Kohalike omavalitsuste esindajad andsid Riigikogus pidulikult üle 2025. aasta omavalitsuspäevade deklaratsioonid

Riigikogu Valges saalis toimus 1. detsembril 2025 Eesti X Omavalitsuspäeva (OVP) ja Harjumaa V Omavalitsuspäeva (HOP) deklaratsioonide pidulik üleandmine Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele. Käsitleti kohalike omavalitsuste arendamise väljakutseid ja prioriteete ning rõhutati kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluse, sotsiaalhoolekande ning kriisivalmiduse teemadel.

Kohtumise avas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes ütles deklaratsioone vastu võttes, et kohalike omavalitsuste ja riigi koostööd tuleb mitte ainult elus hoida, vaid ka arendada. Ta pidas oluliseks, et Eesti omavalitsuspäeva deklaratsioon rõhutab selgema õigusruumi vajadust ja sisaldab ettepanekuid, kuidas arendada koostööd sotsiaalvaldkonnas ja ettevõtluses, ning Harjumaa omavalitsuspäeva deklaratsioon keskendub kriisivalmidusele ja elanikkonnakaitsele.

„Kuna elame jätkuvalt väga keerulistel aegadel, kus Euroopas käib sõda ja ebastabiilsust on väga palju, peame mõtlema ka sellele, kuidas elanikkond kriisides hakkama saab. Kriisivalmidusega tegeleb iga küla, iga omavalitsus ja kõik riigi institutsioonid. Ideaal võiks olla, et sellega tegeleb ka iga inimene,“ ütles Hussar, kelle sõnul on kogukondade kriisivalmidus viimase paari aastaga küll paranenud, kuid vajab riigi ja omavalitsuste toel veelgi arendamist. 

Tema sõnul jätkub deklaratsioonides tehtud ettepanekute arutelu parlamendi valdkondlikes komisjonides. „Anname deklaratsioonid edasi komisjonidele, kes neid arutavad ja kujundavad oma seisukoha. Usun, et ettepanekud kaalutakse tõsiselt läbi ja need leiavad ühel või teisel moel arvestamist,“ ütles Riigikogu esimees.

Aivar Kokk, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees rõhutas, et omavalitsuspäevade traditsioon on kümne aastaga kasvanud märkimisväärselt ning muutunud oluliseks sündmuseks nii kohalike omavalitsuste kui riigi koostöös. Iga-aastane kohtumine Riigikogus on oluline traditsioon, mis võimaldab anda OVP ja HOP deklaratsioonid üle kõigile osapooltele, eriti riigi esindajatele, kelle koostöö ja toetus on nende elluviimisel hädavajalik.

Kokk toonitas, et teekond selleni ei ole olnud lihtne. Kui kümme aastat tagasi oli omavalitsuspäevade ring väiksem ja tagasihoidlikum, siis täna on tegemist küpse formaadiga, mis on jõudnud Riigikogu saalidesse juba kümnendal korral. Ta tänas südamest kogu Jõgeva OVP meeskonda, eriti naiskonda, kes tegi suurema osa sisulisest tööst, ning märkis, et korraldusmeeskonna mehed said olla pigem toetavas rollis. Samuti avaldas ta tänu Sulev Läänele, Tallinna Ülikoolile ning ELVL-ile, kelle panuseta ei oleks omavalitsuspäevad sellisel kujul võimalikud.

Kokk tõi esile, et juba käivad ettevalmistused 2026. aasta Rakvere omavalitsuspäevaks, kus tuleb edasi kanda Jõgeval alguse saanud uus traditsioon – korraldada üritus uues või värskelt valminud majas, tuues fookusesse nii kogukonna kui ruumilise arengu. Esineja soovis tegusat ja sisukat päeva ning rõhutas, et just omavalitsuspäevade kogukond ise on see, kes on OVP kujundanud selliseks, nagu ta täna on — arenevaks, sisukaks ja ühiselt kantud algatuseks.

Sulev Lääne, MTÜ Polis presidendi, Tallinna Ülikooli teeneka lektori sõnul on tänane deklaratsioonide üleandmine erakordne hetk, mis märgib omavalitsuspäevade pika ja sisuka teekonna kümnendat verstaposti. Ta rõhutas, et omavalitsuspäevade kogukond on endiselt täis tegutsemisjõudu, ühist energiat ja valmidust astuda järgmistes sammudes üha ambitsioonikamate teemade suunas. Lääne sõnul ei ole uued OVP ja HOP teemad tulnud õhust, vaid need peegeldavad väga selgelt igapäevaelu keskseid küsimusi — kultuuri, haridust ja tervist. Need on valdkonnad, mille kaudu kujunevad kogukondade tugevus, sidusus ja pikaajaline kestlikkus, ning seetõttu on loomulik, et just need on järgnevate omavalitsuspäevade fookuses.

Tallinna Ülikooli rolli puudutades rõhutas Lääne, et ülikool püüab tuua omavalitsuspäevadele teaduspõhisust, pakkudes nii analüütilist tuge, akadeemilist perspektiivi kui ka praktilisi teadmisi, mis aitavad omavalitsustel leida lahendusi, mis päriselt töötavad. Ta märkis, et riigi, ülikoolide ja kohalike omavalitsuste koostöö on Eestis tugev ning kujunenud oluliseks tugisambaks kogu omavalitsusliikumisele. Lääne tõi esile, et tänane pidulik hetk Valges Saalis annab võimaluse tähistada senist teekonda ja kinnitab ühist pühendumust jätkata omavalitsuspäevade arengut nii sisult kui mõjult veelgi tugevamana.

Seonduvalt OVP 2025 toimumisega Jõgeval rõhutas vallavanem Helle Kajaste, et tänane hetk on tema jaoks erakordselt sümboolne, kuivõrd talle usaldati au ja vastutus tuua Jõgeva omavalitsuspäeva deklaratsioon Riigikokku. Tema sõnul on see märgiline lõpetus ühele tööperioodile ja oluline panus omavalitsuste koostöösse. Kajaste sõnul ei ole deklaratsioonide üleandmine lihtsalt traditsioon, vaid samm, mis ühendab omavalitsused ja riigi ühise eesmärgi nimel. Deklaratsioonid koondavad arutelud, kogemused ja kokkulepped, mis on sündinud väga erinevate osapoolte koos töötamisest ning mille elluviimine saab otseselt mõjutama inimeste igapäevast heaolu ja arenguvõimalusi. Kajaste, rõhutas, et omavalitsuspäevade tuum on alati olnud inimeste ja kogukondade eest seismine ning just selles vaimus tuleb ühiselt edasi liikuda.

Deklaratsiooni üleandmisel osalesid Viktor Svjatõšev, varasem Jõgeva vallavolikogu esimees; Aivar Kokk, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees ja Jõgeva vallavolikogu liige;  Aime Meltsas, Jõgeva valla sotsiaalosakonna juhataja; Aive Tamm, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja.

Riivo Noor, Anija vallavanem sõnas, et tänavune Harjumaa V Omavalitsuspäeva protsess olnud varasemast ressursimahukam, kuid samas palju ka sisukam. Ta rõhutas, et kohtumised olid väga eesmärgipärased ning nende arutelude tulemusel sündinud mõtted ja ettepanekud on nüüd selgelt ja läbimõeldult kirjas HOP deklaratsioonis. Noor väljendas sügavat tänu ja tunnustust deklaratsiooni lõppkoostajatele, kelle töö tulemusena on dokument saanud tervikliku kuju ja on arusaadav ning kasutatav nii poliitikakujundajatele kui praktikutele. Ta lisas, et kogu protsess oli meeldiv ja inspireeriv ning koostöö sujus hästi. 

Riivo Noore hinnangul saavad deklaratsioonist kasu nii Riigikogu kui vastavad komisjonid, kuid sama oluline on, et selle mõju ulatub ka kogukondadesse ja ühiskonda laiemalt. Deklaratsioon ei ole üksnes suunis poliitikale, vaid annab tuge kohalikele omavalitsustele ja inimestele, kes selles süsteemis igapäevaselt tegutsevad. Ta lõpetas sõnumiga, et sisuline ja läbimõeldud töö tasub alati ära ning sel aastal sündinud deklaratsioon on selle hea näide.

Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor, tervitas deklaratsioonide üleandmisel kõiki Harjumaa Omavalitsuste Liidu nimel ning rõhutas, et tänavune HOP keskendus üheselt kriisideks valmistumisele. Tema sõnul oli algusest peale selge, et omavalitsuspäev ei saa pakkuda universaalset mudelit, mis lahendaks kõik kriisivalmidusega seotud mured. Küll aga pakkus see võimaluse saada märksa teadlikumaks ning tugevdada ühist valmisolekut. Sepp tõi esile, et protsessi käigus on paranenud omavaheline tunnetus,  nüüd teavad omavalitsused, millised on teineteise vajadused, ressursid ja võimalused. See loob tugevama aluse tegutsemiseks olukordades, kus kiire ja koordineeritud reaktsioon on hädavajalik. Ta rõhutas, et deklaratsioon, mis nüüd üle antakse, on tööriist, mida saavad kasutada nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka igaüks meist eraldi.

Erilise tänu suunas Sepp Polise meeskonnale ja Tallinna Ülikoolile, kelle selge ja läbimõeldud ühistöö on muutnud omavalitsuspäeva formaadi kümne aasta jooksul toimivaks ning sisuliselt tugevaks. Ta lisas, et koostöös sündinud teadmine ja deklaratsioonid on väärtus, mis aitab kogu Harjumaal ja Eestil kriisivalmidust ühiselt edasi arendada.

Igor Taro, siseminister, tervitas deklaratsioonide üleandmisel kõiki julgeoleku päeval ning rõhutas, et Eesti ei saa enam loota pelgalt õnnele, mis on minevikus mõnes kriisis aidanud. Tema sõnul peab tänapäeva kriisivalmidus tuginema teadlikkusele, ettevalmistusele ja igal tasandil toimivale koostööle. Taro rõhutas, et iga Eesti inimene peab teadma, milline on tema roll kriisiolukorras — olgu ta kogukonnaliige, omavalitsusjuht või valdkonna spetsialist. Kuna kriisid ei hooli ametinimetustest ega organisatsiooni piiridest, peab ka vastupanuvõime olema laiapindne. Ministeerium näeb oma põhiülesandena siseturvalisuse tugevdamist ning peab seejuures oluliseks tegutseda omavalitsustega partnerlusena, mitte pelgalt juhiste andjana. Selleks on juba eraldatud vahendid, mis aitavad omavalitsustel kriisivalmidust süsteemselt arendada.

Taro toonitas, et kriisinõustajate palkamine KOidesse on end õigustanud — seal, kus need spetsialistid juba töötavad, on ka valmisoleku tõus selgelt märgatav. Samas nõuab pidevat tähelepanu ka rohujuuretasand: inimesed ise, kogukonnad, vabatahtlikud ja kohalikud võrgustikud. Ta lisas, et ükski Eesti omavalitsus ei ole ministeeriumi jaoks liiga väike ega kauge — igal pool kohtab ta siseturvalisuse valdkonna inimesi, kes tegutsevad pühendunult. See mitmekihiline kohalolek on tema sõnul põhjus, miks tal on hea meel selles valitsemisalas töötada. Lõpetuseks rõhutas Taro, et omavalitsused on riigile olulised partnerid. Ta andis selge signaali: kui mõni omavalitsus soovib ministeeriumilt tähelepanu, nõu või otsest kohapealset kaasamõtlemist, siis ollakse alati valmis tulema, kuulama ja kaasa aitama.

Hendrik Johannes Terras, regionaal- ja põllumajandusminister, rõhutas deklaratsioonide üleandmisel, et tänavune aasta on tähenduslik omavalitsuspäevale, kuivõrd märgiti ära Muhu vallale ja Kuressaare linnale omavalitsusliku staatuse omistamise  35. aastapäev ning Eesti Linnade Liidu loomise 105. aastapäev. Tema sõnul näitab see, et omavalitsusliikumine on Eestis küps, mitmekesine ja tugevalt edasi arenev. Terras tõi esile, et koostööd tegevad omavalitsused teavad hästi, kui lai ja kirju on teemade ring, millega tuleb igapäevaselt tegeleda. Just seetõttu on deklaratsioonid praegu erilise tähendusega: need koondavad olulised seisukohad ajal, mil Eesti kujundab riiklikke prioriteete ja sõnumeid, millega minna Euroopa tasandi aruteludesse ja otsustusprotsessidesse. Terrase sõnul näitavad deklaratsioonid selgelt, kuhu peame panustama ja milliseid samme tuleb ühiselt astuda.

Ta rõhutas, et tugevus sünnib väikestest panustest — praktilistest, järjepidevatest sammudest, mida omavalitsused ja riik koos ellu viivad. Terras tunnustas kõiki deklaratsioonide koostajaid hästi tehtud töö eest, märkides, et selles protsessis on näha professionaalsust ja sügavat valdkonna tunnetust. Lõpetuseks kinnitas Terras, et liigutakse üha tugevama ja paremini toimiva koostöö suunas omavalitsuste ja riigi vahel — koostöö, mis on Eesti kestlikkuse, turvalisuse ja arengu jaoks ülioluline.

Signe Riisalo, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees rõhutas deklaratsioonide üleandmisel, et kahe päeva jooksul ei ole võimalik käsitleda kõiki sotsiaalvaldkonna keerukaid ja olulisi teemasid ning tegelikult ei peagi. Kohalikud omavalitsused on selles vundamendis võtmerollis, olles esmane tugi ja kontaktpunkt, kelle tööle tugineb kogu püramiid. Riisalo tõi oma pikaajalisele ametkonnakogemusele toetudes välja, et koostöövalmidus ja hea tahe on küll hädavajalikud, kuid neist üksi ei piisa. Selleks, et ideed ja kokkulepped päriselt ellu jõuaksid, vajavad omavalitsused piisavat finantsressurssi. Ressursside puudumisel jäävad suuremad muutused paratamatult pooleli või venima — seega peab riik tagama, et omavalitsused oleksid võimekad täitma neid rolle, mis neile seatud.

Ta rõhutas, et senine koostöö on olnud tugev ja konstruktiivne ning avaldas veendumust, et see jätkub vähemalt sama heas vaimus. Riisalo lõpetas sõnumiga, et koostöös tegutsemine on kõige kindlam viis toetada lapsi, peresid ja kogukondi — ning just selles suunas tuleb ühiselt edasi liikuda.

Andres Laisk, Saue vallavanem, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige rõhutas deklaratsioonide üleandmisel omavalitsusliitude ja ELVL-i igapäevast põhifunktsiooni: hoida kohalike omavalitsuste fookusteemad pidevalt nähtaval ning tagada, et nende hääl jõuaks riiklikule otsustustasandile. Tema sõnul on omavalitsused Eesti avaliku elu korraldamise tuumik ning nende rolli tuleb mõista kui riigi toimimise vundament. Laisk tõi esile ka Polise meeskonna töö, kelle panus on aidanud olulisi teemasid süsteemselt kaardistada ning otsustajate lauale tuua. Ta tunnistas, et isiklikult oleks ta soovinud tänavu nendesse aruteludesse veelgi enam panustada, kuid samas on tal hea meel, et OVP ja HOP teemad liiguvad edasi mitme kanali kaudu ning jõuavad poliitiliste otsustajate ette laiapõhjaliselt.

Tema sõnul on tähtis, et otsustajad võtaksid aega sisuliseks süvenemiseks. Laisk avaldas lootust, et dokumendis sõnastatud ettepanekud ja tähelepanekud leiavad poliitilisel tasandil tõsist kaalumist, sest just nii sünnivad muutused, mis toetavad omavalitsuste tööd ja seeläbi kogu Eesti arengut. Laisk lõpetas mõttega, et toimiv koostöö riigi ja omavalitsuste vahel on hädavajalik ning deklaratsioonide üleandmine on üks viis hoida ühist tööd nähtaval ja liikumises.

Tõnu Viik, Tallinna Ülikooli rektor rõhutas deklaratsioonide üleandmisel, et inimese vaade riigile kujuneb suuresti läbi kohaliku omavalitsuse igapäevase töö ja otsuste. Kui inimene korraks nutiseadmest pilgu tõstab ja oma ümbrust vaatab, näeb ta tegelikkust: kuidas elavad vanemaealised, millises seisus on lasteaiad, millised on kogukonna teenused ja võimalused. Just see reaalsus kujundab inimeste usaldust riigi vastu - ning selle kujundajad on ennekõike kohalikud omavalitsused. Viik tõdes, et omavalitsustel on juba niigi palju probleeme ja ülesandeid, mille eest nad vastutavad, ent neile delegeeritakse järjepidevalt uusi kohustusi, samal ajal kui ressursse pigem vähendatakse. Sellises olukorras on koostöö, selgus ja teaduspõhine lähenemine eriti kriitilised.

Ta tõi Tallinna Ülikooli nimel esile rõõmu ja uhkuse selle üle, et ülikool on nendesse protsessidesse alati kaasatud. Veelgi enam hindab Viik seda, et üha loomulikumalt eeldatakse, et poliitika kujundamine peab toetuma teaduspõhistele teadmistele - isegi siis, kui lõppotsus võib võtta teistsuguse suuna. See näitab küpsust ja õppimisvõimet.

Viik rõhutas ka vastastikuse õppimise tähtsust: kui ülikool õpetab omavalitsusi ja riiki, siis on sama oluline, et riik ja KOV-id omakorda annaksid ülikoolile tagasisidet. Ta kutsus üles selgitama, millises vormis ja kuidas koostöö võiks välja näha, et teaduspõhised lahendused oleksid veelgi praktilisemad ja tõhusamad. Ülikool on tema sõnul valmis arenema, õppima ja kohanema - oluline on dialoog ja aus vastastikune tagasiside, sealhulgas deklaratsioonide kasutamise kohta.

Lõpetuseks tänas Viik Sulev Läänet, kes on kokku toonud kõik olulised osapooled ja kujundanud omavalitsuspäevad tugevaks koostööplatvormiks. Ta lisas, et on uhke, et Tallinna Ülikoolis on selline eestvedaja, kes suudab siduda nii omavalitsused, riigi kui akadeemilise kogukonna ühiseks tegutsemiseks.

Eraldi arutelu toimus Riigikogu Konverentsikeskuses

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viigile anti üle auaadress olulise panuse eest omavalitsuspäevade traditsiooni arengusse ning kohalike omavalitsuste teaduspõhise koostöö tugevdamisse.

Eesti X Omavalitsuspäevast Jõgeva vallas

Aivar   Kokk, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees sõnas, et juba varem oli palju vaidlusi selle üle, kus peaks toimuma Eesti 10. Omavalitsuspäev – ning nüüdseks on selge, et Jõgeva on ennast korraldajana igati tõestanud. Nüüd, kui traditsioon on alguse saanud, pole järgmistel enam lihtne seda üle trumbata. Ta tõi välja, et Omavalitsuspäevade korraldamine iseenesest ei ole keeruline. Hoopiski keerulisem on kogu kuuldu ja kokku lepitu tervikuks vormistamine. Ta lisas, et Aare ja Rivo töö selle nimel väärib suurt tunnustust. Jõgeva omavalitsuspäeval kõlanud kõige olulisem sõnum tuli aga ettevõtluse telgist. Tõde on see, et raha tuleb ettevõtlusest, rõhutas Kokk. Ta lisas, et ei ole võimalik lihtsalt makse tõsta ja loota, et raha hakkab voolama. Kui ettevõtlust ei ole, siis ei sünni ka lisaväärtust. Ta tõi välja, et loodab ka, et järgmistel aastatel tuuakse debatti ettevõtjad, kes ütlevad välja selle, mida poliitikud vahel välja öelda ei julge.

Lõpetuseks tänas Aivar Kokk südamest koostöö osapooli, Jõgeva tiimi, Tallinna Ülikooli meeskonda ja kõiki, kes Jõgeval toimunud omavalitsuspäeval kahe päeva jooksul kaasa mõtlesid. Jõgeval tõesti läks hästi. 

Aive Tamm, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja tõi Eesti 10. Omavalitsuspäeva kokkuvõttes esile nii korraldusmeeskonna kui ka ettevõtjate olulise panuse. Tamm märkis, et ettevõtjate vaade lisas deklaratsioonile väärtuslikku sisu, mida saab kasutada rahastusotsuste tegemisel. Oluline tähelepanek puudutas elamispindade nappust maapiirkondades: noorte jaoks vajalike elamispindade loomine on piirkondliku arengu ja maapiirkondade atraktiivsuse seisukohalt kriitiline küsimus. Samuti tõstis ta esile kogukonna rolli ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Tamm hindas kõrgelt, et ettevõtjad näevad kogukonda partnerina ning võtmetähtsusega tegurina, mis toetab nii ettevõtete kui ka piirkonna arengut tervikuna.

Aime Meltsas, Jõgeva valla sotsiaalosakonna juhataja tõi esile töötoad kui ürituse sisulise tuumiku, märkides, et nende omavaheline toetav dünaamika andis aruteludele märkimisväärse lisaväärtuse. Seekord korraldati kolm erivevat töötuba, mis omakorda jagunesid kaheks, see võimaldas teemadesse süveneda mitmekülgsemalt ja valdkondade vajadusi täpsemalt arvestades. Meltsas rõhutas, et töötoa formaadi osas jäeti korraldajatele vabad käed, mis võimaldas kujundada lähenemise, mida ta ka ise pidas oluliseks 10. omavalitsuspäeva juubeliaastal. Koostööpartneriteks olnud ülikool ja teised valdkonna eksperdid võimaldasid ühendada õigusloome, praktikate ja teenusarenduse vaatepunktid ning ühiselt kokku leppida, et arutelud keskenduvad sisule, mitte rahalistele küsimustele. Igal partneril oli võimalus esitada lühike ettekanne, millele järgnes praktiline arutelu laudkondades. Töötoad andsid rohkelt materjali, osalejate mitmekesised teesid avasid erinevaid võimalikke arengusuundi ning kuigi materjali hulk oli suur, on see tänaseks tervikuna süstematiseeritud. Ta rõhutas, et koondatud sisust saavad olulist kasu nii Tallinna Ülikool, selle tudengid, praktikud, kohalikud omavalitsused kui ka riigikogu liikmed, sealhulgas sotsiaalkomisjoni esindajad. Meltsas tänas kõiki, kes töötoas kaasa lõid ja panustasid, rõhutades koostöö olulisust ja ühise töö väärtust omavalitsuste tulevikku kujundavate arutelude ülesehitamisel.

Viktor Svjatõšev, Jõgeva endine vallavolikogu esimees sõnas, et kuigi OVP 2025 ilmaolud – sealhulgas vihm ja eelmisel õhtul üle aia paiskunud telk – tekitasid omajagu väljakutseid, ei vähendanud see ürituse sisulist väärtust. Svjatõšev tunnustas sotsiaalvaldkonna töötubade ülesehitust, rõhutades, et Aime Meltsase juhitud lähenemine oli terviklik ja läbimõeldud. Ettevõtlusblokk pakkus tema sõnul väärtuslikke arusaamu nii väike- kui suurettevõtjate vajadustest ja ootustest. Väikeettevõtjate puhul tuli selgelt esile soov saada riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt enam tuge ning sujuvat koostööd. Suurettevõtjad rõhutasid aga vastupidist – nende hinnangul oleks arengule kõige kasulikum, kui riigi sekkumine ja sagedased seadusemuudatused väheneksid, vähendades seeläbi töökorralduse keerukust.

Kohalike omavalitsuste rolli kontekstis pidas Svjatõšev oluliseks ettevõtjate sõnumit, mille kohaselt tehakse finantsarvestusi üha enam elukeskkonna kvaliteedi põhjal. See tähendab, et ettevõtted hindavad piirkondi selle järgi, kas töötajatele on tagatud kvaliteetne elukeskkond nii elamiseks kui töötamiseks. Svjatõšev lõpetas oma sõnavõtu tänusõnadega kõigile kuulajatele ja kaasa mõtelnutele, rõhutades, et ühiselt loodud arusaamad aitavad kujundada piirkonna arenguvõimalusi ning toetada kohalike omavalitsuste ja ettevõtlussektori vahelist koostööd.

Helle Kajaste sõnul kujunes Eesti 10. Omavalitsuspäev sisukaks ning laiapõhjaliseks kohtumiseks, mille edu tugines nii nähtavale kui ka vähem märgatavale panusele. Ta tänas kõiki, kes aruteludes kaasa mõtlesid ja ürituse õnnestumisse panustasid. Kajaste kirjeldas oma rolli kui taustal toimuvat toetustööd, mis ei pruugi väljapoole paista, kuid on suure ürituse sujuvaks toimimiseks hädavajalik. Koostööosapoolte abistamine erinevates küsimustes oli tema sõnul pidev ning oluline osa ettevalmistus protsessist. Selline töö tagab, et igale osalejale on loodud võimalikult toetav keskkond ning et ürituse korraldus tervikuna toimiks ilma tõrgeteta. Kajaste rõhutas, et suurte ürituste korraldamine on pingutust nõudev ettevõtmine, kuid see on olnud samas ka investeering Jõgeva valla tutvustamisse ning piirkonda inimeste toomisse. Hästi korraldatud kohtumised tugevdavad valla mainet ja loovad võimalusi uute kontaktide ja koostöövormide tekkeks. Ta lõpetas oma sõnavõtu heade soovidega, soovides kõigile ilusat jõuluaega ning edu järgmiste omavalitsuspäevade korraldamisel.

Harjumaa V Omavalitsuspäevast Anija vallas

Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor sõnas, et Anija vallas toimunud Harjumaa V Omavalitsuspäev pakkus mitmekülgseid arutelusid ning tõi esile uusi lähenemisviise kohalike omavalitsuse praktikatele. Sepp tõdes üritust kokku võttes, et seekordne formaat võimaldas olulisel määral laiendada vaatenurki, kasutades lisaks kohalikele ekspertidele ka rahvusvahelist kogemust. Ukrainast kaasatud kolleegid rikastasid arutelusid praktiliste näidete ja võrdlusvõimalustega, mis Seppa hinnangul võiksid olla oluline osa ka tulevaste omavalitsuspäevade ülesehitusest. Eraldi tunnustas ta deklaratsiooni koostamist, mille formaat on aastate jooksul põhjalikult läbi töötatud. Tänavune deklaratsioon oli lühem, selgem ja väga sisukas, sobitudes hästi ürituse põhifookusega. Positiivse arenguna märkis Sepp ka seda, et Harjumaa Omavalitsusliit koos partneritega jätkab omavalitsuspäevade korraldamise traditsiooni ning et Maardu linna aktiivne kohalolek tõi päevakorda ka järgmise Harjumaa omavalitsuspäeva teema. Tema sõnul on oluline, et algatatud arutelud ei jääks vaid ürituse konteksti, vaid jätkuksid aastaringselt – ka pimedal ajal, mil motivatsiooni võib olla keerulisem hoida. Sepp lõpetas oma ülevaate tänusõnadega kõigile osalejatele ja koostööpartneritele, soovides edu edasistes tegevustes ja järgmiste omavalitsuspäevade ettevalmistamisel.

Riivo Noor, Ainja vallavanem tõi Harjumaa V Omavalitsuspäeva kokkuvõttes esile kriisivalmiduse kui ühe keskse olulise teema. Tema sõnul on kriisivalmidus küll lühike mõiste, kuid selle sisu algab rohujuuretasandilt, hõlmates inimestega tehtavat järjepidevat tööd ja süsteemseid ettevalmistusi. Omavalitsuspäeva eel toimusid mitmed kohtumised erinevate koostöö osapooltega, kes panustasid aktiivselt aruteludesse ja pakkusid väärtuslikku sisendit deklaratsiooni loomiseks. Noor märkis, et deklaratsioon kujunes sel aastal lühikeseks, kuid seda põhjendatult: dokument esitab konkreetsed ideed selgelt ja arusaadavalt. Kuigi vallavanem ise üritusel viibida ei saanud, on talle laekunud üksnes positiivne tagasiside nii korralduse kui sisuliste arutelude kohta. Noor nimetas tulemusi tunnustust väärivaks ning avaldas tänu kõigile, kes panustasid Harjumaa omavalitsuspäeva ettevalmistamisse ja sisulisse õnnestumisse.

Viola Murd, Eesti Varude Keskuse arendusjuht märkis, et omavalitsused on viimaste kriiside jooksul küll karastunud, kuid iga kriis on pakkunud ka uusi õppetunde, mis vajavad süsteemset rakendamist. Murdi hinnangul on Ukraina kogemus näidanud, et kuigi paljud otsused tehti seal kiiresti ja õigesti, on üks oluline õppetund, mida Eestil neilt õppida - varude mitmekihiline ja toimiv ülesehitus. Eesti Varude Keskus on teinud viimase aasta jooksul KOV-ides uuringu, et hinnata, milliseid ressursse võiks kohalikel omavalitsustel olla. Murd tõdes, et kuigi koostati esialgne nimekiri, osutusid kohalike omavalitsuste erinevused omavahel suureks väljakutseks. Selle asemel on kokku pandud soovitused, mis aitavad igal kohalikul omavalitsusel hinnata ja kujundada just nende vajadustele vastavaid varusid. Ta rõhutas, et mitmed uuringus esile toodud ideed jõudsid ka omavalitsuspäeva deklaratsiooni. Murd juhtis tähelepanu ka kohalike omavalitsuste  kasvavale survele ja varude süsteemile tervikuna. Tema sõnul on vajalik keskenduda selgetele ja praktilistele lahendustele, mida on võimalik kiiresti ellu viia. Üheks selliseks teemaks on kortermajade varustuskindlus, mis vajab laiemat seadusandlikku käsitlust ja mille saab Riigikogus selgemalt raamidesse seada. Murd sõnas, et kriisivalmidus on tugev siis, kui see algab kohalikust tasandist ja toetub nii omavalitsuste paindlikkusele kui ka riigi strateegilistele otsustele.

Kaur Kaasik-Aaslav, Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse projektijuht rõhutas, et akadeemia roll kriisivalmiduse ja kohalike omavalitsuste toetamisel on pidevalt kasvamas. Kaasik-Aaslav näeb Sisekaitseakadeemia osalemises suurt väärtust ning peab oluliseks, et neid on omavalitsuspäeva aruteludesse ja koostöösse aktiivselt kaasatud. Kaasik-Aaslav tõi esile, et Tallinna Ülikoolil ja Sisekaitseakadeemial on valmimas uus mikrokvalifikatsioon, mis on suunatud just kriisijuhtimise ja kohaliku tasandi valmisoleku tugevdamisele. See täiendab olemasolevaid õppevõimalusi ning pakub omavalitsustele konkreetseid, teaduspõhiseid teadmisi ja oskusi, mida saab rakendada nii igapäevases töös kui ka kriisiolukordadeks valmistumisel. Ta rõhutas, et kiiresti muutuv julgeolekukeskkond nõuab süsteemset ja professionaalset lähenemist ning Sisekaitseakadeemia soovib olla omavalitsustele ja riigiasutustele tugev partner nii koolituse, kompetentsi kui ka teadusliku tuge pakkudes.

Sigrid Soomlais, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler rõhutas, et Harjumaa V Omavalitsuspäeva osalemiskogemus on olnud positiivse mõjuga nii isiklikule arengule kui ka koostööprotsessidele laiemalt. Tema sõnul pakkus osalemine omavalitsuspäevadel võimalust õppida vahetult ning mõista paremini eri osapoolte vaatenurki, mis on kohaliku omavalitsuse arendamisel hädavajalik. Soomlais rõhutas, et omavalitsuspäeva formaat on tõhus viis erinevate sektorite ja organisatsioonide kaasamiseks, pakkudes platvormi, kus jagada kogemusi ja tõstatada teemasid, mis kohalike omavalitsuste igapäevatöös sageli varju jäävad. Kuigi välismaised praktikad, sh Ukraina kogemus kriisides, pakuvad väärtuslikku inspiratsiooni, pidas ta sama oluliseks õppida ka kohalike kogemuste pealt, mis on praktikas kohesemalt rakendatavad. Soomlais avaldas lootust, et see lähenemine jätkub ning et tulevikus saab koostöö olla veelgi põhjalikum ja süsteemsem, toetades nii omavalitsuste kui kogukondade arengut.

Kaido Taberland, Harjumaa Omavalitsuste Liidu siseturvalisuse nõunik sõnas, et omavalitsuspäev Anija vallas pakkus väärtuslikku kogemust kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse arendamisel. Ta lisas, kui temani jõudis teave, et omavalitsuspäev käsitleb kriisi ja turvalisuse teemat põhjalikumalt, siis oli selge, et valdkond vajab ka tema poolt  aktiivset panustamist ja koostööd. Taberland märkis, et ürituse käigus sai käsitleda ka Ukraina kogemust, mis pakkus mitmele osalejale uut ja mõtlemapanevat vaatenurka. See näitas, et rahvusvahelised kogemused on kohalikele omavalitsustele väärtuslikuks võrdluskohaks ning aitavad paremini mõtestada, millised strateegiad võiksid olla tõhusad Eesti kontekstis. Olulise tahuna tõi Taberland esile koostöö olulisuse KOV-idega. Ühised arutelud ja kogemuste vahetamine annavad võimaluse tugevdada turvalisuse valdkonda tervikuna ning luua toimivaid lahendusi kriiside ennetamiseks ja lahendamiseks. Tagasi vaadates kirjeldas Taberland omavalitsuspäeva sooja tundega ning lisas, et ootab juba järgmisi kohtumisi seoses Harjumaa VI Omavalitsuspäevaga. 

Kohtumisel arutati kavandatavaid omavalitsuspäevi

Eesti XI Omavalitsuspäev Rakvere linnas 

Triin Varek, Rakvere linnapea rõhutas omavalitsuspäeva tulevikku suunatud koostöö olulisust ning tunnustas head partnerlussuhet, mis Rakvere linnal on aastate jooksul olnud. Ta väljendas heameelt, et Rakverel on tugev ja toetav võrgustik ning soovis Sulevile veelkord õnne Kodanikupäeva aumärgi tunnustuse puhul.

Varek tõi esile, et peagi avatakse Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja “Ukuaru”, kus saab toimuma Eesti XI Omavalitsuspäev, ning rõhutas, et valik ei tugine üksnes asukohale, vaid ka sisulisele temaatikale. Järgmise omavalitsuspäeva ettevalmistamisel nähakse olulise suunana teaduspõhist lähenemist koostöös ülikoolidega ning suurenevat rolli, mida kannavad innovatsioon ja tehisaru. Temaatilise fookuse kujundamisel peetakse oluliseks haridust kui tugeva ja demokraatliku ühiskonna nurgakivi. Varek tõi kesksena esile noorte osaluse, kodanikuhariduse, jätkusuutlikkuse ning kogukonna rolli ühiskonna sidususe ja turvalisuse tagajana. Ta märkis, et õpetajaskonnaga seotud teemad, näiteks järelkasv, pädevuste arendamine ja hariduse stabiilsus  on olulised arutelupunktid.

Olulise suunana tõi Varek välja kultuuritaristuga seotud väljakutsed ja rõhutas vajadust otsida lisaks Euroopa fondidele ka riigi tuge, et kultuurikeskused ja -hooned püsiksid ning oleksid elujõulised. Ta märkis, et töötubades soovitakse kaasata innustavaid ja inspireerivaid tegijaid, et mitmekesistada vaatenurki ja sisendit. Samuti rõhutas Varek kultuurirahastuse läbipaistvuse ja kaasava kultuurikorralduse tähtsust, mida on kavas käsitleda ka digiarengu kontekstis, viies need teemad „digipeegli“ alla. Kokkuvõttes sõnas Varek, et kuigi ees on suured ootused ja vastutus, on Rakvere valmis neid väljakutseid täitma ning ootab head ja sisukat koostööd ülikooliga ning teiste partneritega Eesti XI Omavalitsuspäeva ettevalmistamisel.

Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor rõhutas, et omavalitsuspäevade juubeliaasta väärib selgelt esiletõstmist, eriti hetkel, mil deklaratsioonid on valminud ja üle antud. Niglase sõnul on need dokumendid oluline sümbol koostööst, mis sünnib teaduse, omavalitsuste ja kogukondade ühisest panusest. Ta märkis, et Tallinna Ülikoolis on ühiskonna jaoks olulised teemad teaduslikult hästi kaetud ning märkimisväärne osa akadeemilisest perest on otseselt seotud kas OVP või HOP korraldamisega. See võimaldab teadlastel osaleda aruteludes, tuua sisse teaduspõhiseid vaatenurki ning ühtlasi hinnata, milliseid küsimusi on vaja tulevikus sügavamalt uurida. Niglase sõnul toimib ürituse formaat hästi ning seda ei ole vaja olulisel määral muuta - pigem täiendada mõne uue ideega, säilitades toimiva mudeli, mis aitab teadusel ühiskonda jõuda.

Niglase isiklikust ja akadeemilisest taustast tulenevalt tõstis ta esile kultuuri ning Eesti ja eestluse säilimise olulisuse. Demograafilised prognoosid, mida teadlased esitavad, toovad tema sõnul selgelt esile, et rahvastiku vähenemise ja kultuuri kadumise mure ei ole üksnes vanema põlvkonna teema. Ta rõhutas, et sellist tulevikustsenaariumi ei soovi keegi ning tuleb tegutseda nii kohalikul tasandil kui riiklikul tasandil, et tagada kultuuri elujõulisus.

Oma sõnavõtus osutas Niglas ka vajadusele kasutada uusi tehnoloogilisi tööriistu, sealhulgas tehisaru — targalt ja vastutustundlikult. Tehnoloogia võib tuua märkimisväärset kasu, kuid selle rakendamisel tuleb alati silmas pidada võimalikke riske ning mõju ühiskonnale. Lõpetuseks lisas Niglas isikliku mõtte, et teadusprorektorina on tal olnud au selles protsessis osaleda ning innustada ka kolleege kaasa lööma. Ta märkis, et võib järgmisel aastal panustada uues rollis, ent julgustab kindlasti oma järeltulijat akadeemilisel juhtimistasandil seda koostööd jätkama, sest selline panus on ülikooli ja ühiskonna koostöös hädavajalik.

Harjumaa VI Omavalitsuspäev Maardu linnas 

Jaak Aab, Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees, tõi oma kokkuvõttes esile ettevõtluse arendamise keskse rolli, mis on oluline ka komisjoni vaatest. Tema sõnul on ettevõtlusvaldkonna tugevdamine kriitilise tähtsusega nii kohaliku kui riikliku arengu seisukohalt, pakkudes omavalitsustele võimalust kujundada elujõulisi ja atraktiivseid kogukondi.

Aab väljendas heameelt ka selle üle, et saab sissejuhatada 2026. aastal Maardus toimuva Harjumaa V Omavalitsuspäeva ettevalmistava arutelu. Tema hinnangul annab Maardu Omavalitsuspäev võimaluse jätkata sisukaid arutelusid, luua uusi koostöösuhteid ning viia ellu lahendusi, mis toetavad kohaliku omavalitsuse toimimist laiemalt. Ta märkis, et Maardu omavalitsuspäev saab olema hea platvorm nende eesmärkide edasi arendamiseks ning ootab huviga koostöö jätkumist.

Ailar Lyra, Maardu linnavolikogu esimees, rõhutas koostöö ja ühiselt tegutsemise tähtsust, tuues esile Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) tugeva toimimise. Tema sõnul on omavalitsusjuhtidel HOL-i kaudu olemas platvorm, kus saab ausalt muresid jagada, ühiselt lahendusi otsida ning tunda, et ollakse osa toimivast võrgustikust. 

Varasemate aastate teemadega arvestades kujunes Maardu lähenemiseks tervise edendus — valdkond, kus on võimalik rakendada nii süsteemseid lahendusi kui kaasata erinevaid partnereid. Lyra sõnul ei ole tarvis omavalitsuspäeva formaati oluliselt muuta: Harjumaal on see traditsiooniliselt ühepäevane üritus ning toimib sellisel kujul hästi. Järgmise aasta Maardu omavalitsuspäeva ettevalmistuses nähakse võimalust tuua kokku näiteks olümpiakomitee, Tallinna Ülikool ja teised partnerid, et käsitleda tervise edendamist terviklikult. Ühtlasi viitas ta Maardu ja Rakvere ühisele seosele — koostööle ööjooksu korraldamisel, mis näitab, et linnadel on ühiseid kokkupuutepunkte ja võimalusi teineteist täiendada.

Temaatilisest vaatenurgast rõhutas Lyra, et tähelepanu keskmesse tuleb tõsta inimene: mida saab teha üksikisik ise, millised omavalitsused võiksid olla eeskujuks ning mida saavad KOV ja riik ühiselt teha, et tugevdada inimeste heaolu ja tervist. Lyra väljendas valmisolekut ühiselt viia ellu sisukas ja mõjusa fookusega omavalitsuspäev.

Mari-Liis Lind, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õppejuht tõdes, et nad on instituudiga olnud omavalitsuspäevadega seotud juba aastaid — mõnel aastal aktiivse esinejana, teistel aastatel enam kuulajana. See järjepidev osalemine on tema sõnul võimaldanud mõista paremini, kuidas kohalikud omavalitsused töötavad ning milliseid teemasid on kõige olulisem ühises arutelus hoida.

Lind rõhutas, et kohalike omavalitsuste väljakutsed ja võimalused saavad alguse juba nooremast põlvkonnast. Seetõttu on tema hinnangul eriti oluline, kuidas jõutakse noorteni läbi õpetajahariduse ja noorsootöö, mis kujundavad tulevased hoiakud, pädevused ja kogukonnatunde. Noored on need, kes tulevikus omavalitsusi juhivad, teenuseid kasutavad ja kogukondi hoiavad, mistõttu tuleb nende arengut süsteemselt toetada. Vaadates tulevaste omavalitsuspäevade temaatikat, näeb Lind suurt potentsiaali panustada nii füüsilise kui vaimse tervise teemadesse. Mõlemad valdkonnad on tema sõnul omavalitsuste jaoks üha olulisemad ning eeldavad nii spetsialistide kui kogukondade koostööd. Instituut on valmis aktiivselt kaasa rääkima ja pakkuma teadmisi, mis toetavad terviklikku lähenemist noorte heaolule ja kogukondade jätkusuutlikkusele.

Õnne Uus, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi hariduspsühholoogia lektor sõnas, et vaimse tervise teema ei saa jääda ühegi tervisekäsitluse kõrvale, sest see on lahutamatu osa inimese üldisest heaolust. Tema sõnul on Eestis vaimse tervise olukord jätkuvalt keeruline ning vajab süsteemset tähelepanu nii riigi, omavalitsuste kui kogukondade tasandil. Uus toonitas, et vaimset tervist ei saa käsitleda üksnes spetsialistide või teenuste vaatenurgast, samavõrd oluline on kaasata lapsevanemate kogemus ja perspektiiv. Lapsevanemad on sageli esimesed, kes märkavad muutusi laste ja noorte käitumises ning vajavad ise samuti tuge, et neid olukordi mõista ja nendega toime tulla. Seetõttu peab vaimse tervisega seotud aruteludes olema ruumi ka perede häältele ja vajadustele.

Tema hinnangul on omavalitsustel oluline roll vaimse tervise toetamisel, sest just kohalikul tasandil luuakse keskkond, kus inimesed igapäevaselt elavad, õpivad ja töötavad. Selle kaudu saab ennetada raskemaid probleeme ja pakkuda tuge seal, kus see on kõige mõjusam. Õnne Uus avaldas valmisolekut panustada edasistesse aruteludesse ning toetada omavalitsusi vaimse tervise teemade sisukas käsitlemises ja lahenduste kujundamises.

Tiit Vapper Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi direktor, rõhutas, et digitehnoloogia ja infosüsteemid on tänapäeval vältimatu osa nii kohalike omavalitsuste kui kogu ühiskonna toimimisest. Ükskõik millist teemat käsitleda, olgu see kriisivalmidus, tervise edendamine või kogukondlik koostöö, digitaalne mõõde on alati kohal ja mõjutab otseselt lahenduste kvaliteeti ning tõhusust.

Vapper tõi esile, et digilahenduste juures rääkides on oluline mõelda arhitektuurile, mis kataks kõiki organisatsioone ühtse loogika ja toimimise põhimõtetega. Tema hinnangul peaks riigiülene arusaam olema selge: milliseid protsesse kasutatakse, kuidas infot jagatakse ja milliseid tegevusi on vaja selleks, et tagada inimeste turvalisus, ennetada riske ning pakkuda vajalikku abi. Selline ühine raamistik aitaks vältida killustatust ning tugevdada koostööd erinevate tasandite ja asutuste vahel.

Vapper märkis, et instituudi panus ühisesse protsessi seisneb just uue perspektiivi pakkumises ning teadmiste toomises valdkonda, mida püütakse ühiselt edendada. Digitehnoloogial on tema sõnul potentsiaal muuta avalikke teenuseid kergemaks, süsteemsemaks ja kasutajasõbralikumaks — tingimusel, et selle arendamist juhivad selged põhimõtted ja koordineeritud tegevused. Ta kinnitas valmisolekut jätkata koostööd omavalitsuste ja partneritega, et aidata kaasa digitaalse võimekuse arendamisele ning pakkuda tuge valdkonna jätkusuutlikule ja läbimõeldud arengule.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli teenekas lektor sõnas kokkuvõtteks, et 

Tallinna Ülikool on kõigi käsitletud teemadega tihedalt seotud ning panustab nii teaduspõhiste teadmiste kui praktiliste lahenduste kaudu. Ta rõhutas, et järgmised kohtumised saavad olema olulised verstapostid, kus arutatakse, kuidas omavalitsuspäeval tõstatatud teemadega edasi liikuda ning milliseid samme ühiselt astuda.

Lääne sõnul on ühistegevus Eesti kontekstis eriline nähtus – fenomen, mis sünnib sellest, et kultuur ja koostöö on meie kogukondliku toimimise loomulik osa. Ta rõhutas, et tugevus peitub just selles, et tegutsetakse ühiselt, teadmisega, et see on meie ühine riik ning iga panus aitab kaasa suuremale tervikule. Ta tänas kõiki osalejaid ja partnereid sisuka panuse eest ning rõhutas, et eesmärk saab olla ainult üks: hoolitseda oma inimeste eest. Lääne sõnul on see nii omavalitsuste, kogukondade, ülikoolide kui kogu ühiskonna ühine kohustus, mis nõuab järjepidevat koostööd ja teadlikku tegutsemist.

 

Kohtumise kava on leitav SIIN.

Eesti X Omavalitsuspäeva deklaratsioon on leitav SIIN.

Harjumaa V Omavalitsuspäeva deklaratsioon on leitav SIIN.

Riigikogu liikme Aivar Koka poole fotogalerii on leitav SIIN.

Riigikogu fotograafi Erik Peinari fotogalerii on leitavad Riigikogu fotoarhiivist SIIN.

Tallinna Ülikooli poolne fotogalerii on leitav SIIN.