Humanitaarblogi

TÜHI 2019. aasta parimad õppejõud on Reili Argus, Julia Kuznetski ja Piret Viires

Tallinna Ülikoolil jagab iga uue aasta alguses möödunud aasta parimate õppejõudude ja juhendajate tiitleid. Tutvu 2019. aasta Humanitaarteaduste instituudi parimate õppejõududega.

TÜHI

„Kohe kindlasti peaks hea õppejõud olema inimene. On oluline, et õppejõud tajub enda inimlike võimete piire ja seda, et ka tema võib eksida ja mitte sugugi ei pruugi ta absoluutselt kõike teada.“

Prof. Reili Argus

Eesti keele professor Reili Argus

 

Reili%20Argus%20(2).JPG

Kuidas kirjeldaksite ideaalset õppejõudu?

Seda, milline üks ideaalne õppejõud peaks olema, teavad vast kõige paremini üliõpilased. Mõeldes enda, kui kunagise üliõpilase seisukohast, siis peaks õppejõud olema piisavalt konservatiivne, et anda edasi nn vana tarkus ja seal kõrval piisavalt uuendusmeelne, et anda edasi ka uus tarkus ja teadusharu uuemad avastused ning teadmised. Ta peaks olema piisavalt nõudlik, aga mitte takerduma liiga formaalsetesse peensustesse; ta peaks olema selge mõtlemisega ja natuke ehk ka meelelahutaja, et pika loengu ajal igav ei hakkaks ja kohe kindlasti peaks ta olema inimene. On oluline, et õppejõud tajub enda inimlike võimete piire ja seda, et ka tema võib eksida ja mitte sugugi ei pruugi ta absoluutselt kõike teada.

Kas õppejõud peab oma teaduslikku teadmist ja isiklikku arvamust lahus hoidma?

Ma arvan, et teaduslik teadmine ja isiklik arvamus ei olegi midagi, mida ilmtingimata peab lahus hoidma. Paratamatult on õppejõul teadlase maailmavaade ja ta ei oleks ilmselt teadlane, kui ta eiraks teaduslikku teadmist. Enda arvamus käib teadusliku teadmise tõlgendamise ja vahendamise juurde ja seda minu arvates eirata ei ole vaja.

Kes on Teid õppejõuks saamise teekonnal mõjutanud?

Mind on palju mõjutanud minu doktoritöö juhendaja Helle Metslang. Tal on ainult talle omasel n-ö muuseas viisil juhatanud mind paljude allikate, aga ka käitumisviiside juurde.

Mida hindate Tallinna Ülikoolis enim?

Minu arvates on TLÜs hea töötada sellepärast, et siin saab töötada tarkade ja huvitavate kolleegide seltskonnas. Lisaks hindan seda, et ülikool on vaba mõtte kandja, kus erinevat seisukohta võib väljendada ning rangelt reeglistatud mõttekäike ja suhtumisi ei pea alati järgima.

Milline on kõige meeldejäävam mälestus Tallinna Ülikoolis 2019. aastal?

Raske on tuua välja mingit kindlat mälestust, kui, siis ehk laulupeo rongkäigu ajal väike caudeamuse-paus ülikooli ees. Endaga seotult rõõmustas muidugi TÜHI üliõpilaste tunnustus (aasta õppejõu tiitel) ja selle juurde öeldud sõnad, et „tema pärast tasub reedel kell kaheksa hommikul loengusse tulla“ - selle lause eest olen meeletult tänulik. 


„Tallinna Ülikoolis julgustame üliõpilasi omama ja väljendama enda arvamust ning õppejõud peab olema nendele selles suhtes eeskujuks.“

Dotsent Julia Kuznetski

Briti kirjanduse dotsent
Julia Kuznetski

JULIA%20Kuznetski_IMG_2378.JPG

Kuidas kirjeldaksite ideaalset õppejõudu?

Ideaalne õppejõud on see, kes on oma ala spetsialist ja armastab seda, mida teeb. Ta oskab innustada teisi ja süüdata üliõpilastes huvi selle vastu, mida õpetab. Ta on spetsialist, kes annab oma teadmisi edasi ja samas juhendab ning julgustab üliõpilasi iseseisvalt uurima ja edasi avastama. 
Ideaalne õppejõud käib ajaga kaasas ning on kursis uute arengutega oma erialas. Ta on võimeline ja soovib oma metoodikat ja temaatikat kohandada vastavalt uutele trendidele ja aja nõuetele ning on kursis sellega, mis maailmas toimub ja oskab tekitada arutelu. Teda on huvitav kuulata - üliõpilased tulevad loengusse mitte ainult sellepärast, et on kohustatud, vaid ka selleks, et võtta loengust aktiivselt osa (mitte veetes ainult aega sotsiaalmeedias).

Kas õppejõud peab oma teaduslikku teadmist ja isiklikku arvamust lahus hoidma?

Õppejõul peab kindlasti olema oma arvamus selle kohta, mida ta õpetab ja millest teeb teadustööd. Kui tal puudub oma seisukoht ning ta vahendab lihtsalt infot/teadmisi, siis ei ole ta tõsiseltvõetav isiksus ja õppejõud. Tallinna Ülikoolis julgustame üliõpilasi omama ja väljendama enda arvamust ning õppejõud peab olema nendele selles suhtes eeskujuks. Samas ei tohi õppejõud oma arvamust auditooriumis peale suruda, vaid tekitama arutelu ja austama teiste seisukohti.

Kes on Teid õppejõuks saamise teekonnal mõjutanud?

Enda õppejõuks saamise tee algusest peale olen saanud töötada Prof. Suliko Liivi juhendamisel, kes on mind aidanud nii teadus-pedagoogilises kontekstis, kui ka isiklikus mõttes. Olen talle selle eest siiralt tänulik.

Mida hindate Tallinna Ülikoolis enim?

Tallinna ülikool on minu alma mater ning kogu minu senine õppejõu tegevus on möödunud siin. Saan selle üle vaid uhke olla. Paljudes valdkondades on TLÜ maailma tasemel ja siin on head arenguvõimalused. Ülikool võimaldab arendada aktuaalseid suundi, minu alal isegi etteantud raamides. Samuti loob see häid võimalusi teadustegevuseks. Meil on uuenduslikud ja dünaamilised õppekavad, näiteks minu kureeritav Liberal arts ehk Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused, mis on viimasel ajal olnud populaarne üliõpilaskandidaatide seas kogu maailmast.

Milline on kõige meeldejäävam mälestus Tallinna Ülikoolis 2019. aastal? 

Mul on möödunud aastast mitu mälestust: näiteks rahvusvaheline humanitaarteaduste talvekool posthumanismist, kuhu tulid esinema valdkonna tunnustatud teadlased; keskkonnajaloo konverents; rahvusvahelise soouurijate võrgustiku RINGS konverents, mille korraldamisest võtsin osa ja muidugi mitmed koos kolleegidega korraldatud õppekäigud üliõpilastele, mis rikastasid ja mitmekesistasid õppeprotsessi.


„Tallinna Ülikool on avatud ja sõbralik asutus, kus pole väga rangeid hierarhiaid.
Õppejõudude ja üliõpilaste vahel valitseb hea, tasakaalukas ja samas vastastikku
respekteeriv side. Head ideed leiavad Tallinna Ülikoolis vastukõla ja rakendust.“

Prof. Piret Viires

Eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor Piret Viires

Piret_Viires.jpg

Kuidas kirjeldaksite ideaalset õppejõudu?

Ideaalne õppejõud on avatud, uudishimulik, ergas. Teda huvitab kirglikult ta eriala ja ta suudab seda kirge ka oma üliõpilastele edasi anda. Ta õpib ise kogu aeg juurde, on kursis oma eriala uuemate arengutega ja tutvustab neid üliõpilastele. Samas selle erksuse juures on ta range ja üliõpilastelt häid tulemusi nõudev, osates seejuures ka näidata, milleks need teadmised elus vajalikuks osutuvad.

Kas õppejõud peab oma teaduslikku teadmist ja isiklikku arvamust lahus hoidma?

Kuna ma õpetan eesti kirjandust, siis on teatud erinevad tõlgendusvõimalused paratamatult sellesse erialasse sisse kodeeritud. Pean oluliseks, et üliõpilane näeks kirjandusest arusaamise ja tõlgendamise kogu spektrit, ei jääks kinni ühte või teise tõlgendusmalli, oleks avatud ja laseks kirjandusteosel end isiklikult kõnetada. Eesti kirjanduse professorina pean ka väga tähtsaks, et üliõpilane tajuks eesti kirjanduse ja kogu rahvuskultuuri väärtust ja selle püsimise olulisust.

Kes on Teid õppejõuks saamise teekonnal mõjutanud?

Tõenäoliselt oli suur mõju minu omaaegsetel õppejõududel 1980. aastate Tartu Ülikoolis – professoritel Harald Peebul ja Karl Murul ja kindlasti ka õppejõud Peeter Oleskil. Tallinna Ülikooli kolleegidest on mind tõenäoliselt enim mõjutanud professorid Martin Ehala ja Tõnu Viik. Ka olen tänulik oma lähematele kaastöötajatele TLÜs – Krista Kerge, Reili Argus, Anna Verschik, Luule Epner, Ave Mattheus ja teistele eesti keele ja kirjanduse õppejõududele. Väga kalliks on jäänud mulle mu varalahkunud noore kolleegi, särava kirjandusõpetuse lektori Priit Kruusi mälestus.

Mida hindate Tallinna Ülikoolis enim?

Tallinna Ülikool on avatud ja sõbralik asutus, kus pole väga rangeid hierarhiaid. Õppejõudude ja üliõpilaste vahel valitseb hea, tasakaalukas ja samas vastastikku respekteeriv side. Head ideed leiavad Tallinna Ülikoolis vastukõla ja rakendust.

Milline on kõige meeldejäävam mälestus Tallinna Ülikoolis 2019. aastal?

Suurejooneline ja uhke oli Tallinnas antava õpetajahariduse 100. aastapäeva tähistamine 18. märtsil. Nii pidulik aktus TLÜ aulas kui ka kontsert ja pidu
Kultuurikatlas jätsid mulle sügava mulje.