Isikliku ja delikaatse looga PÖFF Shortsi võit!

Tegu on autobiograafilise dokumentaalfilmiga, mis žürii sõnul "räägib sügavalt isikliku, delikaatse ent dünaamilise loo sõprusest, andes edasi ühtaegu autentse ja universaalse sõnumi". 

Palju õnne PÖFF Shortsi rahvusliku programmi võidu puhul! Nagu sportlastelt küsitakse: mis tunne on?

Pigem on bänger tunne. Oleme tänulikud ja meelitatud ja katus veits sõidab ka. Tunne on täiega võimas, aga veidi valus ka. Tegime selle filmi Brandoni auks, aga just tema reaktsioon jääb meil nägemata. 

Usume, et kunagi kindlasti kohtume veel Brandoniga ja näitame talle filmi. Nagu Wiz Khalifa ütleks: “I'll tell you all about it when I see you again.” Ta oleks kindlasti mega uhke ja veidi pahane ka, et me selle kaadri sisse panime, kus ta paljalt koridoris jookseb. Seda filmides vandusime, et ei näita seda kellelegi, nüüdseks on seda sajad inimesed kinolinalt näinud. Hahahha lol, suht hea prank.

Teie film räägib teid endid väga isiklikult puudutanud teemal, see on sõbra surmast. Mil moel sellisesse enese kunstilisse avamisse suhtute? Kas see valmistab ka raskusi või eetilisi küsimusi?

Tundub, et inimestele läheb korda, kui keegi oma südame avab ja tõelist palet julgeb näidata. Selle filmi tegemine oligi just see ja ilmselt kõige raskem kogemus meie elust. Andsime tüki iseendast ja tegime sellest filmi.

Eetiliste küsimuste osas meil vist väga tunnetust veel ei ole. Pigem teeme seda, mis tundub õige ja äge. Kui tundub, et Brandoni auks enda toas ühe võimsa jointi suitsetamine või zombie-Brandon oleks lahe, siis teeme seda. Andsime endast vähemalt parima. 

Nagu filmist ka näeme, olete ammu enne BFMi tulemist koos filme teinud. Mis on teie tööjaotus? Mis on kummagi tugevused?

Meie elu ongi üks film. Oleme nagu detektiivid Mike Lowrey ja Marcus Burnett “Bad Boys 4 Life!”. Üldjuhul suudame üksteise mõtteid lugeda ja paralleelselt ühe asjaga tegeleda. Teeme vahetusi ja täiendame üksteist. Või siis kirume üksteist ja vaidleme kumb parem on.

Tugevusteks ja nõrkusteks võibki pidada sünkroonsust ja koostööd. Oleme omavahel mõnikord väga võistlushimulised. Tänu sellele ilmselt näemegi tihtipeale veidi rohkem vaeva.

Kuidas üldse leidsite tee BFMi ja mida siin õpite?

Gümnaasiumi lõpus kirjutasime oma esimese hea filmi ja otsustasime end filmindusele põhendada. Ehk on see Hollywoodi kuldne kuma, mis meid jooksma paneb. Nüüd on meie eesmärk elus teha film, mis muudaks maailma. 

Üks meist õpib Audiovisuaalse meedia tehnilises moodulis ja teine IKUMUMU filmikunstniku erialal. Meil polnud olulist vahet, mida BFM-is õpime, peaasi, et saame filme teha. 

Mida soovitaksite noorele, kes mõtleb praegu, et tahaks ka filme teha?

Soovitus oleks filme teha. Ja teha seda, mis tundub lit.

Igal kunstnikul on elus hetk, mil nad lõpetavad teiste imetlemise ja leiavad omaenda käekirja. Tundub, et ka meie käekiri hakkab vaikselt kujunema ja see on väga nauditav. Kõige lahedamad õhtud meie elust ongi ilmselt olnud need, kui sõpradega ühe õhtuga filmi üritame teha. Lihtsalt puhtast südamest ja meelelahutuse nimel. 

We've come a long way from where we began
Oh, I'll tell you all about it when I see you again
Ayy lmao, we made it. Megamegamega. B-dawg. Keep it lit.

@eskobros_ on Instagram