Eesti uuringute õppejõud

Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu Ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu Ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust. Ta valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks.

Piret Viires meedias:

Anna Verschik on üldkeeleteaduse teenekas professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.

Anna Verschik meedias:

Kristjan Haljak on Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse lektor. Ta on ka eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusteadlane ning eesti kirjanduse tõlgetele pühendatud ajakirja EstLit peatoimetaja.

Haljakul on Tallinna Ülikoolis kaitstud doktorikraad. Doktoritöös uuris ta Jaan Oksi, Lautréamonti ja poeetilise keele revolutsiooni. Tema uurimishuvid hõlmavad modernismi, avangardi, sürrealismi ja psühhoanalüüsi.

Haljak on avaldanud seitse luulekogu, sealhulgas Palavik (2014), Verlaine’i revolver (2018), Illuminatsioonid (2020), Warszawa Centralna (2021) ja Elektra Domina (2023), samuti eksperimentaalromaani Relvad naistele (2025).

Ta on tõlkinud prantsuse keelest ka mitme olulise autori teoseid, sealhulgas Charles Baudelaire’i, André Bretoni ja Lautréamonti loomingut. Tema luulet ja tõlkeid on avaldatud mitmes Eesti juhtivas kirjandusajakirjas.

 

Marek Tamm on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo tenuuriprofessor. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees ning Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna Ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:

Karsten Brüggemann on poliitilise ja sotsiaalajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.

 

Kristo Nurmis on ajaloolane ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi 20. sajandi ajaloo lektor. Ta teenis oma doktorikraadi Stanfordi ülikoolis Vene ja Ida-Euroopa ajaloo ala (2022). Kristo tegeleb praegu oma raamatuprojektiga, mis uurib Nõukogude Liidu ja Kolmanda Reichi legitimatsioonipoliitikat okupeeritud Balti riikides, 1939-53.

Tõnis Saarts on Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsent. Ta on õppinud poliitikateadusi ja sotsioloogiat ning tegelenud võrdleva poliitika, poliitika sotsioloogia ja teatud määral ka sotsiaalajaloo temaatikatega. Tema uurimishuvid on peamiselt olnud seotud erakondadega, erakonnasüsteemidega, erakondade ja ühiskonna suhetega, sotsiaalsete lõhedega ja valimistega. Lisaks sellele on ta tegelenud demokratiseerumisprotsessidega Kesk- ja Ida-Euroopas, keskendudes just Balti riikidele võrdlevas perspektiivis. Ta hoiab end kursus tänaste demokraatia arengutega tegeledes ka näiteks populismi ja demokraatia uute väljakutsete temaatikatega. Lisaks on ta olnud huvitatud ajaloolise sotsioloogia temaatikatest, teemades, mis jäävad ajaloo, sotsioloogia ja riigiteaduste piirimaile. Saarts on aktiivne arvamusliider ka Eesti avalikus sfääris, kommenteerides Eesti poliitilisi arenguid ja kirjutades arvamuslugusid. Ta on olnud külalisõppejõud Viini Ülikoolis ja avaldanud teadusartikleid ajakirjades European Societies, East European Politics, jt.

Joosep Susi teaduslik huvi on luule ja luuleõpetus ning tervikteose käsitlus. Joosep Susi uurib lüürilist luulet ning on õppinud Tartu Ülikoolis kirjandusteadust doktorantuuris. Joosep Susi on ka tunnustatud kirjanduskriitik, ajakirjanik ning nüüdiskirjanduse populiseerija.

 

 

 

 

Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontovil on magistrikraad romaani keeltes ja tõlketeoorias ning doktorikraad kultuuriuuringutes (Tallinna Ülikool, 2021). Tema doktoriväitekiri uuris tõlkepoeetikat, et kirjeldada ja kontseptualiseerida sellist lähenemist luule tõlkimisele, mis asetab niihästi luuletaja kui ka tõlkija tegevuse ühte ja samasse loomingulisse kontiinumisse. Tema akadeemilisteks huvideks on kultuuriuuringud, peamiselt inglisekeelsetes kirjandustes, tõlkimise teooria ja praktika, luule ja suulise traditsiooni poeetika, kognitiivsed kirjandusuuringud ja loominguteooria. Ta on õpetanud kirjandusanalüüsi, võrdlevat poeetikat, iiri kirjandust ja kultuuri ning akadeemilist kirjutamist inglise keeles. Ta on koolitanud ilukirjanduse tõlkijaid (koostöös Eesti Kirjanduse Keskusega) ja Cambridge'i eksami suulisi eksamineerijaid. Ta tõlgib eesti luulet kirjastamiseks ja esinemiseks. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni liige.

Teaduslikud huvid: võrdlev luule, Iiri kirjandus, suulise luule traditsioon, tõlketeooria ja –praktika,  tõlke luulelisus, kognitiivne luule ja loovuse teooriad. Ta tõlgib kaasaegset Eesti luulet ning tema enda luule on ilmunud tõlkena Eesti kirjandusajakirjades.

 

Lauri Linask õpetab kultuuriteooriat, semiootikat ja teisi nende valdkondadega seotud aineid. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria doktoriõppe. Teadustöös tegelen semiootika teooriaga, uurin kultuuri, mõtlemise ja tunnetuse suhteid ning nende suhete kujunemist lastel semiootika vaatenurgast. Samuti paeluvad mind kultuuri ja tähenduslikkuse piirid ja suhted looduses, millesse kultuur on istutatud ja seotud.