkursi Aasta Tegu laureaadiks. Vastava tiitli üleandmine toimus riigihalduse ministri Riina Solmani poolt Tallinna Ülikooli kollokviumil “Ülikoolide, riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö arengust - ideekorjest Eesti VIII Omavalitsuspäeva ja Harjumaa III Omavalitsuspäeva kontekstis” 5.12.2022.

Riigihalduse minister Riina Solman, andes üle tunnustust, sõnas, et kohalikus omavalitsuses on väga oluline inimvara arendamine ja asjakohase õppesüsteemi loomine. Tallinna Ülikool ja koostööpartnerid on siin koos mikrokvalifikatsiooni ellukutsemisega algatanud väga olulise protsessi.  Teaduspõhine inimvara arendamine on väga tähtis ka riigi tegevuses regionaalsete erisuste vähendamiseks ja regioonide arengupotentsiaali paremaks ärakasutamiseks. Riik, kohalikud omavalitsused ja ülikoolid tegutsevad siin aktiivselt, et paremas koostöös ja rohkem kohapealset initsiatiivi ja kokkuleppeid austades, toimida üha tulemuslikumalt.

Järjekordne lend lõpetas mikrokvalifikatsiooni baaskursuse 23.05.2024 Harjumaa Omavalitsuste Liidus

Sulev Lääne, Tallinna Ülikooli õppejõu, MTÜ Polis presidendi ja mikrokvalifikatsiooni koordinaatori sõnul on programmi õnnestumine on suuresti seotud koostöö oskuste omandamisega. Kui sügis algab klassiruumis suhtelise vaikusega, siis kevadeks on kõik juba nii palju teadmisi, oskusi ning kogemusi juurde saanud, et omavahelistel aruteludel ja küsimustel ei paista lõppu tulevat. Elukestev õpe on pidev protsess ning seni lõpetanud on avaldanud soovi edasi õppida ning sama on teada andnud kolmandas lennus osalejad. Meil on väga hea koostöö kohalike omavalitsuste ja nende liitudega, riigi institutsioonidega, teiste ülikoolidega ning paljude partneritega. Samuti on väga oluline, et õpetamas on tugevad õppejõud, oma ala spetsialistid.

Kaire Veinthal, Saue Vallavolikogu liige, tõdes, et kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni on unikaalne ja väga praktiline õppekava volikogu ja vallavalitsuse töötajatele. Julgen siiralt seda õppekava soovitada ja mul on kahju, et kooliaasta juba läbi saab. Iga loeng oli täis sisukat ja väga vajalikku informatsiooni, mis ühel või teisel moel meid kaasa haaras ning grupiliikmete mitmekesiste kogemustega segunedes elulise tähenduse sai ja tegutsema motiveeris. Õppejõud on väga kogenud erialaspetsialistid ning probleemipüstitused sellised, millega kõik mitmel tasandil suhestuda saavad alates sellest, kuidas näha oma töös tervikpilti, kujundada muutuseid tulemuslikult ja arendada kohalikul tasandil ettevõtlust kuni teenuste disaini või raha kasutamiseni nii, et otsustel oleks pikaajaline ja mõõdetav mõju.

Tallinna Linnavolikogu esimehe nõuniku Mihkel Liivo sõnul annab mikrokvalifikatsioon mitmeid tööks vajalikke praktilisi oskuseid alustades KOKS-i rakendamisest ning lõpetades inimeste ja meediaga suhtlemisega. Kuid ennekõike annab see laia vaate omavalitsussüsteemi olemusest, mõtestab meie töö sisu ja laiemat tähendust. Väga kasulikud olid praktiliste õiguslike probleemide arutelud, mis toimusid nii loenguvormis, kui kohtumistel ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja omavalitsusliitude esindajatega. Ilmselgeks boonuseks olid arutelud inspireerivate ja avatud mõtlemisega kaasõppuritega. Sellepärast on väga mõistetav, miks varasemad lõpetajad on väljendanud huvi jätkukursuste järele.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Meelis Kuusk tõdes, et mikrokvalifikatsiooni õppes osalemine on erakordselt arendav kogemus. Programmi käigus käsitleti kohaliku omavalitsuse olemust ja arengut, volikogu ja valitsuse suhteid, strateegilist juhtimist ning poliitika kujundamist ja ettevõtluse küsimusi KOV tasandil. Iga moodul pakkus põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi, mida on võimalik kohe tööelus rakendada. Eriline väärtus sellel koolitusel oli võimalus tutvuda erinevate ministeeriumite ja ametitega ning nende töökorraldusega. Samuti andis see programm suurepärase võimaluse kohtuda teiste kohalike omavalitsuste ametnikega, vahetada kogemusi ja luua kasulikke kontakte. Olen kindel, et see koolitusprogramm on vajalik kõigile kohalike omavalitsuste poliitikutele ja ametnikele, kes soovivad oma silmaringi laiendada ja saada uusi teadmisi nii teoorias kui praktikas.

Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks tõi esile, et kõrgharidus on muutumas, kus tasemeõppe osalejate arv väheneb ja täiendusõppe osalejate arv suureneb. Kuigi seadusandlik raamistik mikrokvalifikatsioonide osas puudub, on Tallinna Ülikooli programm näidanud, et selline haridusvorm võib olla edukas. Koostöö valdkonna spetsialistidega on olnud programmi edu võti.

Teise lennu kavasse kuulus samuti traditsiooniline seminar-praktikum, mille raames toimusid kohtumised Justiitsministeeriumis, Riigikontrollis, Tallinna Linnavolikogus, kus koos volikogu esimehe Maris Sillaga esinesid ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepp. 

Justiitsminister Madis Timpson märkis seminar-praktikumi käigus muuhulgas, et haldusreform on alles liiga värskelt toimunud ning lähitulevikus see uuesti reaalne ei ole. Kuna teine haldusreform saaks tema hinnangul olla vaid sunniviisiline, tekitaks see kindlasti rohkelt tüli ja avalikku vastumeelsust, mida praegu me ei vaja.

Tallinna Linnavolikogu esimees Maris Sild keskendus ettekandes suuresti hiljutistele muutustele linnajuhtimises. Esiplaanile toodi võimalus suurendada näiteks linnaosakogude rolli linna juhtimises, aga kindlasti on olulisel kohal ka koostöö suurendamine Harjumaa valdadega.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepa sõnul ongi kohalik omavalitsus Eesti riik. Kolm aastat tagasi kujunes Harjumaa I Omavalitsuspäeval välja juhtide poolne vajadus ette valmistada laiapõhiselt kohalike omavalitsuste teadmistega inimesi ja koostöös Tallinna Ülikooliga käivitati mikrokvalifikatsiooni õpe. Mikrokvalifikatsioonis on omaette väärtus õppimine koos oma kolleegidega.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimees ning Rakvere Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami väärtustas ülikooli panust demokraatliku ühiskonnakorralduse vedamisel ja inimeste koolitamisel, kuna kõik algab sellest, kuidas ühiskond toimib. Ükski ühiskond ei arene ega tööta ilma demokraatliku, omavahelise suhtluseta. Kui soovid, et asjad toimiks ja areneksid, pead rääkima kõigi kodanikega - noorte ja vanadega, eri keelt rääkivatega. Mustvalgel maailmapildil ei ole pikka pidu.

II UUS ETAPP MIKROKVALIFIKATSIOONI ARENGUS

Mikrokvalifikatsiooni kolmas lend sai alguse 4.10.2024 Harjumaa Omavalitsuste Liidus. Õppima oli tulnud  juba üle 30-ne omavalitsusjuhi ning ametniku.

Rakvere linnapea Triin Varek pidas väga oluliseks omavalitsuste tegevuste erinevate valdkondade põhjalikumat analüüsi. Näiteks on kavas arutada hariduse valdkonda ning koos sellega noorte seoseid kodanikuühiskonna aspektist. 

Toila vallavanem ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Eve East tõstis esile uute teadmiste saamise, mis on eriti oluline arvestades vajadust edukalt edasi arendada koostööd Ida-Virumaa valdade ja linnade vahel ning teiste Eesti piirkondadega. Samuti oli tema seisukohalt eriti tähtis vastata uutele väljakutsetele nii kohaliku omavalitsuse tegevuses kui ka koostöös riigiga. 

Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra seisukohalt on kultuuriline mitmekesisus, rikkus, mille tundma õppimine ja arvestamine muutub ka kohaliku omavalitsuse tegevuses üha olulisemaks. Selles kontekstis on väga tähtis ka kohalike omavalitsuste ja ülikoolide koostöö arendamine.

Iga lennuga on tulnud juurde uusi õppijaid, samuti on täienenud koostöövormid

Jõhvi vallavanem, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige Maris Toomel peab tähtsaks, et KOV ongi Eesti riik. Mida vähem vastandumist, seda nii KOV-i kui riigi arengu seisukohast parem. Ellu kutsutud programm aitab mul, kui KOV juhil, paremini mõista omavalitsuse olemust ning annab juurde teadmisi poliitika kujundamisel, juhtimisel. Ja mitte vähem olulisem on kogemuste jagamine ja suhete arendamine teiste programmis osalejate vahel.

Lisandunud on ka uusi koostööpartnereid, õppejõude kui ka loomulikult õppijaid

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõunik, Lääne-Nigula Vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus rõhutas inimvara tähtsust. Mikrokvalifikatsioon on teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamiseks väga hea vahend. Poliitikute, ametnike ja teadlaste koostöö annab hästitoimiva võimaluse tekkinud väljakutsetele vastamiseks.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemehe sõnul on olnud suur rõõm ja õnn tegutseda eelnevalt pikka aega praktiliselt kohaliku omavalitsuse vallas kui ka nüüd läbi ülikooli ja mikrokvalifikatsiooni õppe. Sageli võib kuulda ütlust, et inimene õpib kuni elab – see mõte võiks omada tähtsust. O. Wilde mõte inimene elab kuni õpib, nii kaua kui elame nii kaua õpime.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais sõnas, et kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni kavas on hea tasakaal teooria, praktikute ja praktiliste kohtumiste vahel. Soomlais kinnitas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on mikrokvalifikatsiooni arenguprotsessi nõu ja jõuga panustamas ning ta usub, et kõigil on ees väga sisukas kursus.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja Mart Uusjärv pidas väga oluliseks kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni edasiarendamist koos valdkonna koostöövõrgustiku edasise kaasamisega. Samuti oli ta seisukohal, et arvestades suurt huvi mikrokvalifikatsiooni osas kohalike omavalitsuste hulgas, oleks asjakohane edaspidi kaasata vastavasse õppesse ka riigi institutsioonide valdkonna esindajaid. 

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor sõnas, et instituut on alati pidanud vajalikuks koostööd kohalike omavalitsustega, millest olulise osa moodustab ka mikrokvalifikatsiooni väljatöötamine ühiselt omavalitsuste ja teiste partneritega. Edasistes mikrokaardi ja tasemeõppega seonduvates arendustes näeme senisest tihedamat koostööd Siseministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumiga, samuti teiste avaliku sektori institutsioonide ning õppeasutustega. Eesmärgiks on veel rohkem panustada kohaliku omavalitsusega seotud inimvara ja kompetentside arengusse, mille oluliseks väljundiks oleks kohaliku valitsemise üheaastase magistriõppekava väljatöötamine koostöös partneritega.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits tõdes, et Siseministeeriumi ja Tallinna Ülikooli koostöö on aastatega läbi põimunud ning samuti on koostöös ellu kutsutud mikrokvalifikatsioon ennast igati õigustanud. Edaspidi on plaanid veelgi suuremad ning näiteks on ühiselt  kavas üheaastase magistrikava ellukutsumine koostöös Siseministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Sisekaitseakadeemia ja teiste partneritega. Töö kõrvalt õppimine nõuab aga mikrokvalifikatsiooni õpingutel järjekindlust ning õppejõududel jätkuvat energiat, et järjest keerumaks muutuvatele väljakutsetele vastata.

Järjekordne lend lõpetab mikrokvalifikatsiooni baaskursuse Harjumaa Omavalitsuste Liidus 2025. aasta mais

Mikrokvalifikatsioonist on välja kasvamas üheaastane magistrikursus, mis lisaks nn baaskursusele (15 EAP-d) sisaldaks ka juhtimise ja innovatsiooni mikrokvalifikatsiooni (12 EAP-d) ning õiguse mikrokvalifikatsiooni (18 EAP-d). Kava kohaselt lõpeks magistrikava lõpueksamiga. Päevakorras on samuti õiguse mikrokvalifikatsiooni ettevalmistamine koostöös Justiitsministeeriumi ja teiste partneritega. 

Tõnu Viik, Tallinna Ülikooli rektor sõnas, et niisugune maailmatunnetus, mille järgi ülikoolid on ainult akadeemilised õppeasutused, kus hoitakse ülal teadust, on muutunud. Kirjutasime sügisel alla Magna Charta ülikoolidevahelise deklaratsiooni täiendatud versioonile. Ülikoolide põhiväärtuste seas on nüüd lisaks traditsioonilistele põhiväärtustele, nagu akadeemiline vabadus ja autonoomsus, ka seotus ühiskonna endaga, sealhulgas kohalike omavalitsustega ja vastutuse võtmine selle ees.

See murrang on ka tegelikult aset leidmas, täna kindlasti otsib ka Tallinna Ülikool teid, kuidas olla ühiskonnale kasulik, otsime viise, kuidas võiksime oma uurimistöö tulemusena mõjutada teisi protsesse otsesemalt ja ametlikult. Nende praktiliste sammude kaudu tahaksime näidata, et teadlased ikkagi loevad, teadlaste abil on võimalik muuta ühiskonda, ning muuta seda mitte ainult efektiivsemaks, vaid ka õnnelikumaks.

Inimvara on väga suur väärtus, mille arendamine saab toimuda vaid osapoolte koostöös

Koostööpartnerite võrgustik on kasvanud, ühendades kohalike omavalitsuste, nende liitude, ülikoolide, riigi ja teiste osapoolte panust. Koostööpartnerite hulka kuuluvad Harjumaa Omavalitsuste Liit, Rae vald, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigikogu, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, Siseministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, SA Võrumaa Arenduskeskus, paljud vallad ja linnad, nende liidud, ülikoolid, Sisekaitseakadeemia, riigi institutsioonid ning teised koostööpartnerid. 

Kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni baaskursuse IV lend alustas 03.10.2025 Harjumaa Omavalitsuste Liidus

Avaseminaril osalesid ka mitmed riigi ja kohalike omavalitsuste liitude, Tallinna Ülikooli ning Sisekaitseakadeemia esindajad. 

Omavalitsuste juhtide, ametnike ning töötajate suure huvi tõttu kohaliku omavalitsuse inimvara arengu vastu avati ka 2025/2026 programm, mille raames käsitletakse kohaliku omavalitsuse õiguslike aluste, kaasaegse kohaliku valitsemise, juhtimise ja kohaliku poliitika kujundamise suundumuste ning juhtorganite meeskondlikkuse ja koostöövõimekuse suurendamise temaatikat.

Kohaliku omavalitsuse personaliarendamise strateegiliste sihtide seadmisel tuleb parimal viisil kasutada nii praktikute kogemusi kui ka ülikoolide teadmisi, samas vältides tegevuste killustatust ja dubleerimist. Hea meel on märkida, et näiteks regionaal- ja põllumajandusminister peab kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni väga oluliseks ning sarnaselt varasema riigihalduse/regionaalministritega on mitmete aastate jooksul jätkuprojekti läbiviimist toetanud ka omalt poolt.

Mikrokvalifikatsiooni koordinaatori, MTÜ Polis presidendi, Tallinna Ülikooli õppejõu Sulev Lääne sõnul peitub kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni edu eelkõige selles, et see ühendab teadmised ja praktika, luues keskkonna, kus õppijad saavad omandada nii uusi oskusi kui ka koostöökogemust. Elukestev õpe ei ole ühekordne tegevus, vaid pidev arenguprotsess. Tähtis on, et avaliku sektori töötajatel oleks võimalus õppida, areneda ja oma teadmisi oma igapäeva töösse rakendada.

Lääne rõhutas, et programm on õnnestunud tänu tihedale koostööle ülikooli, kohalike omavalitsuste, nende liitude, ministeeriumite ning teiste partneritega. Meil on väga hea meel, et õpetamas on kogenud ning tunnustatud õppejõud ja praktikud ehk oma ala spetsialistid, kes toovad õppetöösse nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori vaatenurga. See mitmekesisus annab õppijatele tervikliku arusaama sellest, kuidas kaasaegne valitsemine tegelikult toimib. Oluline ei ole üksnes tänane õpe, vaid ka visioon tulevikuks ehk kuidas kujundada jätkusuutlik ja teadmistel põhinev kohaliku valitsemise kultuur. Mikrokvalifikatsiooni kaudu kasvatame just neid inimesi, kes suudavad oma kogemuste ja teadmiste abil muuta Eesti valitsemiskultuuri tugevamaks ja sidusamaks.

Esimesel kohtumisel toimus ka mikrokvalifikatsiooni õppes osalejatega tutvumine ning edasiste tegevuste täpsustamine. Moodustati töörühmad ning valiti rühmajuhid eesmärgiga ühiselt ette valmistada ka seminaritööd teemal “Kohaliku omavalitsuse koostöö ja omavalitsuspäevade deklaratsioonid”.

Esimesel õppepäeval toimus ka kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni kaaskorraldajate, õppejõudude ja õppes osalejate ühisseminar.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepa sõnul sai kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni idee alguse Harjumaa esimeselt omavalitsuspäevalt Rae vallas, kus mõtestasime, kuidas tugevdada kohaliku juhtimise kompetentse ja teadmistepõhist otsustamist. Ta lisas, et alustab juba neljas lend õppureid, mis näitab, et algatusel on olnud nii sisu kui ka püsivust. Mikrokvalifikatsioon on kujunenud oluliseks platvormiks, kus ülikool, omavalitsused ja riigisektor saavad koos arendada oskusi, mida vajame järjest keerulisemas juhtimiskeskkonnas.

Sepp lisas, et oktoober on nii omavalitsuspäev kui ka valimiste kuu, mis tuletab meelde kohaliku tasandi otsustajate rolli ühiskonna sidususe ja toimimise tagamisel. Ta loodab, et nii opositsioon kui ka koalitsioon leiavad koostöövõimalusi ja oskavad üksteist kuulata – täpselt nagu meie mikrokvalifikatsiooni õppes, kus eri vaatenurgad loovad väärtusliku terviku. Sellised kohtumised ja arutelud aitavad jagada kogemusi ning kasvatada uue põlvkonna juhte, kes mõtlevad ühiselt ja tegutsevad vastutustundlikult.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvahelise õiguse ja õigusteooria teeneka lektori Indrek Graubergi sõnul on mikrokvalifikatsiooni programm kasvanud tugevaks ja elujõuliseks algatuseks. Tegemist on algatusega, mille taga on väga pühendunud inimesed – eelkõige Sulev Lääne, kelle visioon ja töövõime on olnud selle kõige südameks. Ilma tema panuseta ei oleks selline programm ellu kutsutud ega ka nii edukalt toimima hakanud. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on seda ettevõtmist toetanud nii sisuliselt, akadeemiliselt kui ka rahaliselt. 

Meie eesmärk on jätkata koostöö arendamist ning viia ellu uusi algatusi koos erinevate partneritega. Sisekaitseakadeemiaga koostöös on valminud uus kriisivalmiduse mikrokvalifikatsioon, mis käivitub 2026. aasta veebruaris. Lisaks on alustatud õiguse mikrokvalifikatsiooni programmi ellukutsumisega ning eesmärk on need tulevikus siduda terviklikuks üheaastaseks magistrikraadiks, mis oleks Eestis ainulaadne. See programm näitab, kuidas teadus, praktika ja avalik haldus saavad üheskoos luua väärtust, mis toetab nii kohalikke omavalitsusi kui ka kogu riigi toimimist ja kriisivalmidust.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais rõhutas, et kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsioon on suurepärane näide sellest, kuidas teadmine, praktika ja poliitika kujundamine saavad kokku, et tugevdada kohalike omavalitsuste kompetentsi ja juhtimisvõimekust. Ministeerium on programmi toetanud ka rahaliselt, kuid veelgi olulisem on see, et meie koostöö annab õppijatele võimaluse näha ja mõista, kuidas riigivalitsemine tegelikult toimib, millised on otsustusprotsessid, kuidas poliitikad kujunevad ja mis toimub ministeeriumide “köögipoolel”.

Soomlais tõi välja, et tulemas on tihe ja muutusterohke aasta. Riigikogus on arutlusele liikumas nii kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), KOV finantskorralduse seadus, samuti kavandatakse muudatusi maksupoliitikas ja rahastamises. See kõik mõjutab otseselt kohalike omavalitsuste tööd ja rolli. Mikrokvalifikatsiooni raames ongi võimalik neid teemasid käsitleda ajakohaselt ja praktiliselt, arutades koos õppijate ja ekspertidega, kuidas muudatused ellu rakenduvad ja mida need tegelikult kohalike juhtide ja töötajate jaoks tähendavad.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Tiina Pajuste sõnas, et on heameel tervitada kõiki uusi õppureid, kes on nüüd osa Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi perest. Ühiskonnateaduste Instituudi jaoks on mikrokvalifikatsioonide programm suurepärane näide sellest, kuidas ülikool saab paindlikult ja sisuliselt vastata ühiskonna tegelikele vajadustele. Programm ühendab akadeemilise teadmise ja praktilise kogemuse ning näitab, kuidas koostöös erinevate partneritega, sh kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja erialaorganisatsioonidega, on võimalik luua õpivõimalusi, mis aitavad tõsta nii kompetentsi kui ka teadlikkust avaliku valitsemise ja kogukondliku arengu valdkonnas.

Pajuste tänas kõiki partnereid, kes on selle algatuse teoks tegemisel kaasa aidanud. See on musternäide sellest, kuidas mikrokvalifikatsioonid peaksid toimima – praktilised, sisukad ja ühiskonna vajadusi toetavad. Soovin kõigile õppuritele inspireerivat ja tulemuslikku õppeaasta algust.

Riigikogu liige ja kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees Jaak Aab sõnas, et tal on äärmiselt hea meel, et kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni programm alustab juba neljandat lendu. Olen ise õpetaja ja seetõttu on eriti sümboolne, et saame just õpetajate päeval rääkida haridusest, usaldusest ja koostööst – väärtustest, millele kogu avalik juhtimine tegelikult tugineb.

Koolide juhtidega suheldes on selgelt näha, et riigi keskvalitsuse, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste vaheline usaldus on aastatega mõnevõrra nõrgenenud. See programm annab võimaluse seda usaldust taastada – õppides üksteiselt, mõistes paremini teineteise vastutust ja rolli. Mikrokvalifikatsioon on suurepärane platvorm, mis aitab siduda riigi ja kohaliku tasandi otsustajad ühise eesmärgi nimel – targema, tugevama ja sidusama avaliku sektori kujundamiseks.

Soovin kõigile osalejatele palju edu ja jõudu! Olge vaprad ja tehke koostööd – ainult nii saame edasi liikuda.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sõnas, et täna tähistame 35. aasta möödumist Eesti kohaliku omavalitsuse taastamisest. Asjakohane on meenutada, kust me tulime ja mida oleme selle ajaga saavutanud. „1980. aastate lõpus oli Eestis tugev demokraatlik vaim ja usk kohalikku otsustusse – just see andis aluse meie omavalitsuste taastamisele. Esimestena said omavalitsusliku staatuse Muhu vald ja Kuressaare linn, 1. oktoobril 1990. aastal, millele järgnesid peagi ka teised. Tollal tegutseti sihikindlalt ja tulemuslikult, uskudes, et tugev kohalik omavalitsus on tugeva riigi vundament.

Täna, 35 aastat hiljem, on meil kohustus seda pärandit hoida ja edasi arendada – nii teadmiste, koostöö kui ka vastutustundliku juhtimise kaudu. Ta soovis kõigile tudengitele edukat õppeaasta algust, palju uusi teadmisi ning tarkust rakendada neid oma igapäevatöös ja ühiskonna teenimisel.

Siseministeeriumi nõuniku Marti Magnuse sõnul on õppijad teinud väga kaaluka ja tulevikku vaatava valiku, asudes omandama teadmisi, mida saab edaspidi rakendada nii praktikas kui ka juhtimistasandil. Ta lisas, et soovib kõigile edu õpinguteks ning et õppurid ammutaksid programmist maksimaalselt teadmisi. See on väärtus, mis loob tugeva aluse teie edasisele tööle ja karjäärile.

Koostöös Siseministeeriumiga on koostamisel uus kriisivõimekuse kursus, mille käivitamine on planeeritud järgmiseks aastaks. Niinimetatud jõuministeerium peab olema eelkõige tark – meie eesmärk on, et siit kasvaks välja ka magistriõpe, mis looks süsteemse ja jätkusuutliku õppearhitektuuri.

Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse juhataja Tauno Suurkivi rõhutas, et kohalikud omavalitsused on kriisiolukordades tegelikud riigi järjepidevuse kandjad. Ta tõi välja, et Ukraina sõja kogemus on näidanud, et isegi piirkondades, kus riiklikud institutsioonid on ajutiselt halvatud või vaenlase kontrolli all, on just kohalikul omavalitsusel see jõud ja suutlikkus, mis aitab inimestel toime tulla ning hoida elus riigi toimimise aluspõhimõtteid. See näitab, kui oluline on kohaliku tasandi valmisolek, teadmised ja koostöövalmidus. Nii riigi kui ka kogukonna tasandil tuleb mõista, et kriiside lahendamine ei toimu keskselt, vaid see algab inimestest ja nende võimest reageerida oma kogukonnas. Seetõttu on kriisiõpe ülimalt tähtis – see aitab teadmisi süvendada, koostööd tugevdada ja kindlustada, et igas Eesti paigas oleks olemas inimesed, kes teavad, mida teha siis, kui kriis on päriselt kohal. Ootan kõiki, kes soovivad neid oskusi omandada ja panustada uue kriisivõimekuse mikrokvalifikatsiooni kursusel.

Rae vallavolikogu aseesimees Tanel Tammela sõnas, et Rae vallal on eriline rõõm tervitada kõiki kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni õppureid ja koostööpartnereid. Meenutasime, kuidas see kõik alguse sai – arutasime Saaremaal, kui Omavalitsuspäev jäi koroona tõttu ära, kuidas lahendada üht väga praktilist probleemi: kust leida kvalifitseeritud tööjõudu kohalikele omavalitsustele. Sageli tulid inimesed tööle teadmata, kuidas kohalik omavalitsus tegelikult toimib, sest omavalitsussisene haldus on oma loogikalt ja vastutuselt täiesti eriline maailm. Just sealt sündis mõte luua midagi, mis aitaks neid teadmisi süsteemselt edasi anda.

Esimene lend oligi tihedalt seotud Rae vallaga, kuid tänaseks on see algatus kasvanud üle- eestiliseks programmiks, mis ühendab kohalikke omavalitsusi, ülikoole ja riigiasutusi. Kohaliku omavalitsuse mikrokvalifikatsioon on tõesti äge ja vajalik ettevõtmine – see aitab tagada, et meie valdkonnas töötavad inimesed on pädevad, teadlikud ja valmis vastutama kohaliku elu arendamise eest.

Tallinna Ülikooli dotsent Katri-Liis Lepik rõhutas, et kogukonna kaasamine ja innovatsioon on tänapäeva kohaliku valitsemise võtmeteemad. Kohalik omavalitsus ei saa olla ainult teenusepakkuja – see peab olema partner, kes kuulab, kaasab ja toetab kogukonna omaalgatust. Just selles peitub tugevuse ja vastupidavuse alus nii kriisides kui ka igapäevases arengus.

Kodanikkonna ja kogukonna teemad on meie ühiskonnas üha olulisemad ning mul on hea meel, et saame neid juba peagi loengutes põhjalikumalt käsitleda. See mikrokvalifikatsioon loob ruumi aruteluks ja uute ideede sünniks, kuidas siduda omavahel innovatsioon ja avalik juhtimine – nii sünnivad muutused, mis on päriselt inimeste jaoks.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas sõnas, et kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni programm on suurepärane näide sellest, kuidas ülikool saab olla innovaatiline, praktiline ja ühiskonnale suunatud – teadust ei tehta teaduse enda pärast, vaid selleks, et lahendada päris probleeme ja panustada ühiskonna arengusse.

Väga oluline on, et õppurid, kes igapäevaselt töötavad kohalike omavalitsuste ja kogukondadega, jagaksid meiega oma kogemusi ja aitaksid mõista, kuidas teadus ja praktika saavad veelgi paremini koostööd teha. Ülikooli roll ei ole ainult teadmiste loomine, vaid ka nende elluviimine ja ühiskonda tagasi suunamine. Loodan, et see programm aitab tugevdada seda sidet ning et ühel hetkel jõuame mikrokvalifikatsioonidest edasi magistriõppeni.

Soovin kõigile head õppimist, julgust mõelda loovalt ja tegutseda sihikindlalt. Ja muidugi – nautige ka tordimaitsmist, sest igas suures saavutuses peab olema ka rõõmu ja tähistamist.

Esimene seminar-praktikum toimus 17. oktoobril 2025, mille käigus kohtuti erinevate riigi institutsioonide esindajatega. 

Seminar-praktikumi toimus Siseministeeriumis.

Seminar-praktiukumi raames toimus kohtumine Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehega Signe Riisaloga

Samuti toimus kohtumine regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrasega. 

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsleriga Sigrid Soomlaisiga.

Aivar Kokk, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, rahanduskomisjoni liige, Jõgeva Vallavolikogu liige, sõnas, et kohaliku omavalitsuse mikrokvalifikatsioonide aspektist on väga oluline omavalitsuse poliitikutele ja ametnikele õpetada majandust ja rahandust, et teataks, kust raha tuleb ja alles siis saab seda jagada.

Samuti on väga oluline tunda nii ajalugu kui ka omavalitsuse toimimist. Tähtis on juhtimiseks mõista, kuidas kohaliku omavalitsuse ja riigi sektoris asju aetakse.

Kohalik omavalitsus: juhtimine ja innovatsioon ning kriisivalmidus õppetöö algab 27. veebruar 2026 ja kestab detsembrini 2026. Tunnid toimuvad sarnaselt varasematele lendudele üle nädala reedeti. Õpe toimub kombineeritud kujul – loengud, seminarid ja praktikumid – eesmärgiga toetada teadmiste rakendamist oma tööpraktikas.  Kursuse maksumus on 1305 eurot.
Asjakohane teave palume saata aadressile sirje.ludvig@tlu.ee (lisainfo Sirje Ludvigi telefonil 502 3000). Õppekorralduslikes küsimustes on kontaktisikuks Karin Ratas (e-post karin.ratas@tlu.ee, tel. 6409382). 

Mikrokvalifikatsiooni osas huvi avaldanud õppijale saadetakse täpsem teave registreerimise ja kursuse korralduse kohta. 

Meeldivat jätkuvat koostööd, et ühiselt täita motot “Kraadi võrra targem!”