Eripedagoogika

• Kestus: 2 aastat

• Õppevorm: sessioonõpe

• Õppetöö toimub valdavalt reedeti ja laupäeviti ning vastavalt tunniplaanile ka neljapäeviti. 

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö magistriõppes toimub sessioonõppe vormis valdavalt reedeti ja laupäeviti ning vastavalt tunniplaanile ka neljapäeviti. 

Õppekava ülesehitus

Eripedagoogika õppekava koosneb järgnevatest moodulitest: 

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine.

Erivajaduste märkamise, uurimise, sekkumise moodul loob võimalused eripedagoogilise kompetentsuse süvendamiseks. Rõhk on eripedagoogi kui spetsialisti rollil õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel tuge vajavate õppijate arengu toetamisel. Omandatud teoreetilisi teadmisi rakendatakse ja kinnistatakse erialasel praktikal.

Eripedagoogika korralduse moodul loob võimalused teadmiste omandamiseks haridus-, sotsiaal-, tööturuvaldkonna  sidususest ja eripedagoogilise töö korraldusest. Omandatakse süvendatud teadmisi nõustamisoskustest ja koostöö planeerimisest erivajadustega inimeste huvidest lähtuvalt. Omandatud teoreetilisi teadmisi rakendatakse ja kinnistatakse erialasel praktikal.

Teadustöö alused aitavad mõista teadustöö põhimõtteid, teadusparadigmasid ja uurimistöö protsessi loogikat. Selle mooduli ained loovad tugeva põhja iseseisva magistritöö edukaks koostamiseks ja kaitsmiseks. Suurt tähelepanu pööratakse ka magistrandi kui iseseisva ja eetilise uurija arengule.

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused.

Tutvu õppekavaga

Kandideerijal peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon eripedagoogikas. Need kandidaadid, kes on lõpetanud mõne muu haridusvaldkonna bakalaureuseõppekava, saavad tõendada oma eripedagoogilist pädevust, kui sooritavad vähemalt rahuldavale hindele (61%, hinne D) eripedagoogika bakalaureuseõppe lõpueksami, mis toimub 20. mail 2025. Lisainfo on leitav siin.

Vastuvõtueksamil arvestame:

• kutsesobivusvestlust (sh motivatsioonikiri) 60% ulatuses;
• eelmiste õpingute keskmist hinnet 40% ulatuses.

Kutsesobivusvestluse eesmärgiks on selgitada üliõpilaskandidaadi varasem õpi- ja töökogemus ning motivatsioon õpinguteks ja erialaseks tööks. Vestlusel kandidaat tutvustab ennast, oma eelnevat õpi- ja karjääriteed ning õpinguteks vajalikke üldpädevusi. Kandidaat vastab komisjoni küsimustele ühiskonna, hariduse, tervise ja eripedagoogika päevakajalistel teemadel. 

Kandidaat peab olema tutvunud eripedagoogika õppekavaga. Motivatsioonikiri ja kandideerimise aluseks olevate õpingute kaalutud keskmine hinde tõend esitatakse eelnevalt SAISis. 

Vastuvõtueksami lühikirjeldus:

1. Motivatsioonikiri – kandidaat toob välja oma eelnevate õpingute info ja motivatsiooni õppimiseks (vt vorm). Motivatsioonikiri esitatakse SAISis ning seda hinnatakse kutsesobivusvestluse osana.
2. Kandideerimise aluseks olevate õpingute kaalutud keskmine hinne – SAISis esitatakse akadeemilise õiendi koopia, millel on välja toodud kandideerimise aluseks olevate õpingute kaalutud keskmine hinne.
3. Kutsesobivusvestlus – vestluse käigus hinnatakse varasemat erialast õpi- ja töökogemust, motivatsiooni, analüüsi- ja suhtlemisoskust ning õppekava ja Eripedagoog, tase 7 kutsestandardiga kursisolekut.

Kutsesobivusvestlust hinnatakse 60 punkti süsteemis:

• Töö- ja õpikogemus – varasem erialane õpikogemus; varasem erialane töökogemus; rahvusvaheline töö- ja/või õpikogemus, vabatahtlik töö, osalemine MTÜs (kuni 10p)
• Motivatsioon ja erialane valmisolek – motivatsiooni argumenteeritus; nominaalajaga lõpetamise potentsiaal; motiveeritus õppimiseks eripedagoogika erialal. Erivajadustega laste ja täiskasvanute arendamist/õpetamist puudutavate hoiakute vastavus eripedagoogi kutsestandardis sätestatule, valmisolek tööks erivajadustega inimestega (kuni 20p)
• Analüüsi- ja suhtlemisoskus – analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus hariduslike erivajaduste kontekstis Eestis ja mujal maailmas. Väljendusoskuse korrektsus ning enese-esitluse sisukus ja stiil, eest keele ladus valdamine, argumenteerimis- ja diskuteerimisoskus (kuni 20p)
• Õppekavaga ja kutsestandardiga kursisolek (kuni 10p)

Komisjoni liikmed hindavad üliõpilaskandidaadi teadmisi, ideid ja hoiakuid ülaltoodud kriteeriumide alusel ja erialakatse hinne kujuneb komisjoni liikmete antud hinnangute keskmise alusel.

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

Inglise keele oskus

Esitades SAIS-is avalduse, kinnitab kandidaat, et tal on omandatud inglise keel Euroopa keeleõppe raamdokumendi B1-tasemel.

"Alates 1989. aastast olen töötanud logopeedina. Tallinna Ülikooli tõi tee mind 2006. aastal ning töötan siin eripedagoogika lektorina. Lisaks ülikoolile olen töötanud ka koolis, lasteaias, rehabilitatsiooni- ja nõustamiskeskuses. 2015. aastal kaitsesin TLÜ-s ka oma doktoritöö „Erineva sotsiaalse tagapõhjaga Eesti noorte kirjaoskus“, mille raames töötasin välja täiskasvanute kirjaoskuse hindamiseks sobiva testi."  

Ene Varik-Maasik Eesti Teadusinfosüsteemis

"Olen töötanud juba 32 aastat logopeedina – seda nii lasteaias, koolis, haiglas, rehabilitatsioonikeskuses kui ka erapraksises. Tallinna Ülikooliga olen seotud aastast 2009. Minu huvide hulka kuuluvad kõne, õpi- ja lugemisoskuse areng; kõnepuuded, õpiraskused, lugemisraskus; keskkonna ja õppe kohandamine ning erivajadustega õpilaste õpetamine." 

"Õpetan bakalaureusetaseme õppekaval erivajaduste väljaselgitamise ja õpetamisega seotud aineid. Magistritasemel õpetan sissejuhatavat kursust eripedagoogikat varem mitte õppinud üliõpilastele."

Kadi Lukanenok Eesti Teadusinfosüsteemis

"Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."

"Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ühtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."

Lii Lilleoja Eesti Teadusinfosüsteemis

"Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala doktoriõppe ning täiendanud end nii Maastrichti Ülikoolis, Toronto Ülikoolis kui ka University College Londonis. Tallinna Ülikoolis töötan alates 2016. aasta sügisest – olen haridusteaduste instituudis eripedagoogika õppesuunal laste neuropsühholoogia dotsent. Minu jaoks on olulisel kohal ka teadustöö, olen avaldanud mitmeid teadusartikleid rahvusvaheliselt eelretsenseeritud erialaajakirjades. Minu uurimisteemade hulka kuuluvad näiteks neuroloogiliste häiretega laste kognitiivsed võimed, sotsiaalne kompetentsus ja neurorehabilitatsioon." 

"Lisaks õppe- ja teadustegevusele töötan ma ka Tallinna Lastehaigla neuroloogia ja taastusravi osakonnas psühholoogina ja oman kliinilise psühholoogi ja neuropsühholoogi kõrgeimat kvalifikatsiooni (tase 8). Hetkel loen eripedagoogika bakalaureuseõppes kursuseid "Pedagoogiline bioloogia ja neuroloogia", "Pedagoogiline kognitiivne ja neuropsühholoogia" ja "Pedagoogiline neuroloogia ja psüühikahäired". Loovteraapiate magistrantidele loen ainet "Psühhosotsiaalne ja neuropsühholoogiline rehabilitatsioon". Oma loengutesse ootan eelkõige laste arengu toetamisest huvitunud üliõpilasi."

Mari-Liis Kaldoja Eesti Teadusinfosüsteemis

"Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."

"Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. Tallinna Ülikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."

Tiiu Tammemäe Eesti Teadusinfosüsteemis

Eripedagoogi kutse saamiseks on õpingud magistritasemel hädavajalikud – need annavad suurepärase ettevalmistuse tööks tava-  ja erikoolides, koolieelsetes lasteasutustes, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskustes; samuti hariduspoliitika suunamiseks ning Eesti haridusmaastiku kujundamiseks laiemalt. Eripedagoogiline haridus annab mahuka ja mitmetahulise teadmistepagasi, millele toetudes jätkata õpinguid doktorantuuris ning osaleda inimese arengut uurivas teadustöös. 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistrikraadi omandamise järel on võimalik töötada eripedagoogina lasteaias/koolis või erikoolis, haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijana, õpiraskustega õpilase õpetajana, erirühma õpetajana koolieelses lasteasutuses, maakondliku nõustamiskeskuse spetsialistina. Lõpetanute kvalifikatsioon võimaldab leida rakendust mitmesugustes erivajadustega seotud organisatsioonides ja liikumistes. 

Edasiõppimisvõimalused

Eripedagoogika õppekava lõpetanud saavad akadeemilist teed jätkata doktoriõppes. 

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, kaasava hariduse, elukestva ja mitteformaalõppe ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

• Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on rohkem kui saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.

• Meil on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

• Ülikoolis asub uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.

• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.

• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, paindlikkust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1500 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. 
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.