Hariduse juhtimine
Eesti haridusmaastik vajab võimekaid juhte. Hariduse juhtimise õppekava on siiski palju enamat – meie eesmärk on võimaldada kujuneda juhtidel, kes tunnevad paremini õppijat ning teda mõjutavat keskkonda nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil. Õppekava lõpetanud suudavad püstitada selgeid arenduseesmärke, analüüsida edukalt hariduses esinevaid probleeme ning teha oma töös tõenduspõhiseid otsuseid.
Õppima on oodatud need, kes juba kas töötavad või plaanivad töötada haridusasutuse juhina, haridusametnikuna, haridusspetsialistina või sotsiaalse ettevõtjana. Süvendatud teadmised õppimisest ning juhtimisest annavad ka tegevõpetajatele uusi võimalusi eneseteostuseks.
Miks tulla meile õppima?
- Õppe käigus kujunevad teadmised ja oskused, kuidas õppija arenguvajadustest lähtuvalt kujundada õppekeskkonda, õppeprotsessi ja töökorraldust haridusasutuses.
- Magistriõppekava läbinutel kujuneb valmidus töötada erinevate haridus- ja koolitusasutuste juhtidena (alus-, põhi-, üld-, kutse-, huvi- ja kõrgharidus, mitteformaalne õpe) ning haridusametnike, -spetsialistidena omavalitsustes, riigiasutustes ja teistes haridusvaldkonna organisatsioonides, et toetada tõenduspõhist haridusvaldkonna juhtimist.
- Samuti on iga õpetaja juht – juhtides õppeprotsessi, õpetajate töörühmi, osaledes õpetajate koostöövõrgustikes ja mõjutades sel moel hariduselus toimuvat.
- Meie õppejõud on nii rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kui ka Eesti parimad praktikud.
Loe ka artiklit, miks õppida hariduse juhtimist.
Rahvusvaheline õppekava „Haridusinnovatsiooni juhtimine“
Kui sind huvitab haridusjuhtimise globaalne vaade, tutvu ka meie inglisekeelse õppekavaga „Haridusinnovatsiooni juhtimine“.
Rahvusvaheline õppekava toob kokku õppurid, kogemused ja teadmised mitmelt poolt maailmast ning annab sulle haridusjuhtimise võrgustiku ja globaalsed karjäärivõimalused kogu eluks. Lisaks lihvid inglise keele oskust.
Tiina Viisut: ülikoolis kohtusid minu jaoks varasem töökogemus ja uusimad teadusuuringud
Liia Ots: hariduse juhtimise erialalt kasvavad välja ennastjuhtivad õppijad
Tee test ja saa teada, kas hariduse juhtimise õppekava sobib Sulle!
Õppekava ja -ained
Magistriõppe aluseks on õppijat toetav õpikäsitus ja koostöine õppimiskultuur. Õpe hariduse juhtimise õppekaval toimub aktiivsete ja suhtlemiskesksete õppevormidena – olulisel kohal on iseseisev töö kirjandusega, praktiliste probleemide lahendamine, lahenduse teaduslik põhjendamine ning enda tegevuse analüüs.
Õppevormi kirjeldus
Õppetöö magistriõppes on korraldatud nii, et õppes on võimalik osaleda töötaval inimesel. Üldjuhul toimub õpe kolmel nädalavahetusel kuus (neljapäev-laupäev). Viimane semester on eeskätt magistritöö kirjutamise aeg. Õppetöö võib nii lähiõppes, distantsõppes kui ka hübriidõppes.
Õppekava ülesehitus
Hariduse juhtimise õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:
- üleülikoolilised ained;
- hariduskorraldus ja juhtimine;
- õppimine ja õppija arengu toetamine;
- uurimispädevuse ainemoodul;
- praktika;
- valdkondlik võõrkeel;
- vabaained;
- magistritöö.
Üleülikooliliste ainete mooduli eesmärk on toetada üliõpilaste üldpädevuste süvendamist ja selle kaudu tõsta õppijate interdistsiplinaarsete probleemide lahendamise pädevuse kujunemist. Mooduli aineks on ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti - olgu selleks siis haridusuuenduse piloteerimine, samblaseina loomine või lasteaialastele keskkonnakampaania väljatöötamine.
Hariduskorralduse- ja -juhtimise mooduli ainete eesmärk on luua võimalused hariduspoliitika ja -korralduse kujunemise, organisatsiooniteooriate ning juhtimismudelite eripära võrdlevaks analüüsimiseks haridussüsteemides. Mooduli erinevad ained nagu “Tõenduspõhine juhtimine” ja “Haridusasutuse juhtimine” annavad võimaluse oskuse kujunemiseks kavandada, viia ellu ja hinnata tõenduspõhiselt muutusi haridusasutuse põhiprotsessides.
Õppimise ja arengu toetamise mooduli ainete eesmärk on luua magistrandile võimalused õppija arengu ja õppimisprotsessi teaduspõhiseks analüüsimiseks ning õppimist toetava keskkonna loomiseks. Moodulisse kuuluvad muuhulgas sellised ained nagu "Õppimine ja individuaalsed erinevused", "Õppimist toetavad keskkonnad" ning "Andragoogika". Lisaks pööratakse suurt tähelepanu kriitilise meele ja professionaalse arengu toetamisele.
Uurimispädevuste alusmoodul aitab mõista teadustöö põhimõtteid, teadusparadigmasid ja uurimistöö protsessi loogikat. Selle mooduli ained, näiteks magistritöö seminarid ja "Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid", loovad tugeva põhja iseseisva uurimistöö (näiteks magistritöö) edukaks koostamiseks ja kaitsmiseks.
Praktika on iga õppekava lahutamatu osa, mille raames saab õpitud tarkusi proovile panna ja oma juhtimisoskusi, eelkõige teiste kaasamise oskusi rakendada. Enda poolt juhitud praktilise projekti uurimine viib magistritööni. Väga toetame välispraktikal käimist, et tutvuda erinevate riikide haridussüsteemidega ja endale rahvusvahelist võrgustiku kujundada.
Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. Mitme aine raames on võimalus töötada mõne online - mooduli raames koos teiste ülikoolide üliõpilastega (n Amsterdam, Helsingi). Samuti on aine Hariduspoliitika ja haridusasutuse juhtimine koos ingliskeelse õppekava Educational Innovation and Leadership üliõpilastega.
Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. Tutvu mõningate kaitstud magistritöödega:
- Piret Oppi “Õpetajate psühholoogiliste baasvajaduste alase teadlikkuse tõstmise programmi mõju õpilaste tunnetatud psühholoogilistele baasvajadustele”
- Laura Nõu “Lapse autonoomsust toetava puhkeaja loomine ühe Tallinna koolieelse lasteasutuse näitel” (poster)
- Karina Ivanova “Üliõpilaste õppimise toetamine eesmärgistamise abil” (poster)
Mitmed meie vilistlased on ka koostöös õppejõududega avaldanud teadusartikleid. Tutvu mõningate avaldatud artiklitega:
- Britt Petjärv, Kati Aus, Grete Arro “Tulemuslikum inseneriharidus võimekususkumuste toetamise kaudu”
- Krista Merilo, Eve Eisenschmidt, Eve Kikas “Õpilaste õpistrateegiate arendamine sekkumisprogrammi "Õpime mõttega" toel ja nende vanemaid kaasates”
- Eve Eisenschmidt, Raisa Ahtiainen, Berit Silvia Kondratjev, Reet Sillavee “A Study of Finnish and Estonian Principals’ Perceptions of Strategies that foster Teacher Involvement in School Development”
Õppejõud
"Õpetan haridusasutuse juhtimisega seotud aineid. Minu uurimisteemadeks on õpetajate professionaalne areng, koolikultuur ja selle mõju õpetajate tööle. Olen olnud Tallinna Ülikooliga juba pikalt seotud, töötanud näiteks arendusprorektorina ja mitmete arendusprogrammide juhina. Hindan õppijat, kes on valmis praktiliselt võimalikke lahendusi testima ja neid tõenduspõhiselt hindama."
Eve Eisenschmidt Eesti Teadusinfosüsteemis
"Olen õppimispsühholoogiaga seotud ainete üldmooduli õppejõud. Minu uurimistöö keskendub mõtlemise arengu teemadele seotuna eneseregulatsiooni, õppimisega seotud metakognitsiooni, aga ka loodusteaduslike mõistetega. Lisaks olen olnud ka hariduse juhtimise õppekava (õppimispsühholoogia mooduli) arendusmeeskonnas. Hindan õppijaid, kes peavad lugu järjekindlast arutlemisest teadmiste üle ja intellektuaalsetest väljakutsetest väljaspool mugavustsooni. Nalja peab muidugi ka saama."
Grete Arro Eesti Teadusinfosüsteemis
"Olen õppimispsühholoogiaga seotud ainete üldmooduli õppejõud. Minu uurimisteemadeks on peamiselt õppimisprotsessiga seotud uskumused ja arusaamad, kuid lisaks ka õpimotivatsioon ja eneseregulatsioon prokrastineerimise näitel. Mul on praktiline kogemus õppejõu, õpetajahariduse programmide arendaja ja lapsevanemana. Töötan eriti meelsasti koos õppijatega, kes hindavad kognitiivset pingutust ja selle läbi tekkivaid ahhaa-elamusi, lustakus ei tule samuti kahjuks."
Kati Aus Eesti Teadusinfosüsteemis
"Olen varasemalt töötanud alushariduses õpetaja, õppejuhina ning õppinud alushariduse pedagoogikat ja hariduse juhtimist. Hetkel tegelen hariduse juhtimise õppekava kujundamise ja arendamisega ning pakun igapäevaselt tuge tudengitele ja õppejõududele. Olen ka kooliarendusmetoodika arendaja meie Tulevikukooli tiimis. Õppekaval saame kohtuda hariduskorralduse- ja -juhtimise moodulis, kuid kindlasti näeme tihedamini, millele ka tudengite poolne naljatlev tiitel “klassijuhataja” viitab."
Berit Silvia Kondratjev Eesti Teadusinfosüsteemis
Vastuvõtutingimused
Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste ning inglise keele oskus B1 tasemel. Kasuks tuleb töö- ja juhtimiskogemus hariduse valdkonnas.
Vastuvõtueksam (100%, vastuvõtulävend on 70 palli) koosneb alljärgnevatest osadest:
- Sisseastumistest (40%) sisaldab 45 ülesannet, mis hindavad eesti keele ja loetu mõistmise oskust, matemaatilis-loogilisi võimeid, üldist informeeritust, ruumilist mõtlemist ja ingliskeelse teksti mõistmise oskust. Testiga ei hinnata kutsesobivust, vaid akadeemilise õppe jaoks vajalikke oskusi ja võimed. Test sooritatakse ülikooli arvutiklassis Moodle keskkonnas (vajalik konto olemasolu), testi täitmiseks on aega 45 minutit, iga õige vastus annab ühe punkti, valed vastused miinuspunkte ei anna. Tutvu näidistestiga siin;
- Erialane vestlus (60%) - vestluse käigus hinnatakse kandidaadi teadmisi ja kogemusi hariduse juhtimise valdkonnas (vastavalt valdkonnale, milles on varasem kogemus), kursisolemist haridusvaldkonna aktuaalsete probleemidega ja motivatsiooni õpinguteks aega planeerida, tehes ümberkorraldusi praeguses ajagraafikus. Erialaseks vestluseks palume kandidaadil kirjalikult (1 A4 kirjalik probleemipüstitus) avada ühte aktuaalset probleemi hariduses, toetudes oma arvamuses vähemalt kolmele allikale ning kaasa võtta CV, milles on välja toodud hariduskäik, töökogemus, enesetäiendused, lühike motivatsioonikirjelduse lõik ja muu, mida soovite lisada. CV ja kirjalik ülesanne võtta vestlusele kaasa väljaprinditult. Vestluse käigus hinnatakse kandidaadi valdkondlikku teadlikkust ja kriitilist mõtlemist (moodustab 50% vestluse tulemusest) (ühe haridusprobleemi avamine), kuivõrd asjakohaselt on probleem avatud, kui sügavalt kandidaat arutleb püstitatud probleemi üle ning kuivõrd teaduspõhised on allikad millele toetutakse; motivatsiooni ja valmisolekut (moodustab 50% vestluse tulemusest), kui veenvalt põhjendatakse oma huvi eriala õpingute vastu, kuivõrd ollakse kursis õppekavaga ja kuidas on läbi mõeldud oma ajaressurss õpingute jaoks. Vestluse lõplik tulemus kujuneb kandidaadiga vestlusel osalenud komisjoniliikmete arutelul.
Kõik kandidaadid sooritavad sisseastumistesti. Kutsesobivusvestlusele pääseb pingerea alusel 60 esimest kandidaati. Vestlusele ei pääse kandidaadid, kelle sisseastumistesti tulemus ei võimalda kandidaadil ületada lävendit (70 punkti) ka juhul, kui ta saaks vestlusel maksimumtulemuse.
Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kirjutusvahend (pastapliiats). Kui kandidaat kandideerib mitmele haridusteaduste instituudi magistriõppe erialale, sooritab ta sisseastumistesti üks kord sisseastumisnimekirjades märgitud ajal ja ruumis, tulemust arvestatakse mõlemal erialal. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.
Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused
Inglise keele oskus
Esitades SAIS-is avalduse, kinnitab kandidaat, et tal on omandatud inglise keel Euroopa keeleõppe raamdokumendi B1-tasemel.
Kuhu edasi?
Magistriõppekava läbinutel kujuneb valmidus töötada haridus- ja koolitusasutuste juhtidena (alus-, põhi-, üld-, kutse-, huvi- ja kõrgharidus, mitteformaalne õpe) ning haridusametnike ja -spetsialistidena omavalitsustes, riigiasutustes ja teistes haridusvaldkonna organisatsioonides, et toetada tõenduspõhist haridusvaldkonna juhtimist.
Edasiõppimisvõimalused
Magistriõppekava võimaldab lõpetanutel jätkata õpinguid doktoriõppes.
Miks haridusteaduste instituut?
Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, elukestva ja mitteformaalõppe, kaasava hariduse ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.
Miks tulla meile õppima?
- Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
- Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
- Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
- Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
- Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
- Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
- Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
- Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
- Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
- Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel.
Õppeprotsessi raames toimub tihe koostöö välisülikoolidega (Holland, Soome jt), näiteks käivad kõik üliõpilased ühes välisriigis vaatluspraktikal ja töövarjuks mõnele sama eriala üliõpilasele. Õppe käigus on võimalus iga üliõpilasel tegeleda ühe praktilise projektiga, esmalt seda koos kaasüliõpilastega planeerides, siis rakendada ja hinnata selle tulemuslikkust ning sellest võibki saada õpinguid lõpetav magistritöö.
Lisaks on õpingute käigus koos õppejõududega võimalik osaleda koolikultuuri uuringute läbiviimisel, koolide arendusprojektide seires ja kaardistada Eestis ja välisriikides kasutusel olevaid uuenduslikke koolikorralduse mudeleid.
Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!
Sarnased erialad
Haridusteadus
Haridusteaduste instituut
Kas tahaksid omada sügavamat arusaamist võimaldavat laiaulatuslikumat vaadet haridus- ja kasvatusprotsessidele ühiskonnas ja kultuuris? Kas tahaksid tänapäeval maailmas toimuva mõtestamiseks süveneda ka haridus- ja kasvatusvaldkonna ajalukku, et mitte hakata leiutama jalgratast? Kas tahaksid teadlikumalt mõista iseennast kui individuaalselt eripärast inimest, end kui õppijat, kui haridusvaldkonnas tegutsejat? Kas tunned, et tahaksid olla hariduse alal selleks värskeks ning mitmekülgsete teadmistega jõuks, kes loob Eesti tulevikku? Kui jah, siis on haridusteaduse magistriõppekava just sulle!
Haridusinnovatsiooni juhtimine
Haridusteaduste instituut
Haridusinnovatsiooni juhtimise magistriõppekava eesmärk on muuta paremaks see, mis kõige olulisem – haridus – tuginedes teadusele, mitte kõhutundele. Me usume, et haridus on alus heaks kodanikuks olemisele, majandusele ja riigikorraldusele. Tulevastelt üliõpilastelt ootame ise oma õpitee kujundamist ja juhtimist – ootame 21. sajandi juhte!
Noorsootöö korraldus
Haridusteaduste instituut
Kuidas noorsootöö juhina kavandada oma professionaalset arengut? Kuidas mõtestada noorsootöötaja rolli ühiskonnas ja viia ellu muutuseid? Noorsootöö korralduse magistriõpe aitab neile küsimustele vastused leida ning toetab vajalike teadmiste ja oskuste omandamist, et juhtida ning arendada valdkonda. Õppekava lõpetanutele antakse alates 2020. aastast noorsootöötaja, tase 7 kutse. Magistriõpe pakub integreeritud lähenemist sotsiaal- ja haridusteaduste kontekstis elukestva- ja mitteformaalõppe suunal. Tegemist on ainulaadse õppekavaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.