Eripedagoogika magistriõppekava

Eripedagoogika

Eripedagoogika aitab arendada igaühe potentsiaali olemaks iseseisev, vastutav, paindlik ja leidlik!

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 40

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Kvaliteetne üldharidus järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kättesaadav kõigile, sõltumata nende erivajadusest. Eesti koolid ja lasteaiad vajavad õpetajaid, kes oskavad kohandada ja rakendada otstarbekaid sekkumise meetodeid, kellel on nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused tuge vajavate õppijate arengu toetamiseks. 

Üha enam erivajadustega lapsi kaasatakse elukohajärgsesse haridusasutusse sõltumata nende erivajadusest ja seega peavad eripedagoogilised algteadmised olema igal õpetajal. Lapsed, kes vajavad tõhustatud või erituge, vajavad aga ka süvendatud teadmistega eripedagooge, kelle on kutsestandardis välja toodud kompetentsid ja pädevused.

Eripedagoogika õppekavale saab kandideerida omades eripedagoogika bakalaureusekraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Magistriõppe lõpetanutele omistatakse eripedagoogi kutse (tase 7). Kutsestandardi kompetentsusnõuetest lähtuvalt analüüsitakse sisseastunud üliõpilaste varasemat õpi- ja töökogemust ning lepitakse kokku personaalne õpitee. See tähendab, et üliõpilane läbib vajalike eeldusainete puudumisel valik- ja vabaainete raames eripedagoogika bakalaureuse õppekavas olevaid aineid, eesmärgiga tagada õppekava lõpetamisel kõikide kutsepädevuste omandamine.

Neil kandidaatidel, kes ei oma eripedagoogika bakalaureusekraadi, on võimalus tõendada erialaseid teadmisi, sooritades eripedagoogika bakalaureuseeksami koos bakalaureuseõppekava kolmanda kursuse üliõpilastega.

Eksami kirjeldus

Miks tulla meile õppima?

  • Sa valid endale eriala, mida Eesti ühiskond väga vajab.
  • Sa saad süvendatud teadmised ja oskused eripedagoogika ja nõustamise teooriatest ja uurimismeetoditest.
  • Sa oskad leida ja rakendada praktiliseks eripedagoogiliseks ja nõustamistööks vajalikke erivajaduste väljaselgitamise ja sekkumise meetodeid.
  • Sa oskad planeerida ja kohandada tuge vajava õppija arenguks soodsat keskkonda.
  • Sa omad eripedagoogika-alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi tuge vajavate õppijate arengu toetamiseks.
  • Sa saad õppida Eesti tunnustatud teadlaste ja praktikute juhendamisel.
  • Sa saad kasutada iga võimalust, et inimesena ning professionaalina kogeda ja õppida.

Tutvu õppekavaga

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö magistriõppes toimub sessioonõppe vormis valdavalt reedeti ja laupäeviti ning vastavalt tunniplaanile ka neljapäeviti. 

Õppekava ülesehitus

Eripedagoogika õppekava koosneb järgnevatest moodulitest: 

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine.

Erivajaduste märkamise, uurimise, sekkumise moodul loob võimalused eripedagoogilise kompetentsuse süvendamiseks. Rõhk on eripedagoogi kui spetsialisti rollil õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel tuge vajavate õppijate arengu toetamisel. Omandatud teoreetilisi teadmisi rakendatakse ja kinnistatakse erialasel praktikal.

Eripedagoogika korralduse moodul loob võimalused teadmiste omandamiseks haridus-, sotsiaal-, tööturuvaldkonna  sidususest ja eripedagoogilise töö korraldusest. Omandatakse süvendatud teadmisi nõustamisoskustest ja koostöö planeerimisest erivajadustega inimeste huvidest lähtuvalt. Omandatud teoreetilisi teadmisi rakendatakse ja kinnistatakse erialasel praktikal.

Teadustöö alused aitavad mõista teadustöö põhimõtteid, teadusparadigmasid ja uurimistöö protsessi loogikat. Selle mooduli ained loovad tugeva põhja iseseisva magistritöö edukaks koostamiseks ja kaitsmiseks. Suurt tähelepanu pööratakse ka magistrandi kui iseseisva ja eetilise uurija arengule.

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. Tutvu mõningate eelnevatel aastatel kaitstud magistritöödega:

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

"Alates 1989. aastast olen töötanud logopeedina. Tallinna Ülikooli tõi tee mind 2006. aastal ning töötan siin eripedagoogika lektorina. Lisaks ülikoolile olen töötanud ka koolis, lasteaias, rehabilitatsiooni- ja nõustamiskeskuses. 2015. aastal kaitsesin TLÜ-s ka oma doktoritöö „Erineva sotsiaalse tagapõhjaga Eesti noorte kirjaoskus“, mille raames töötasin välja täiskasvanute kirjaoskuse hindamiseks sobiva testi."  

Ene Varik-Maasik Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen töötanud juba 32 aastat logopeedina – seda nii lasteaias, koolis, haiglas, rehabilitatsioonikeskuses kui ka erapraksises. Tallinna Ülikooliga olen seotud aastast 2009. Minu huvide hulka kuuluvad kõne, õpi- ja lugemisoskuse areng; kõnepuuded, õpiraskused, lugemisraskus; keskkonna ja õppe kohandamine ning erivajadustega õpilaste õpetamine." 

"Õpetan bakalaureusetaseme õppekaval erivajaduste väljaselgitamise ja õpetamisega seotud aineid. Magistritasemel õpetan sissejuhatavat kursust eripedagoogikat varem mitte õppinud üliõpilastele."

Kadi Lukanenok Eesti Teadusinfosüsteemis


"Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."

"Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ühtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."

Lii Lilleoja Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala doktoriõppe ning täiendanud end nii Maastrichti Ülikoolis, Toronto Ülikoolis kui ka University College Londonis. Tallinna Ülikoolis töötan alates 2016. aasta sügisest – olen haridusteaduste instituudis eripedagoogika õppesuunal laste neuropsühholoogia dotsent. Minu jaoks on olulisel kohal ka teadustöö, olen avaldanud mitmeid teadusartikleid rahvusvaheliselt eelretsenseeritud erialaajakirjades. Minu uurimisteemade hulka kuuluvad näiteks neuroloogiliste häiretega laste kognitiivsed võimed, sotsiaalne kompetentsus ja neurorehabilitatsioon." 

"Lisaks õppe- ja teadustegevusele töötan ma ka Tallinna Lastehaigla neuroloogia ja taastusravi osakonnas psühholoogina ja oman kliinilise psühholoogi ja neuropsühholoogi kõrgeimat kvalifikatsiooni (tase 8). Hetkel loen eripedagoogika bakalaureuseõppes kursuseid "Pedagoogiline bioloogia ja neuroloogia", "Pedagoogiline kognitiivne ja neuropsühholoogia" ja "Pedagoogiline neuroloogia ja psüühikahäired". Loovteraapiate magistrantidele loen ainet "Psühhosotsiaalne ja neuropsühholoogiline rehabilitatsioon". Oma loengutesse ootan eelkõige laste arengu toetamisest huvitunud üliõpilasi."

Mari-Liis Kaldoja Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."

"Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. Tallinna Ülikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."

Tiiu Tammemäe Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Kandideerijal peab olema bakalaureusekraad eripedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaadid, kes on bakalaureusetasemel lõpetanud mõne muu eriala, saavad tõendada oma eripedagoogilist pädevust, kui sooritavad positiivsele tulemusele eripedagoogika bakalaureuseõppe lõpueksami. Eksam toimub 24. mail kell 10, informatsioon eksami kohta on leitav siin.

Vastuvõtueksam (100%) koosneb alljärgnevatest osadest:

  • Akadeemiline test (50%) - test sisaldab 40 valikvastustega ülesannet, mis hindavad verbaalseid ja matemaatilis-loogilisi võimeid. Verbaalseid võimeid näitavad ülesanded hindavad oskust võrrelda ning seostada sõnade tähendusi, teha teksti põhjal järeldusi ning leida tekstist reeglipärasusi. Matemaatilis-loogilisi võimeid näitavad ülesanded hindavad oskusi ja võimeid teha arvutusi ja matemaatilisi järeldusi ning leida loogilisi seoseid. Testiga ei hinnata kandidaadi kutsesobivust, vaid see hindab akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimeid. Akadeemilist testi sooritatakse ülikooli arvutiklassis Moodle keskkonnas, vajalik on konto olemasolu, testi sooritamiseks on aega 30 minutit. Kandidaatidele on tutvumiseks avatud näidistest;
  • Kutsesobivusvestluse (50%) - eesmärgiks on selgitada üliõpilaskandidaadi varasem õpi- ja töökogemus ning motivatsioon õpinguteks ja erialaseks tööks. Vestlusel kandidaat tutvustab ennast, oma eelnevat õpi- ja karjääriteed ning õpinguteks vajalikke üldpädevusi. Kandidaat vastab komisjoni küsimustele ühiskonna, hariduse, tervise ja eripedagoogika päevakajalistel teemadel. Kandidaat peab olema tutvunud eripedagoogika õppekavaga. Motivatsioonikiri (1 lk trükitult) tuleb kaasa võtta kutsesobivusvestlusele. Motivatsioonikirjas tuleb välja tuua varasem haridustee, rahvusvaheline õpi- või töökogemus, eelnev kokkupuude eripedagoogika valdkonnaga, eriala valiku põhjendus.

Kõik kandidaadid sooritavad akadeemilise testi. Kutsesobivusvestlusele pääseb pingerea alusel 55 esimest kandidaati. Vestlusele ei pääse kandidaadid, kelle akadeemilise testi tulemus ei võimalda kandidaadil ületada lävendit (70 punkti) ka juhul, kui ta saaks vestlusel maksimumtulemuse. 

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi magistriõppe erialale, sooritab ta akadeemilise testi üks kord sisseastumisnimekirjades märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Tutvu vastuvõtuga seotud korduma kippuvate küsimuste ja vastustega siin.

Inglise keele oskus

Esitades SAIS-is avalduse, kinnitab kandidaat, et tal on omandatud inglise keel Euroopa keeleõppe raamdokumendi A2-tasemel.

Kuhu edasi?

Eripedagoogi kutse saamiseks on õpingud magistritasemel hädavajalikud – need annavad suurepärase ettevalmistuse tööks tava-  ja erikoolides, koolieelsetes lasteasutustes, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskustes; samuti hariduspoliitika suunamiseks ning Eesti haridusmaastiku kujundamiseks laiemalt. Eripedagoogiline haridus annab mahuka ja mitmetahulise teadmistepagasi, millele toetudes jätkata õpinguid doktorantuuris ning osaleda inimese arengut uurivas teadustöös. 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistrikraadi omandamise järel on võimalik töötada eripedagoogina lasteaias/koolis või erikoolis, haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijana, õpiraskustega õpilase õpetajana, erirühma õpetajana koolieelses lasteasutuses, maakondliku nõustamiskeskuse spetsialistina. Lõpetanute kvalifikatsioon võimaldab leida rakendust mitmesugustes erivajadustega seotud organisatsioonides ja liikumistes. 

Edasiõppimisvõimalused

Eripedagoogika õppekava lõpetanud saavad akadeemilist teed jätkata doktoriõppes. 

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ning kasvatusteaduse, haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, elukestva ja mitteformaalõppe ning kaasava hariduse, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 619 9740

Sarnased erialad

Noorsootöö korraldus

Haridusteaduste instituut

Kuidas noorsootöö juhina kavandada oma professionaalset arengut? Kuidas mõtestada noorsootöötaja rolli ühiskonnas ja viia ellu muutuseid? Noorsootöö korralduse magistriõpe aitab neile küsimustele vastused leida ning toetab vajalike teadmiste ja oskuste omandamist, et juhtida ning arendada valdkonda. Õppekava lõpetanutele antakse alates 2020. aastast noorsootöötaja, tase 7 kutse. Magistriõpe pakub integreeritud lähenemist sotsiaal- ja haridusteaduste kontekstis elukestva- ja mitteformaalõppe suunal. Tegemist on ainulaadse õppekavaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Magistriõpe
Eesti keel
13
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Alushariduse pedagoog

Haridusteaduste instituut

Kui soovid teada, kuidas juhtida lasteaias õppe- ja kasvatustegevust, pakkuda pedagoogilist ja kvaliteedihindamise-alast nõustamist ning viia end kurssi eelkoolipedagoogikat ja alushariduse uuenduslikkust käsitlevate teemadega, on alushariduse pedagoogi magistriõppekava just sulle. Olgu sinu unistuste amet milline tahes – koolieelse lasteasutuse õpetaja, õppealajuhataja, direktor, haridusvaldkonna spetsialist – meie magistriõppekava loob võimaluse valida endale huvipakkuv karjäär, mis toetab terve ühiskonna heaolu ja arengut.

Magistriõpe
Eesti keel
18
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Hariduse juhtimine

Haridusteaduste instituut

Eesti haridusmaastik vajab võimekaid juhte. Hariduse juhtimise õppekava on siiski palju enamat – meie eesmärk on võimaldada kujuneda juhtidel, kes tunnevad paremini õppijat ning teda mõjutavat keskkonda nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil. Õppekava lõpetanud suudavad püstitada selgeid arenduseesmärke, analüüsida edukalt hariduses esinevaid probleeme ning teha oma töös tõenduspõhiseid otsuseid.

Magistriõpe
Eesti keel
18
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala