Alushariduse pedagoog

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe

• Õppetöö magistriastmes toimub sessioonõppena iganädalaselt reedeti ja laupäeviti, vastavalt tunniplaanile ning aeg-ajalt ka neljapäeviti. Lisaks auditoorsele tööle paneme suurt rõhku iseseisvale tööle. 

Alushariduse pedagoogi magistriastme õppekava on väga mitmekesine – õppekava koostamisel on lähtutud nii kaasaegsetest õppimise, õpetamise, pedagoogilise eestvedamise ja pedagoogi professionaalsuse teooriatest kui ka tööturu vajadustest. Suurt tähelepanu on pööratud meeskonnatööle, grupis õppimisele ning õppija enda arengu reflekteerimisele. Õppekava õpiväljundite koostamisel on arvestatud kutsestandardiga Õpetaja, tase 7.

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

• Üleülikooliliste ainete moodul sisaldab alushariduse pedagoogi õppekaval interdistsiplinaarset ainet ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus). ELU on õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased viivad läbi mõne põneva projekti.
• Alushariduse korraldus kuulub erialaainete moodulisse, pakkudes võimalusi süvendatud teadmiste omandamiseks lasteasutuse juhtimise ja nõustamise ning digipädevuse valdkonnas. 
• Alushariduse pedagoogi professionaalsuse mooduli ained loovad võimalusi süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimisel ning õppija professionaalseks enesearenguks alushariduse rahvusvaheliste suundumuste ja õppekavade arenduse valdkonnas.
• Erialaste valikainete mooduli ained loovad võimalusi erialaseks arenguks.
• Teadustöö aluste mooduli ained aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas analüüsida teadusallikaid, kavandada ja läbi viia uuringut, analüüsida andmeid ning kirjutada ja esitleda uurimistööd. Suurt tähelepanu pööratakse ka magistrandi kui iseseisva ja eetilise uurija arengule
• Praktika on iga õppekava lahutamatu osa. Alushariduse pedagoogid läbivad õpingute jooksul erialase praktika, mis aitab õpitut kinnistada ning oma oskusi ja teadmisi igakülgselt arendada ja proovile panna. Õppeaineid ja praktikat võib läbida ka välismaal, selleks pakutakse magistriõppe üliõpilastele Erasmus+ välispraktika sooritamise võimalusi ja teisi mobiilsuse programme. Näiteks oli alushariduse pedagoogi õppekava üliõpilastel 2016. aastal esimest korda võimalik sooritada pedagoogilist praktikat Stockholmi Eesti lasteaias – loe lähemalt Haridusblogist.
• Valdkondliku võõrkeele moodul toetab üliõpilase võõrkeeleoskust – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ladusalt väljendada. 
• Vabaainete moodulist saab valida huvipakkuva aine erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest luues võimalused üliõpilase individuaalsete arenguvajaduste ja intellektuaalse huvi realiseerimiseks.
• Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. Tutvu mõningate eelmisel aastal kaitstud magistritöödega:
  • Kaisa Haugas ja Kätlin Lehmus “MATIK-õpe lasteaias: õpetajate arusaamad, arvamused ja kogemused”
  • Kristina Lahe “Raamatu „Projektõpe lasteaias“ koostamine ja selle täiustamine õpetajatelt saadud tagasiside põhjal”
  • Elo Pajumaa ja Gerda Dontsov-Kenk “Õppematerjali koostamine koolieelsete lasteasutuste õpetajatele õpperobotite lõimimiseks õppe- ja kasvatustegevustes”
  • Kärt Tagel “2-7 aastaste laste sõnavara arendamine digitehnoloogia toel”
  • Ksenia Borovichuk “Laste kaasamise hindamine õppe- ja kasvatustegevustes”
  • Jana Rebane, Piia Varik “Õpetajate õpikäsitused vaatlejate ja õpetajate hinnangul ning nende pedagoogilist tegevust mõjutavad tegurid”

Tutvu õppekavaga

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste haridusteadustes ning inglise keele oskus B1 tasemel.

Vastuvõtueksam (100%, vastuvõtulävend on 70 palli) koosneb alljärgnevatest osadest.

• Sisseastumistest (30%) sisaldab 45 ülesannet, mis hindavad eesti keele ja loetu mõistmise oskust, matemaatilis-loogilisi võimeid, üldist informeeritust, ruumilist mõtlemist ja ingliskeelse teksti mõistmise oskust. Testiga ei hinnata kutsesobivust, vaid akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimed. Test sooritatakse ülikoolis oma seadmega (sülearvutiga) või vajadusel ülikooli arvutiga ülikooli arvutiklassis  Moodle keskkonnas (vajalik  konto olemasolu), testi täitmiseks on aega 45 minutit, iga õige vastus annab ühe punkti, valed vastused miinuspunkte ei anna. Tutvu näidistestiga  siin.
• Kutsesobivusvestlus (70%), mille käigus hinnatakse kandidaadi motivatsiooni, orienteerumist haridus- ja kasvatusküsimustes, oma seisukohtade argumenteerimise ja  ingliskeelse teksti mõistmise oskust ning sobivust tööks õppe- ja kasvatustegevuse eestvedajana rühma ja asutuse, omavalitsuse või riigi tasandil. Kutsesobivusvestluse tulemus kujuneb vestlust läbi viiva komisjoni liikmete konsensuslikult hindamisel.

Alushariduse pedagoogi 1. õppeastme õppekava cum laude lõpetanud saavad kutsesobivusvestlusel 5 lisapunkti. Info cum laude lõpetamise kohta kajastub kandidaadi SAISi avaldusel.

Kõik kandidaadid sooritavad sisseastumistesti. Kutsesobivusvestlusele pääseb pingerea alusel esimesed 70 kandidaati. Vestlusele ei pääse kandidaadid, kelle sisseastumistesti tulemus ei võimalda kandidaadil ületada lävendit (70 punkti) ka juhul, kui ta saaks vestlusel maksimumtulemuse.

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:
 - sisseastumistest sooritatakse ülikoolis, testi täpse algusaja ja ruumi saab kandidaat valida SAISis avaldust esitades;
 - kutsesobivusvestlusele lubatud kandidaatide nimekirjad saadetakse SAISi kaudu hiljemalt 02. juulil kell 14.00.
 Kui kandidaadil on erisoov kutsesobivusvestluse aja osas, palume see edastada hiljemalt 30. juunil kell 12.00 vastuvott.haridus@tlu.ee pärast SAISis avalduse esitamist. Võimalusel arvestatakse sooviga väljakuulutatud eksamiaja piires.

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi magistriõppe erialale, kus on nõutud sisseastumistest, sooritab ta sisseastumistesti üks kord sisseastumisnimekirjades märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

Inglise keele oskus

Esitades SAIS-is avalduse, kinnitab kandidaat, et tal on omandatud inglise keel Euroopa keeleõppe raamdokumendi B1-tasemel.

Alushariduse õppejõud on oma ala tipud, kes on pälvinud erinevaid tunnustusi, osalenud rahvusvahelistes projektides, riikliku tasandi haridusdokumentide väljatöötamisel ning teinud koostööd ettevõtjatega.

“Olen alushariduse valdkonnas tegutsenud alates 1994. aastast, mil alustasin tööd Viimsi lasteaias “Piilupesa”. 15 lasteaias töötatud aasta jooksul sain katsetada nii õpetaja abi, õpetaja, juhataja asetäitja kui ka tegevjuhi ametit, aga ka täiskasvanute koolitaja ja praktikantide juhendaja rolli. Töö kõrvalt läbisin Tallinna Ülikoolis alushariduse valdkonna diplomi- ja magistriõpingud, 2017. aastal kaitsesin samas ülikoolis oma doktoritöö teemal “Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis”. Ülikoolis olen õppejõuna töötanud alates 2010. aastast, 2016. aastal liitusin Rahvusvahelise Alushariduse Ühinguga (ACEI) ning 2017. aastal Euroopa Alushariduse Ühinguga (EECERA). Minu põhilised uurimissuunad on seotud nüüdisaegse õpikäsituse, õppekavade ja õpetaja professionaalse arenguga, viimastel aastatel ka MATIK-õppe ja robootikaga. Olen saanud kaasa rääkida alushariduse valdkonna riikliku õppekava arenduses, panustada riiklikul tasandil laste arengu hindamise instrumendi väljatöötamisse, osaleda mitmes rahvusvahelises MATIK- ja hübriidõpet edendavas projektis (Steam Upgrade, Digiloping Teachers, FreeEd, Enliven jt) ning teha koostööd ettevõtjatega (MobiLab, ALPA Kids).

Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Peamiselt on minu õpetatavad ained seotud matemaatika- ja matemaatikadidaktika ning robootikaga koolieelses lasteasutuses, erinevate pedagoogiliste lähenemistega (nt Montessori, Käisi ja Steinerpedagoogika, Reggio-pedagoogika) ning uurimistöö kirjutamisega. Samuti juhendan nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoritöö kirjutajaid.”

Maire Tuul Eesti Teadusinfosüsteemis

"Olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis eelkooli- ja esiõpetuse õpetaja eriala ning lapsepsühholoogia lisaeriala, magistriõppes kasvatusteaduse eriala ja 2014. aastal kaitsnud doktorikraadi.Minu peamised uurimisteemad on seotud koostöö ja töökorraldusega koolieelses lasteasutuses. Oman töökogemust õpetaja ja koolieelse lasteasutuse direktorina.

Ülikoolis õpetan bakalaureuse- ja magistriõppes, peamised õppeained on “Koolieelse lasteasutuse töökorraldus ja kvaliteedihindamine” ja “Pedagoogiline tegevus lapsehoius”, vastutan mitme bakalaureuse- ja magistriõppe pedagoogilise praktika eest. Juhendan üliõpilasi magistritööde kirjutamisel. Olen alushariduse praktikate konsultant ja alushariduse pedagoogi magistriõppe õppekava kuraator.“

Silvi Suur Eesti Teadusinfosüsteemis

“Olen alushariduse valdkonnas aktiivne juba ligi 16 aastat ning selle aja jooksul olen töötanud nii õpetaja, õppealajuhataja kui ka õppejõu ja koolitajana. Lõpetasin BA õppe Tallinna Ülikoolis alushariduse erialal 2006.aastal ning alushariduse pedagoog-nõustaja eriala 2010.aastal, lisaks jätkan õpinguid Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste doktoriõppes. Külalisõppejõuna alustasin tööd Tallinna Pedagoogilises Seminaris 2012.aastal ning Tallinna Ülikoolis olen nooremlektor 2020st aasta, 2021/2022 õ.a. olen alushariduse BA õppekava kuraator.

Minu uurimisvaldkonnaks on alushariduse õppekava, erinevad õpikeskkonnad ning õuesõpe. Annan loenguid nii bakalaureuse kui ka magistriõppes, peamiseid loengud on “Eelkoolipedagoogika ja mäng”, “Curriculum development in early childhood education”, erinevad pedagoogilised praktikad jne. Olen juhendanud bakalaureuse- ja magistritöid, ning viinud läbi täiendkoolitusi nii õuesõppe kui ka MATIK-vahendite valdkonnas."

Evelyn Neudorf Eesti Teadusinfosüsteemis

"Alustasin oma õpinguid eel- ja esiõpetuse erialal Tallinna Ülikoolis aastal 2000. Olen lõpetanud kasvatusteaduste magistrantuuri. Minu uurimisteemaks on koolivalmidus ja lapse üleminek lasteaiast kooli. Olen töötanud 13 aastat lasteaias rühmaõpetajana ning 15 aastat Tallinna Ülikoolis lektorina."

"Minu kursused alushariduse pedagoogi eriala õppekavas on “Emakeeledidaktika ja eesti keel kui teine keel” ja “Üleminek lasteaiast kooli” ja “Lastevanemate kaasamine õppe- ja kasvatustegevustes ja lapse arengu toetamisel koolieelses lasteasutuses”, juhendan miniuuringute ja magistritööde kirjutajaid ja üliõpilasi, kes sooritavad praktikaid." 

Kerstin Kööp Eesti Teadusinfosüsteemis

"Sattusin alusharidusse läbi juhuse ning elukutset vahetades 20. sajandi viimase aasta algul. Sellest ajast olen olnud lasteaiaõpetaja ja õppealajuhataja ning alates 2005.aastast õppejõud. Baasteadmised ja –oskused alusharidusest sain Tallinna Pedagoogilisest Seminarist (TPS), mille lõpetasin 2003. Õpinguid jätkasin Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise (lõpetasin 2007) ja haridustehnoloogia (lõpetasin 2014) magistriõppekavadel ning hetkel olen lõpusirgel kasvatusteaduste doktoriõppes.

Haridustehnoloogia valdkonda jõudsin aastal 2007, kui pakkusin TPS-is tulevaste lasteaiaõpetajate õppekavasse aine „Arvuti lasteaias“, mis keskendus eelkõige tehnoloogia võimalustele õppeprotsessi kavandamisel ja õpetaja töös. Tänaseks on digitehnoloogia areng olnud hüppeline ning pakub erinevaid võimalusi töös lastega. Nii ongi minu eest vedada erinevad ained nii bakalaureuse- kui magistriõppes, mille sisuks on õpetaja ja õppija digipädevus, digivahendite rakendamine õppeprotsessis, multimeediumite loomine ja rakendamine, organisatsiooni digiküpsuse hindamine ja digivaldkonna arendamine ning õpianalüütika. Juhendan nii bakalaureuse- kui magistritöid, mis on seotud digitehnoloogia võimaluste ja väljakutsetega hariduses ning mis on eelkõige läbi viidud tegevus- või arendusuuringuna."

Kaire Kollom Eesti Teadusinfosüsteemis

"Olen haridustehnoloogia õppejõud ning ülikooliga seotud aastast 2006, mil asusin siia informaatikat õppima. Magistrikraadi omandasin informaatika instituudis multimeedia ja õpisüsteemide erialal. 2013. aastal jätkasin õpinguid doktorantuuris, kus uurimisteemaks väikelaste (0-3 eluaastat) nutiseadmete kasutus ja vanemlikud juhendamisstrateegiad. Praegu õpetan haridustehnoloogiaga seotud aineid, kus fookus on digivahendite rakendamisel õppeprotsessis. Digivahendite kasutamise kõrval on rõhk just õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste arendamisel. Igapäevaselt olen ka seotud Varbola lasteaed-algkooliga, kus õpetan kooliõpilasi ja viin läbi tegevusi koolieelikutega. Eelkõige nõustan õpetajaid haridustehnoloogilise poole pealt - kuidas õppetöös lastega IKT vahendeid kasutada, hinnata digivahendite kasulikkust, leida tasakaal digivahendite ja traditsioonilise õpetamise vahel? Ühtlasi juhendan õpetajaid, kuidas toetada ja nõustada lapsevanemaid laste digimängus."

"Ained, mida annan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on: "Haridustehnoloogia õppeprotsessis", "Informaatika didaktika", "Haridustehnoloogia ja digipädevused", "IKT-põhised õppemängud", "Veebipõhised õpikeskkonnad ja võrgustikud" ning "IKT juhtimine lasteasutuses". Juhendan eelkõige meediakasvatuse ja haridustehnoloogiaga seotud teemasid, mille kohta uuri lisa siit."

Elyna Heinmäe Eesti Teadusinfosüsteemis

"Lõpetasin 2018. aastal haridustehnoloogia magistriõppe ja alates 2020. aastast olen HTI kasvatusteaduste doktorant ja nooremteadur. Olen juhtinud mitmeid uuringuid ja projekte ning töötanud välja e-hindamisvahendeid. Alusharidusega olen seotud alates 2017. aastast, kui hakkasin juhtima OECD rahvusvahelist alushariduse ja laste heaolu uuringut IELS Eestis. IELSi ajal oli mul harukordne võimalus teha koostööd ligikaudu kolmandiku Eesti lasteaedadega, mis andis mulle nii toreda kogemuse, et otsustasin just selle valdkonna arendamisse ka edaspidi panustada. 2019. aastal alustasin meeskonnaga viieaastaste laste arengu hindamise e-vahendi LAHE väljatöötamist ning juhtisin selle arendust kuni LAHE valmimiseni 2023. aasta alguses. 2023. aastal juhtisin ka Tallinna ja Tartu ülikoolide koostööprojekti LapsEST, mille raames koostasime lasteaedadele 100 tehnoloogiaga rikastatud mängu eesti keele õppeks.

Minu uurimisvaldkonnaks on eelkooliealiste laste areng ja selle seosed kodukeskkonnaga. Keskendun laste oskustele viies valdkonnas: kognitiivsed protsessid, kõne ja keel, matemaatika, õpipädevus ja sotsiaalne pädevus ning vanemate hoiakutele ja tegevustele. Õpetan peamiselt uurimistöö kirjutamise ja kvantitatiivsete uurimismeetoditega seotud aineid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes: “Uurimistöö alused ja meetodid”, “Uurimisseminar”, “Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid”. Juhendan bakalaureuse- ja magistritudengeid.”

Anne-Mai Meesak Eesti Teadusinfosüsteemis

"Alushariduse valdkonnas olen töötanud alates 2008. aastast. Kaksteist aastat lasteaiaõpetajana Padise lasteaias, poolteist aastat Padise kloostri külastuskeskuses haridusprogrammide koordinaatorina ning seejärel jätkasin kodust kaugemal Tabasalu Teelahkme lasteaias õppelajuhatajana.

Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogika magistrantuuri lõpetasin aastal 2021. Nii bakalaureuse kui ka magistri uurimistöö fookus on olnud seotud projektidel põhineva õppimisviisiga.  Õpingute ajal osalesin Erasmus+ programmis kahel korral, välispraktikal ja välismaa ülikooli juures magistritööd kirjutamas, mõlemad õpiränded toimusid Portugali. Minu magistritöö oli seotud projektõppe raamatu koostamisega, raamat “Projektõpe lasteaias” ilmus trükist 2021. aasta augustis.

Alates 2023. aasta sügisest õpin doktoriõppes Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi kasvatusteaduste erialal, täites samal ajal ka nooremteaduri ametikohustusi ning jätkates osalise koormusega õppealajuhatajana Tabasalu Teelahkme lasteaias."

Emeriitprofessorid

“Olen lõpetanud Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogi eriala ja kaitsnud oma doktorikraadi Soomes. Minu teadustöö on keskendunud laste õppimisele ja mängule, õpetaja professionaalsele arengule ja lastevanemate kasvatusväärtustele. Lisaks olen koos kolleegidega uurinud õpetajate hinnanguid riiklikele õppekavadele, õpetajaks õppivate üliõpilaste professionaalset identiteeti ja õpetajate pedagoogilisi uskumusi. Koos välismaa kolleegidega oleme korraldanud mitmeid rahvusvahelisi võrdlevaid uurimusi, mille eesmärk oli välja selgitada õpetajate käsitused professionaalsest arengust ja lapsekesksest õpetamisest. Teadustöö tulemusi olen tutvustanud rahvusvahelistel konverentsidel, teadusajakirjades  ning erinevates foorumites. Olen olnud aastaid Euroopa Alushariduse Ühenduse (EECERA) liige ja samuti Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) toimetaja.

Õpetan bakalaureuseõppes erialaaineid, mille sisuks on eelkoolipedagoogika ja mäng, viin läbi uurimisseminare ning  juhendan magistri- ja doktoritöid.”

Aino Ugaste Eesti Teadusinfosüsteemis

"Olen lõpetanud Tallinna 44. Keskkooli. Seejärel lõpetasin Tartu Riiklikus Ülikoolis 1973. aastal eripedagoogika ja kõrghariduse baasil 1981. aastal psühholoogia eriala. Magistritöö psühholoogias kaitsesin Tallinna Ülikoolis 1994. aastal ja doktoritöö Rootsis Göteborgi Ülikoolis 2000. aastal. Olen töötanud logopeedina, koolipsühholoogina, haridusministeeriumis metoodikakabineti juhatajana ja 31 aastat Tallinna Ülikoolis õppejõuna. Professoriks olen valitud kolmel korral ja 2016. aastal atesteeritud. Alates 2019. aastast olen emeriitprofessor. Olen juhendanud 7 doktoritööd,  50 magistritöö ja üle 100 diplomi- ja bakalaureusetöö. Olen juhtinud ETF granti ja sihtfinantseerimisprojekti, koordineerinud IEA ja Seepro-R projekte, milles Eesti osales ning osalenud veel mitmes muus rahvusvahelises projektis. Olin IUT projekti, mis keskendub õpetaja professionaalsuse uurimisele, põhitäitja. 2001.-2011. aastani olin alushariduse BA ja MA õppekava juht, Tartu ja Tallinna Ülikooli doktorikooli juht ning aastatel 2006.-2019. kasvatusteaduste doktorinõukogu esimees. Olen kirjutanud kokku ligi 200 publikatsiooni, neist 57 on ilmunud rahvusvahelistes kogumikes ja ajakirjades. Olen toimetanud või koostanud 19 kogumikku, neist kümme on ilmunud rahvusvahelistes kirjastustes. Emeriitprofessorina olen viie viimase aasta jooksul osalenud Läti Vabariigi õppekavade akrediteerimisel aastatel 2019-2023, alates 2021. aastast rahvusvahelise projekti Seepro-3 täitmisel. Samuti kirjutasin monograafia pikaajalisest laste ja noorte arengu uuringust.

Olen abielus, meil on poeg ja tütar ning 5 lapselast. Vabal ajal reisin, käin sageli teatris ja kontsertidel, loen ilukirjandust ja teaduslikku kirjandust. Minu erihuviks on mõisakultuur. Olen Eesti Kultuuri Koja liige."

Marika Veisson Eesti Teadusinfosüsteemis

Meie vilistlased on edukad – nad on pühendunud õpetajad ja hariduselu uuendajad, keda on tunnustatud nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.

Mitmete magistriõppe vilistlaste eestvedamisel on käivitatud töökorralduse muudatusi ja innovaatilisi lahendusi alushariduses. Alushariduse pedagoogi magistriõppe lõpetanud on olnud edukad alushariduse valdkonna uuendamisel ja edendamisel ning edasi õppimisel doktoriõppes.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Alushariduse pedagoogi magistriõppe lõpetajad töötavad koolieelses lasteasutuses õpetaja, õppealajuhataja või direktorina ning riigi või kohaliku omavalitsuse haridusvaldkonna spetsialistide ja koolitajatena.

Edasiõppimisvõimalused

Magistriõppe lõpetajatel on võimalik jätkata doktoriõppes nii Eestis kui ka välismaal.

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, kaasava hariduse, elukestva ja mitteformaalõppe ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

• Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on rohkem kui saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.

• Meil on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

• Ülikoolis asub uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.

• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.

• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, paindlikkust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1500 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. 
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.