Alushariduse pedagoogi magistriõppekava

Alushariduse pedagoog

Kui soovid teada kuidas juhtida lasteaias õppekasvatustegevust, pakkuda pedagoogilist ja kvaliteedihindamise-alast nõustamist ja viia end kurssi eelkoolipedagoogikat ja alushariduse uuenduslikkust käsitlevate teemadega, on alushariduse pedagoogi magistriõppekava just sulle. Olgu sinu unistuste amet milline tahes – koolieelse lasteasutuse õpetaja, õppealajuhataja, direktor, haridusvaldkonna spetsialist – meie magistriõppekava loob võimaluse valida endale huvipakkuv karjäär, mis toetab terve ühiskonna heaolu ja arengut.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 20

Õppevorm Sessioonõpe

Alushariduse pedagoogi magistriastmesse ootame õppijaid, kes on huvitatud alushariduse õppetegevuse juhtimisest ja lastevanemate nõustamisest. Magistriõpe aitab kaasa nii õpetaja kui ka juhi professionaalsusele kujundada koolieelses lasteasutuses lapsest lähtuv õpikeskkond, kaasaegne töökorraldus, meeskonnatööd toetav juhtimine läbi õppija eneserefleksiooni ja nõustamisoskuste kujunemise. Õppijalt ootame eetilisustempaatiavõimet ning avatud ja positiivset ellusuhtumist. Samuti peame oluliseks, et õppija oskaks analüüsida enese praktilist kogemust ja teha erialast uurimistööd.

Miks tulla meile õppima?

  • Sinust saab spetsialist, kes on võimeline lahendama mitmesuguseid lasteasutustes ettetulevaid probleeme. 
  • Lisaks praktilistele oskustele ja teadmistele saad meilt süvendatud teadmised kasvatusteaduslikest ning õpetajakutsega seonduvatest uuematest suundadest.
  • Alushariduse pedagoogi õppekava on mitmekesine ning valikuterohke.
  • Meil on alushariduse pedagoogide koolitamisel pikaajaline kogemus – eriala avati juba 1967. aastal. 
  • Meie õppejõud on nii rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kui ka Eesti parimad praktikud, kelle uurimisvaldkonnad on seotud nii lapse kui ka tema kasvukeskkonnaga. 
  • Ühtlasi on alushariduse õppejõud mitmete rahvusvaheliste ajakirjade toimetuse kolleegiumi liikmed ja osalevad rahvusvaheliste ajakirjade artiklite retsenseerimisel.

Õppekava ja -ained

Alushariduse pedagoogi magistriastme õppekava on väga mitmekesine – õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise, õpetamise, pedagoogilise eestvedamise ja pedagoogi professionaalsuse teooriatest kui ka tööturu vajadusest. Suurt tähelepanu pöörame ka meeskonnatööle, grupis õppimisele ning õppija enda arengu reflekteerimisele. Õppekava õpiväljundite koostamisel on arvestatud kutsestandardiga Õpetaja tase 7.

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö magistriastmes toimub tsükliõppena reedeti ja laupäeviti. Tavaliselt on reedeti kuni kella 17.00-ni erialaainete loengud ja alates kella 17.00-st üldainete loengud. Laupäeviti 8.15-11.45 toimuvad võõrkeeletunnid ning alates 12.15-st erialaainete loengud. Lisaks auditoorsele tööle paneme suurt rõhku iseseisvale tööle ja teeme õppekäike erinevatesse haridusasutustesse. 

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • üleülikoolilised ained 6 EAP; 
  • alushariduse korraldus 30 EAP; 
  • alushariduse pedagoogi professionaalsus 18 EAP;
  • teadustöö alused 18 EAP; 
  • praktikad 12 EAP; 
  • valdkondlik võõrkeel 6 EAP; 
  • vabaained 6 EAP; 
  • magistritöö 24 EAP.

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti - olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Alushariduse korralduse moodul on erialaainete moodul, mis loob võimalused süvendatud teadmiste omandamiseks lasteasutuse juhtimise ja nõustamise ning digipädevuste valdkonnas. 

Alushariduse pedagoogi professionaalsuse mooduli ained annavad ülevaate alushariduse rahvusvahelistest suundumustest ning teadusuuringutest, aitavad orienteeruda meediakasvatuses ja IKT-põhistes mängudes ning hinnata enda ja kolleegide professionaalset arengut lasteasutuses. 

Teadustöö alused aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja kaitsta oma töö edukalt? Suurt tähelepanu pööratakse ka magistrandi kui iseseisva ja eetilise uurija arengule.

Praktika on iga õppekava lahutamatu osa. Alushariduse pedagoogid läbivad õpingute jooksul mitu praktikat, mis aitavad õpitut kinnistada ning oma oskusi ja teadmisi igakülgselt arendada ja proovile panna. 

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. Tutvu mõningate eelmisel aastal kaitstud magistritöödega:

Praktika

Magistriõppe praktika toimub koolieelsetes lasteasutustes nii Tallinnas kui ka Harjumaal. Praktika toimub teisel õppeaastal. Õppeaineid ja praktikat võib läbida ka välismaal, selleks pakutakse magistriõppe üliõpilastele mitmekülgseid mobiilsuse programme. Alushariduse õppekava üliõpilastel oli 2016. aastal esimest korda võimalik sooritada pedagoogilist praktikat Stockholmi Eesti lasteaias – loe lähemalt Haridusblogist

Õppejõud

Alushariduse õppejõud on oma ala tipud. Õppejõudude kvaliteetsest õpetamistegevusest annavad tagasisidet alushariduse bakalaureuse õppekava e-kursustele antud kvaliteedimärgid: Tiia Õun – "Lasteasutuse seadusandlus ja kvaliteet", Kristina Nugin – “Laps ja tema arengukeskkond”, Maire Tuul – "Matemaatika ja matemaatikadidaktika".

Alushariduse õppejõud on pälvinud ka üleülikoolilist tunnustust. Tiia Õun on valitud kasvatusteaduste valdkonna hinnatuimaks õppejõuks 2011/2012 õppeaastal, Kerstin Kööp pälvis sama tiitli 2014/2015 õppeaastal. Mitmed õppejõud on pälvinud üleülikoolilist tunnustust ka juhendatud üliõpilastööde eest, näiteks Marika Veisson, Silvi Suur, Tiia Õun ja Maire Tuul.


"Õpetan bakalaureuseõppes erialaaineid, mille sisuks on eelkoolipedagoogika ja mäng, laste mäng ja areng, lapse arengu- ja mängukeskkond, mäng kultuuri kontekstis, mitmekultuuriline alusharidus; ühtlasi juhenda ka uurimisseminare."

Aino Ugaste Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia õppejõud ning ülikooliga seotud aastast 2006, mil asusin siia informaatikat õppima. Magistrikraadi omandasin informaatika instituudis multimeedia ja õpisüsteemide erialal. 2013. aastal jätkasin õpinguid doktorantuuris, kus uurimisteemaks väikelaste (0-3 eluaastat) nutiseadmete kasutus ja vanemlikud juhendamisstrateegiad. Praegu õpetan haridustehnoloogiaga seotud aineid, kus fookus on digivahendite rakendamisel õppeprotsessis. Digivahendite kasutamise kõrval on rõhk just õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste arendamisel.  Igapäevaselt olen ka seotud Varbola lasteaed-algkooliga, kus õpetan kooliõpilasi ja viin läbi tegevusi koolieelikutega. Eelkõige nõustan õpetajaid haridustehnoloogilise poole pealt - kuidas õppetöös lastega IKT vahendeid kasutada, hinnata digivahendite kasulikkust, leida tasakaal digivahendite ja traditsioonilise õpetamise vahel? Ühtlasi juhendan õpetajaid, kuidas toetada ja nõustada lapsevanemaid laste digimängus."

"Ained, mida annan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on: "Haridustehnoloogia õppeprotsessis", "Informaatika didaktika", "Haridustehnoloogia ja digipädevused", "IKT-põhised õppemängud", "Veebipõhised õpikeskkonnad ja võrgustikud" ning "IKT juhtimine lasteasutuses". Juhendan eelkõige meediakasvatuse ja haridustehnoloogiaga seotud teemasid, mille kohta uuri lisa siit."

Elyna Nevski Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tallinna 44. Keskkooli. Seejärel lõpetasin Tartu Riiklikus Ülikoolis 1973. aastal eripedagoogika ja kõrghariduse baasil 1981. aastal psühholoogia. Magistritöö psühholoogias kaitsesin Tallinna Ülikoolis 1994. aastal ja doktoritöö Rootsis Göteborgi Ülikoolis 2000. aastal. Olen töötanud logopeedina, koolipsühholoogina, haridusministeeriumis metoodikakabineti juhatajana ja 29 aastat Tallinna Ülikoolis õppejõuna. Professoriks olen valitud kolmel korral ja 2016. aastal atesteeritud. Olen juhendanud 5 doktoritööd, üle 40 magistritöö ja üle 100 diplomi- ja bakalaureusetöö. Olen juhtinud ETF granti ja sihtfinantseerimisprojekti, koordineerinud IEA ja seeproR projekte, milles Eesti osales ning osalenud veel mitmes muus rahvusvahelises projektis. Käesoleval hetkel olen põhitäitja IUT projektis, mis keskendub õpetaja professionaalsuse uurimisele. 2001.-2011. aastani olin alushariduse BA ja MA õppekava juht, alates 2006. aastast kasvatusteaduste doktorinõukogu esimees. Olen kirjutanud kokku ligi 200 publikatsiooni, 50 neist on ilmunud rahvusvahelistes kogumikes ja ajakirjades. Olen toimetanud või koostanud 15 kogumikku. Olen abielus, meil on poeg ja tütar ning 4 lapselast. Vabal ajal reisin, käin sageli teatris ja kontsertidel, loen ilukirjandust ja teaduslikku kirjandust. Minu erihuviks on mõisakultuur."

"Minu loengukursused on peamiselt lapse ja nooruki arengust ning erivajadustega lastest."

Marika Veisson Eesti Teadusinfosüsteemis


"Töötan Tallinna Ülikoolis lektorina alates 2005. aastast. Olen lõpetanud eelkooli- ja esiõpetuse eriala ning lapsepsühholoogia lisaeriala, magistri- ja doktorikraadi omandasin kasvatusteaduste erialal. Minu peamised uurimisteemad on seotud koostöö ja töökorraldusega koolieelses lasteasutuses. Oman töökogemust õpetaja ja koolieelse lasteasutuse direktorina."

"Ülikoolis õpetan bakalaureuse- ja magistriõppes, peamised kursused on “Õppe- ja kasvatustegevuse juhtimine lasteasutuses”, “Pedagoogiline eestvedamine lasteasutuses”, “Pedagoogiline tegevus lapsehoius” ja praktika juhendamine. Juhendan üliõpilasi ka bakalaureuse- ja magistritööde kirjutamisel."

Silvi Suur Eesti Teadusinfosüsteemis


"Alustasin Tallinna Ülikoolis koolieelse kasvatuse ja psühholoogia õpinguid 1990. aastal. Olen seda eriala õppinud kuni doktoriõppeni, mille lõpetasin 2011. aastal. Olen muuhulgas töötanud lasteaias õpetajana ja õppealajuhatajana, lisaks ka koolis tervise- ja perekonnaõpetuse õpetajana ning täiskasvanute koolitajana. Minu peamised uurimisteemad on seotud koolieelse lasteasutuse kvaliteedi temaatikaga - milline on hea lasteaed, kuidas rakendada õppekava, milline peaks olema õpetaja õpikäsitus ja tegevus, mis toetaks parimal viisil iga lapse arengut?"

"Õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. Minu peamised kursused on “Eelkoolipedagoogika ja mäng” ja “Lasteasutuse töökorraldus”, lisaks uurimisseminarid ja praktika juhendamine kõikidel tasemetel. Olen koostanud mitmeid metoodilisi õppematerjale lasteaia õpetajatele ning koostöös üliõpilastega avaldanud artikleid Õpetajate Lehes ja rahvusvahelistes ajakirjades."

Tiia Õun Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad haridusteadustes või sellele vastav ettevalmistuse aste. Vastuvõtueksam (100%) koosneb alljärgnevatest osadest.

  • Akadeemiline test (25%). Akadeemilise testiga hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • Teadusallikatel põhinev analüütiline ülesanne (25%). Ülesande käigus kirjutab üliõpilaskandidaat etteantud allikatele toetudes lühikese arutluse, mille põhjal hinnatakse üliõpilaskandidaadi analüüsioskust, erinevalt presenteeritud andmete mõistmist ning järelduste tegemise oskust. 
  • Kutsesobivusvestlus (50%). Kutsesobivusvestlusel põhjendab oma õpimotivatsiooni ja arutleb haridusteemadel. 

2018. aasta sisseastumise vastuvõtueksamite täpse info (kuupäevad, kellaajad, ruumid) leiad siit

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamil lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldus esitatakse organisatsiooni ametlikul blanketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digitaalselt või paberkandjal). Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Kuhu edasi?

Meie vilistlased on edukad – nad on armastatud õpetajad ja hariduselu uuendajad, keda on autasustatud nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Näiteks on Tallinnas pälvinud noore õpetaja tunnustuse Evelyn Neudorf (2010), Kaisa Kungus (2011), Gerli Stein (2012), Triin Palmiste (2015), Raili Mitt (2016) ja Maire Smirnov (2016). 

Tallinna aasta õpetajaks on valitud Kerstin Kööp (2010), kes on saanud ka kvaliteediauhinna Hea Õpetaja (2007) ja innovaatlise õpetaja tunnustuse (2012). Eduka juhtimise eest on saanud tunnustuse Silvi Suur, kes on valitud Tallinna aasta haridusjuhiks (2012) ning Eestimaa õpib ja tänab nominendiks (2010). Kas teadsid, et nii Kerstin kui ka Silvi töötavad meil ka õppejõududena? 

Riiklikul tasandil on tunnustuse Aasta haridusjuht pälvinud Kristina Mägi (2016). 

Alushariduse pedagoogi magistriõppe lõpetanud on olnud edukad alushariduse uuendamisel ja edendamisel ning edasi õppimisel doktoriõppes. Mitmete magistriõppe vilistlaste eestvedamisel edukalt käivitatud töökorralduse muudatusi ja innovaatilisi lahendusi alushariduses - Margery Moorlat, Ülle Nõmm, Astrid Hallikas, Diana Hussar, Maarika Mae, Kaia Randlaine.

Meie vilistlased on olnud edukad erinevate pedagoogiliste materjalide ja programmide rakendamisel alushariduses, näiteks Margery Lilienthali eestvedamisel on rakendatud programmi “Samm-sammult”, Reeli Tänavsuu on “Arvumaa“ maaletooja, Silja Kaur on avastusõppe edendaja, Kirsti Kirbits on koolivalmiduse hindamise materjalide arendaja.

Mitmed magistriõppe lõpetajad töötavad ka kohalikus omavalitsuses või riiklikul tasandil haridusvaldkonna juhtidena, näiteks Tiia Leppik on Kuressaare abilinnapea, Mari-Epp Täht on Haapsalu Linnavalitsuse haridusnõunik, Risto Keskkinen töötab Helsingi Linnavalitsuses alushariduse spetsialistina, Kaidi Maask Haridus- ja Teadusministeeriumis peaeksperdina.

Meie vilistlased jätkavad ka doktoriõppes nagu Gerli Stein, Kerstin Kööp, Maire Tuul, Pärje Ülavere, Tiina Peterson Tallinna Ülikoolis; Annika Jürs Turu Ülikoolis. Doktoriõppe on lõpetanud Silvi Suur, Tiia Õun, Kristina Nugin.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Alushariduse pedagoogi magistriõppe lõpetajad töötavad koolieelses lasteasutuses õpetaja, direktori või õppealajuhatajana ning riigi või kohaliku omavalitsuse haridusvaldkonna spetsialistide ja koolitajatena.

Edasiõppimisvõimalused

Magistriõppe lõpeajatel on võimalik jätkata doktoriõppes nii Eestis kui välismaal.  

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ning kasvatusteadused, elukestva ja mitteformaalõppe ning hariduse tugiteenused, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on ligi saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 17 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel.

Alushariduse pedagoogi eriala üliõpilased saavad kasutada ülikooli Õpikeskust ja Akadeemilist Raamatukogu. Eriala lõputöödega saab tutvuda nii elektroonilises keskkonnas ETERA kui ka eriala metoodilises ruumis M-452, kus asuvad metoodilised vahendid ja varasemad lõputööd. Õppetöö toimub ka lasteaedades, kus viiakse läbi õppekäike, tehakse õppetegevuse vaatlusi, kohtutakse õpetajate ja direktoritega ning tutvutakse metoodiliste vahenditega. Samuti käiakse õppekäikudel muuseumides ja koolides. Alushariduse pedagoogide õppetöös rakendatakse  mitmeid digitaalset kirjaoskust toetavaid võimalusi nagu näiteks elektroonilisi õpikeskkondi (Moodle, eDidaktikum, Google Classroom, Wordpress).

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus! 

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 6199 700

Sarnased erialad

Klassiõpetaja

Haridusteaduste instituut

Kas teadsid, et Eesti kool on maailma üks parimaid? 2015. aasta PISA testi tulemused näitavad, et Eesti on Euroopa parim loodusteadustes (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia), maailmas oleme kolmandad. Selle edu taga seisavad eelkõige klassiõpetajad. Tule ja anna sinagi oma panus uue põlvkonna edule – õpi klassiõpetajaks!

Integreeritud õpe
Eesti keel
Vaata eriala

Hariduse juhtimine

Haridusteaduste instituut

Eesti haridusmaastik vajab võimekaid juhte. Hariduse juhtimise uuenenud õppekava on siiski palju enamat – meie eesmärk on võimaldada kujuneda juhtidel, kes tunnevad paremini õppijat ning teda mõjutavat keskkonda nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil. Õppekava lõpetanud suudavad püstitada selgeid arenduseesmärke, analüüsida edukalt hariduses esinevaid probleeme ning teha oma töös tõenduspõhiseid otsuseid.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Haridusinnovatsiooni juhtimine

Haridusteaduste instituut

Haridusinnovatsiooni juhtimise magistriõppekava eesmärk on muuta paremaks see, mis kõige olulisem – haridus – tuginedes teadusele, mitte kõhutundele. Me usume, et haridus on alus heaks kodanikuks olemisele, majandusele ja riigikorraldusele. Tulevastelt üliõpilastelt ootame ise oma õpitee kujundamist ja juhtimist – ootame 21. sajandi juhte!

Magistriõpe
Inglise keel
Vaata eriala