Meediavärav

BFMi vilistlane: Oskar Lehemaa

BFMi blogi püüdis kinni Oskar Lehemaa, et uurida kuidas noorel filmitegijal läheb. Mida mäletad BFMi aegadest? Minu õpingute ajal asus BFM veel Hotell Hermese majas Sütiste teel. Sellest ajast on palju nostalgilisi mälestusi, alates umbsetest montaažiruumidest ja kitsast telestuudiost kuni puhvetis pakutud kiluvõileibadeni. Aeg-ajalt renditi kohvikut igasugu ürituste tarbeks, nii et oli kordi kui istusime kursakaaslastega pärast pikka koolipäeva õlleklaasi taga, samal ajal kui kõrvallauas toimusid kellegi peied või mõni korralik sünnipäevasimman. Päris sürr maja oli ikka. Koolitöid tehes kippusin asju viimasele hetkele jätma. Ühte projekti monteerides olin lõpuks nii väsinud, et keset finalcuttimist vajus mu pea kolksuga klaviatuurile. Õnneks ehmatas see jälle ärkvele ja sain veel paarkümmend minutit monteerida. Ennekõike on meeles koolivälised seiklused kursakaaslastega, peod ja puhkehetked ning öised eksamiteks õppimised. Kirjelda elu kohe pärast BFMi, kuidas sulandusid filmimaailma? Filmimaailma sulandumine algas tegelikult juba esimese kooliaasta alguses, kui kursaõde kutsus mind Sleepwalkersi lühifilmifestivali tiimi. Umbes samal ajal hakkasin ka reklaamide võtetel töötama, enamasti assistendina produktsiooni- või kunstiosakonnas. Sedasi sain tasuda õpingute eest ja maksta oma üürijuppi ühiskorteris. Samas jäid mul suureneva töökoormuse tõttu ka õpingud venima ja suutsin oma bakakraadi teha (rekordilised?) kaheksa aastat. Igal juhul olid mul värske vilistlasena erialased kontaktid juba välja kujunenud ja jätkasin tööd reklaami- ja filmivõtetel. Kuidas positsioneerid ennast filmitegijana sellel kireval maastikul? Ennekõike töötan telereklaamidel režissööri või AD rollis. Kõige südamelähedasem on siiski lavastamine. Jaga mõnda põnevat filmi juhtumist/seika. Paar aastat tagasi tegime sõpradega maksuameti teemalist huumorisketši, mis oli üks mu meeleolukamaid režiikogemusi. Võttepäeva alguses lavastasime dialoogistseeni noorte andekate TÜVKA näitlejatega, lõuna paiku filmisime juba eriüksuse haarangut kahe kaameraga. Selle tarbeks tulistasime õhukahuriga stuudio ukse pikali, vehkisime mängurelvadega ja näitlejad laskusid köiega laest alla. Meil oli võttele vaja karmi politseiülema karakterit ja kui paljud näitjad olid meile ära öelnud, pöördusime karmide mentide kuninga Ivo Uukkivi poole, kes oli nõus osalema. Kiirustasime läbi Ivo stseeni, kuna tal oli vaja õhtul lavale minna. Viimaste kaadritena filmisime, kuidas Ivo karm politseiuurija rullikeeratud maksuseadusega ülekuulatavat vastu pead peksab. Kuna Peksasaaja osa jaoks polnud eraldi näitlejat castitud, võtsin rolli kiirelt enda kanda ja filmisime kogu asja mõne minutiga BFMi koridoris suvalise halli seina ees. Niisiis lõppes tempokas võttepäev sellega, et Ivo Uukkivi tagus mind õhulöökidega vastu pead. Pool minutit pärast viimast õhulööki jooksis Ivo uurija kostüümis autosse ja läks 15 minutit hiljem lavale. Oli mõnus päev. Kusjuures toredaks on see võte muutunud tagantjärgi, mälestusena. Tol hetkel tundus see kõik kaootiline ja väga stressirohke, ei mäleta, et oleksin seda nautinud. Võtetega ja paljude muude katsumustega kipubki sedasi olema, et alles nostalgiaprillidega vaadates suudan hinnata nende väärtust. Räägi natukene praegu käsil olevast projektist. Hetkel on paar asja laual, neist kõige armsam on mulle lühiõudukas “Karv” – lugu kiilanevast mehest, kes ühel õhtul müstilist juukseseerumit katsetab ja oma elu sassi keerab. Olen seda filmi juba mitu aastat proovinud jalule seada. Saan kolleegidelt-sõpradelt juba puid alla selle eest, et viieteist minuti jagu filmi tegemine mul nii kaua aega võtab. Aga tegemist on tehniliselt päris keeruka ettevõtmisega, nii et natukene peab veel pingutama. Soovitusi lõpetavatele BFMi tudengitele? Kui sa tead, mida teha tahad, siis tõmba jalad kõhu alt välja ja tee just täpselt seda. Ma ise ka alles õpin selle soovituse järgi elama. Muidugi loe võimalikult palju raamatuid ja stsenaariume. Filme tasub ka vaadata. Millest sa unistad? Tahaks oma õudusunenägusid filmideks teha ja osata ukulelet mängida. Oskar Lehemaa BFM blogi

Seotud uudised