Kohalik valitsemine kriiside ajastul: seminar-praktikum sidus teadmised, praktika ja riigi vaate

Mikrokvalifikatsiooni kohalik valitsemine: juhtimine, innovatsioon ning kriisivalmidus I lennul toimus 15.05.2026 seminar-praktikum Riigikantseleis, Riigikogus ja Siseministeeriumis. Päeva kõnelejateks olid Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja Regina Palandi-Paju ja kolleegid, Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, siseminister Igor Taro videotervitus ja ministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ning Kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem major Ivo Peets. Samuti tutvustasid Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse juhataja Tauno Suurkivi ja projektijuht Kaur Kaasik-Aaslav Sisekaitseakadeemia sügist kava seonduvalt mikrokvalifikatsiooni programmiga. 

Sulev Lääne, Tallinna Ülikooli õppejõud, MTÜ Polis president:

Hea meel on märkida, et mikrokvalifikatsiooni kohalik valitsemine: juhtimine, innovatsioon ja kriisivalmidus väga aktiivne I lend on tulnud täna kokku sisuka programmiga seminar-praktikumiks. Mikrokvalifikatsioonide arendamine jätkub ning plaanis on ühiselt koostööpartneritega ellu kutsuda ka kohaliku valitsemise õiguse mikrokvalifikatsioon, mis tulevikus annaks võimaluse luua valdkonna üheaastane magistriõppekava arendamaks kohaliku omavalitsuse inimvara. Kohaliku omavalitsuse tuuma moodustavad selle inimesed: kogukond, elanikud, valla/linnavalitsused ja nende volikogud ning ametnikud. Seetõttu on väga oluline parimate kaasaegsete teadmiste omandamine ja nende praktiseerimine oma kodukohas. Täname nii Riigikantselei, Riigikogu, Siseministeeriumi kui ka Sisekaitseakadeemia esindajad senise meeldiva ja sisuka koostöö eest.

Tiina Pajuste, Tallinna Ülikooli teadusprorektor:

Tallinna Ülikooli jaoks on väga oluline koostöö riigi, kohalike omavalitsuste ja ülikoolide vahel ning soovime järjepidevalt panustada kohaliku valitsemise juhtimiskvaliteedi tugevdamisesse ning teaduspõhise otsustamise arendamisesse. Kohalikud omavalitsused seisavad silmitsi järjest keerukamate ülesannetega, mis eeldavad tugevaid juhte, strateegilist vaadet ja võimet kasutada otsuste tegemisel teadmuspõhiseid lahendusi. Mikrokvalifikatsioon „Kohalik valitsemine: juhtimine, innovatsioon ja kriisivalmidus“ ning selle raames korraldatavad seminar-praktikumid loovad väärtusliku koostööruumi, kus akadeemiline teadmine, riigi kogemus ja kohaliku tasandi praktilised vajadused saavad ühiselt toetada kaasaegse ja võimeka juhtimiskultuuri kujunemist.

Regina Palandi-Paju, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja: 

Laia riigikaitse toimimine eeldab selget rollijaotust riigi, kohalike omavalitsuste, kogukondade ja elanike vahel ning valmisolekut tegutseda nii tsiviilkriiside kui ka julgeolekuohtude korral. Oluline on, et elutähtsate teenuste toimepidevus, elanikkonnakaitse ja kriisideks valmistumine oleksid rahuajal võimalikult täpselt läbi mõeldud, sest kõiki olukordi ei saa ette näha, kuid ette saab valmistuda. Kriisivalmiduse alus on konkreetsetes sihtides, õppustes ja koostöös – näiteks peab inimene suutma vähemalt seitse päeva iseseisvalt toime tulla ning kohalikud omavalitsused ja kogukonnad olema kriisikindlad vähemalt 30 päeva. Selle saavutamiseks on vaja nii realistlikku riskipilti, õppusi ja koolitusi kui ka kohaliku tootmise, varude hajutamise ja kogukondliku turvatunde teadlikku tugevdamist.

Riigikogu menetluses olevas julgeolekupoliitika alustes fikseeritakse riigikaitse kuludeks 5% SKP-st. See annab olulise signaali meie NATO liitlastele ning kinnitab, et võtame oma riigi kaitsmist tõsiselt. Sellele ehitatakse üles kõik liitlassuhted. Koostöö jätkamine USA-ga on oluline. Euroopa peab suutma ennast senisest paremini kaitsta. Euroopa Liit saab arendada kaitsetööstust ning leida selleks vahendeid järgmisest finantsraamistikust.

Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees:

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika keskmes on tihe koostöö lähimate liitlaste ja partneritega, et vähendada riski, et Eesti või laiem piirkond satuks sõjalise konflikti mõjualasse. Selles töös on määrava tähtsusega ühine arusaam rahvusvahelisest julgeolekukeskkonnast, sest ilma selleta ei ole võimalik teha sisuliselt adekvaatseid poliitilisi ega strateegilisi otsuseid. Välispoliitika kujundamist veavad eeskätt Vabariigi Valitsus ja Välisministeerium, kuid Riigikogu ülesanne on pidada poliitilist debatti, kujundada strateegilisi suundi ja anda vajalik poliitiline mandaat eesmärkide elluviimiseks. See eeldab pidevat infovahetust, eri osapoolte koordineerimist ja laiapõhjalist koostööd ka presidendi institutsiooniga. Euroopa julgeoleku kõige olulisem küsimus on jätkuvalt Venemaa sõda Ukrainas, mille ulatust, intensiivsust ja mõju on rahuaja kogemuse pinnalt väga raske hoomata. Tegemist pole üksnes regionaalse sõjaga, vaid pikaajalise ja strateegilise konfliktiga, mille keskmes on Venemaa soov hävitada Ukraina riik sellisel kujul, nagu me seda täna tunneme ning murendada laiemalt Euroopa ja transatlantilise julgeoleku alustalasid. Ukraina sõda on näidanud ühtaegu nii ohu tõsidust kui ka vastupanuvõime tähtsust. Ühelt poolt on sõja igapäevane reaalsus droonirünnakud, raketilöögid ja pidev surve tsiviil- ning sõjalisele taristule, teisalt on Ukraina kasvav suutlikkus anda vastulööke sügavale vastase tagalasse muutnud kogu sõja dünaamikat. Eeltoodu annab alust ettevaatlikuks optimismiks, et Venemaa ei pruugi saavutada oma strateegilisi eesmärke, kui Ukraina saab jätkuvalt vajalikku rahvusvahelist toetust. Selle eelduseks on aga, et Euroopa, Ameerika Ühendriigid ja teised liitlased suudavad säilitada poliitilise tahte, investeerida kaitsesse ning vältida väsimust või killustumist. Eesti vaates ei saa julgeolekut käsitleda abstraktse või üksnes sõjalise küsimusena, vaid see eeldab terviklikku ühiskondlikku valmisolekut. Seetõttu on oluline nii eelhoiatussüsteemide, luurevõimekuse, diplomaatia kui ka kaitseinvesteeringute tugevdamine. Eesti ei tohiks piirduda üksnes reageerimisega, vaid tegutseks aktiivselt koos liitlastega, panustades ise ja kujundades ka rahvusvahelist koostööd.

Venemaa on tegutsenud 12 aastat selle nimel, et Ukrainat hävitada. Olukord on parem, kui aasta tagasi. Sel aastal on Ukrainal õnnestunud rohkem territooriumi tagasi võita kui kaotada. Ukrainal on täna võitlusvõimeline maavägi, kelle oskused on muljetavaldavad. Ukraina kaitsetööstuse ja innovatsiooni areng on muljetavaldav, ca 80% vajaminevast toodetakse ise. 

Igor Taro, siseminister:

Videotervituses rõhutas minister, et me ei muretse, vaid valmistame samm sammu haaval ette kriisivalmidust. Laia riigikaitset ehitavad kõik inimesed igas Eesti külas ja linnas. Minister soovis edu mikrokvalifikatsioonis õppijatele ja edasist sisukat koostööd.

Tarmo Miilits, Siseministeeriumi kantsler:

Sisejulgeoleku ja kohalike omavalitsuste koostöö on kriisivalmiduse kujundamisel keskse tähtsusega, kuna just kohalik tasand puutub esimesena kokku nii inimeste igapäevaste murede kui ka laiemate julgeolekuriskidega. Kriisideks valmistumist ei saa käsitleda üksnes kitsalt pääste- või kaitsevaldkonna küsimusena, vaid see eeldab terviklikku vaadet, kus on läbi mõeldud professionaalsete struktuuride, vabatahtlike, endiste teenistujate, kogukondade ja kohalike omavalitsuste rollid. Toimiv süsteem peab toetuma nii selgele õiguslikule raamistikule kui ka reservide, registrite ja väljaõppe paremale sidususele, et kriisiolukorras oleks võimalik kiiresti ja otsustavalt tegutseda. Oluline on vabatahtlike roll, kuid samal ajal tuleb arvestada, et reaalses kriisiolukorras ei ole võimalik loota kõigi panusele ühtemoodi. Seetõttu on vajalik kujundada selged kriteeriumid, valmisoleku nõuded ja toimivad lahendused, mis aitavad määratleda, kes millises rollis tegutseb ning kuidas erinevad ülesanded omavahel seostuvad. Eeltoodu puudutab otseselt ka laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse küsimusi, kus tuleb selgelt määratleda, millised ülesanded jäävad kohaliku tasandi kanda ja millised kuuluvad teistele institutsioonidele. Kriisivalmidust ei määra üksnes sõjalised stsenaariumid, vaid ka igapäevased sotsiaal- ja sisejulgeoleku probleemid, sealhulgas vananeva elanikkonna toimetulek, sotsiaalhoolekande juhtumid, alkoholi ja vaimse tervisega seotud mured ning tehnoloogilised ja infokeskkonna riskid. Miilits tõi esile, et üleriigiline riskipilt hõlmab üha enam ka drooniohte, hübriidrünnakuid, sabotaaži, propagandat ja teisi keerukaid mõjutustegevusi, mis nõuavad riigi ja kohalike omavalitsuste senisest tihedamat koostööd. Tema hinnangul on just selliste mitmetahuliste ohtude tõttu oluline tugevdada nii institutsionaalset valmisolekut kui ka kohalike kogukondade praktilist võimekust toime tulla uute väljakutsetega. 

Siseministeerium tegeleb ka kriisreservide ettevalmistamisega endiste töötajate ja eriala oskustega inimeste baasil. Me ei saa sinna hulka lugeda kõiki vabatahtlike, kuivõrd paljud teevad seda oma palgatöö kõrvalt kogukonna hüvanguks.

Major Ivo Peets, Kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem: 

Sõja algushetk ei ole tank Narva sillal, kuid mingil hetkel üritab ka tank sinna jõuda. Ohud on mitmesektorilised: sotsiaal- ja majandussektoris, kübersfääris jne. Sõjalisele konfliktile eelnevad muud ohud, need võivad olla nii samaaegsed kui ka traditsioonilised. See on kui kihiline kook. Tehnoloogia areng näitab, et saame muuta idapiirile rajatavad punkrid paigaldatavate sensorite mõistes mehitatuks. Oleme väga lähedal sellele, et esimene liin, kes konflikti korral reageeriksid, poleks inimesed vaid robotid ning infotehnoloogilised sõjapidamisvahendid. Need oleksid eelpaigutatud tugipunktidesse kohalike omavalitsuste territooriumil. Kesksed küsimused elanikkonna vaatest riigikaitses on, et kuidas hoida usaldust, et inimesed oleksid teadlikud nendest ega kardaks ning samas kuidas lahendaksid robotid eetilisi küsimusi ja kuidas suhtleksid inimestega? Tehnoloogilised lahendused võivad leida varem või hiljem ka väljundi terroristide või sabotööride käes. Koostööd tuleb harjutada erinevate institutsioonide, sealhulgas kohalike omavalitsustega ning info liikumine on eelduseks, et saaksime teha kiireid ja teadlike otsuseid ning reageerida vastavalt ohule.

Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse juhataja Tauno Suurkivi ja projektijuht Kaur Kaasik-Aaslav:

Väga oluline on reaalajas toimuv andmeseire ja andmeanalüüs. Varjumise korraldamisel kavandatakse mõnikord kõike suurelt ja kallilt. Tegelikult pakub ka tänane hoonestus ja maastik võimalusi varjumiseks. Soome 80 aasta töö tulemusi pole võimalik saavutada üleöö, kuid saame selles suunas edasi liikuda. Saame integreerida elanikkonnakaitse mõõtme muudesse tegevustesse, näiteks kasutada teetunneleid ka varjumiskohtadena. Tänati Tallinna Ülikooli ja teisi koostööpartnereid ning kinnitati, et sügisel jätkub kriisivalmiduse mikrokvalifikatsiooni programm juba kava kohaselt Sisekaitseakadeemias. 

Seminar-praktikumi päeva võib kohe kindlasti lugeda kordaläinuks. Õpiti palju uut ja nähti palju huvitavat. Kohtuti inimestega, kes meie riiki ja julgeolekut tegelikult arendavad ning  kuuldi sihte, mille suunas Eesti püüdleb nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult. Lai riigikaitse sõltub meist kõigist, igaühel on võimalik anda oma panus riigi kaitsevõime tugevdamisse. Koostöös kohalike omavalitsustega saab riik viia oma kavandatu inimesteni ning sealt jõuab tagasi kohaliku tasandi info, mille alusel saab langetada paremaid otsuseid. Valdkonna mikrokvalifikatsioon on üks efektiivne koostöövorm, mille kaudu saab omandada nii uusi teadmisi, oskusi kui ka kogemusi. 

Kohtumise kava

Kohtumise fotogalerii (autorid Jüri-Andreas Järviste ja Sirje Ludvig)

Kohtumise esitlused