Interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppejõud
Ksenia Shmydkaya on õppekava "interdistsiplinaarsed humanitaarteadused" juht ning slaavi ja vene uuringute lektor. Ta kaitses oma doktorikraadi Tallinna Ülikoolis 2022. aastal. Praegu töötab ta oma esimese monograafia kallal, mis uurib naisautorite ajalookirjandust kui radikaalsete poliitiliste teadmiste allikat sõdadevahelises Euroopas. Tema uurimishuvid on naiste kirjandus, suuline ajalugu ja teadmiste ajalugu Ida-Euroopas, epistolaarne vorm, ajalooline representatsioon ja Prantsuse revolutsioon. Alates 2019. aastast on ta õpetanud seminare kirjandusest, kultuuriteooriast, ajaloost ja akadeemilistest põhioskustest.
Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu Ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.
Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust. Ta valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks.
Piret Viires meedias:
- Sirp (5.01) "Millal on kirjandus veel üldse kirjandus?". Piret Viires räägib lähemalt digitaalsest kirjandusest.
- Piret Viirese minutiloeng "Kas eesti kirjandus on suur või väike?"
Kristo Nurmis on ajaloo teadur, kes õpetab kursusi 20. sajandi ajaloost, rahvuslusest ning nõukogude ühiskonnast ja kultuurist. Kristo kaitses oma doktoritöö Stanfordi ülikoolis Vene ja Ida-Euroopa ajaloos ning on täiendanud end Fulbrighti stipendiaadina Harvardi ülikoolis. Oma teadustöös uurib ta 20. sajandi varjukülgi, ehk autoritaarseid ja totalitaarseid ideoloogiaid, mis domineerisid, aga ka paelusid, suurt osa tolle aja inimkonnast. Teda huvitab illiberaalne mõtteviis ja selle jätkuv atraktiivsus 21. sajandil. Samuti uurib ta eelmise sajandi globaalset vaimustust propagandast ning arusaamu ühiskonna kiirendatud arengust, inimeste kontrollimisest, juhtimisest ja ümberkasvatamisest.
Lisa Indraccolo on hiina uuringute professor. Ta on kaitsnud doktoritöö Ca’ Foscari ülikoolis 2010. aastal ning seejärel asunud järeldoktorantuuri Zürichi ülikooli. Lisa Indraccolo uurimistöö keskendub filosoofia ja filoloogia vahelisele sillale ning Hiina klassikalisele mõtteviisile, kirjandusele ja kultuurile impeeriumieelses ja varases keiserlikus Hiinas.
Julia Kuznetski (Tofantšuk) on anglistika professor. Oma doktoritöös uuris ta identiteedi konstrueerimist tänapäeva inglise naiskirjanike loomingus. Tema arvukad rahvusvahelised publikatsioonid käsitlevad tänapäeva ingliskeelset kirjandust ja kultuuri, soouurimust, ökokriitikat, ökofeminismi, diasporaa- ja migratsiooni kirjandust ning kirjandusteooriat.
Oma teadus- ja õppetöös keskendub Julia Kuznetski päevakajalistele teemadele, sh kliimamuutus, inimese ja keskkonna põimumine, õiglus ja võrdõiguslikkus ning nende peegeldus kirjanduses ja kultuuris (sh kunst ja film). Ta on õpetanud ka kõiki briti kirjanduse ajaloo perioode renessansist tänapäevani, kirjandusteaduse metodoloogiat, maailmakirjandust ning praktilist inglise keelt.
Ta on juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid ning on panustanud mitme BA-, MA- ja PhD õppekavade arengusse. Julia Kuznetski on mitme erialase seltsi liige ja valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks.
- Julia Kuznetski tutvustab õppekava humanitaarblogis lähemalt.
Julia Kuznetski meedias:
- "Viirus, biopoliitika ja posthumanism"
- "Keha on lahinguväli"
- "Tõlkija odüsseia"
- "Pelgalt raamatu kirjutamisest maailma muutmiseks ei piisa"
Airi Uuna on ajaloo nooremteadur Tallinna Ülikoolis. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist (erialad: kunstiajalugu, museoloogia ja muinsuskaitse), suundus ta edasi Berliini Vabasse Ülikooli Ida-Euroopa õpingutele. Hiljem on ta ka Berliini Humboldti Ülikoolis teinud uurimistööd oma doktoritöö jaoks. Airi Uuna doktoritöö keskendub Nõukogude Liidu reklaamitööstusele, kus ta käsitleb juhtumanalüüsina üht Nõukogude-Eesti bürood, mis tootis reklaamfilme klientidele üle kogu Nõukogude Liidu.
Uurimishuvid ja -piirkonnad: lähiajalugu fookusega Nõukogude Liidule, turundus-, reklaami ja tarbimisajalugu, organisatsiooni- ja ettevõtlusajalugu, üleminekuühiskonnad ja suuline ajalugu.
Carlo Cubero kaitses oma doktoritöö visuaalantropoloogias Manchesteri ülikoolis ja see keskendus kaasaegsele Kariibi mere piirkonnale ning visuaalsetele meetoditele antropoloogias. Ta on Tallinna Ülikooli antropoloogia dotsent ning sotsiaalantropoloogia ja audiovisuaalse etnograafia magistrikavade juht.
Tema uurimistöö üks valdkond keskendub audiovisuaalsete ja praktikapõhiste meetodite arendamisele antropoloogilises uurimistöös. Ta on mitmete dokumentaalfilmide ja helitööde, sealhulgas auhinnatud dokumentaalfilmi „Mangroovimuusika“ režissöör ja produtsent. Oma viimase dokumentaalfilmi „Uus tõus, vana mõõn“ Piirissaare elanikest tegi ta ETV-le. Carlo on kureerinud etnograafiliste filmi programme Euroopa antropoloogide assotsiatsiooni, Rahvusvahelise etnoloogia ja folkloori seltsi ja Soome antropoloogiaühingu konverentside jaoks. Samuti on ta iga-aastase Riias toimuva Riia Pasaules filmifestivali peakuraator.
Tema uurimisteemade teine pool analüüsib Kariibi mere saarte kompleksset olukorda parakoloniaalses ning globaalses kontekstis. Tema 2017. aastal ilmunud raamat "Caribbean Island Movements: Culebra's Transinsularities" tutvustab transinsularismi mõistet, mis aitab lahti mõtestada vastukäivusi, mis iseloomustavad Kariibi mere saarte identiteete. Raamat võtab vaatluse alla Kariibi saarte elu transinsulaarsuse keskendudes saarte ajaloolistele suhetele imperialismiga, maa kasutamisega seotud konfliktidele turismi kontekstis, meregeograafiale ning muusikale. Monograafia põhineb pikaajalisel välitööl Culebra saarel Kariibi mere kirdeosas.
Uurimishuvid ja piirkonnad: etnograafilise filmitegemise meetodid, erinevaid suhtlusvahendeid kasutav etnograafia, helietnograafia, film, kunst, muusika, postkoloniaalsed identiteedid, migratsioon, hargmaisus, Kariibi mere piirkond, Lääne-Euroopa.
- Carlo A. Cubero uurimistööde kohta loe veel siit.
- Carlo Cubero tutvustab antropoloogia eriala lähemalt humanitaarblogis.
Mari Uusküla on lingvistika ja tõlketeaduse dotsent ja keeleteadlane, kes uurib keele, taju ja mõtlemise omavahelist mõju ja suhteid. Mari Uuskülal on magistri- ja doktorikraad Tartu Ülikoolist, lisaks on ta end täiendanud Budapesti Eötvös Lorandi ülikoolis Ungaris ja Firenze ülikoolis Itaalias. Tema täpsem teadushuvi on keeletüpoloogia, keele ja taju liigitamine, võrdlev keeleteadus ning psühholingvistika. Teda huvitab, kuidas nimetatakse ja kategoriseeritakse värve eri keeltes, sh eesti, ungari, itaalia, tšehhi, soome, vene jt keeltes. Viimasel ajal on tema huviorbiidis ka maastikusõnad. Ta on kaastoimetanud kogumiku "Color Language and Color Categorization" (2016) ja avaldanud artikleid ka psühholoogiaajakirjades. Ta õpetab Tallinna Ülikoolis psühholingvistikat, antropoloogilist lingvistikat, semantikat ja pragmaatikat. Ta on olnud mitmete edukate magistritööde juhendaja. Mari Uusküla on õpetanud mitmes Euroopa Ülikoolis, nt Roskildes, Veronas, Milanos ja Budapestis.
Mari Uusküla meedia etteasted leiad siit.
Joonas Plaan on antropoloogia lektor. Oma doktoritöös uuris Joonas kliimamuutuste mõjusid ja kogemusi Newfoundlandi kalurite seas Kanadas. Ta on teinud välitöid erinevates Eesti kalurikogukondades. Lisaks TLÜle töötab Joonas Eestimaa Looduse Fondis (ELF) säästliku kalanduse eksperdina ning juhatuse liikmena. Lisaks on Joonas Keskkonnaajaloo keskuse (KAJAK) juhatuse liige. Ennekõike defineerib Joonas end kui keskkonnaantropoloogi, kes püüab läbi oma teadmiste inimese ja keskkonna vahelistest koosmõjust, muuta maailma paremaks kohaks, kus elada.
Uurimishuvid ja -piirkonnad: inimese ja looduse koosmõjude uurimine, sh keskkonnaantropoloogia, poliitökoloogia, keskkonnaajalugu, maastiku-uuringud, loodus- ja keskkonnakaitse, kalandus, Läänemere ja Põhja-Atlandi kogukonnad.
Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontovil on magistrikraad romaani keeltes ja tõlketeoorias ning doktorikraad kultuuriuuringutes (Tallinna Ülikool, 2021). Tema doktoriväitekiri uuris tõlkepoeetikat, et kirjeldada ja kontseptualiseerida sellist lähenemist luule tõlkimisele, mis asetab nii luuletaja kui ka tõlkija tegevuse ühte ja samasse loomingulisse kontiinumisse. Tema akadeemilisteks huvideks on kultuuriuuringud, peamiselt inglisekeelsetes kirjandustes, tõlkimise teooria ja praktika, luule ja suulise traditsiooni poeetika, kognitiivsed kirjandusuuringud ja loominguteooria. Ta on õpetanud kirjandusanalüüsi, võrdlevat poeetikat, iiri kirjandust ja kultuuri ning akadeemilist kirjutamist inglise keeles. Ta on koolitanud ilukirjanduse tõlkijaid (koostöös Eesti Kirjanduse Keskusega) ja Cambridge'i eksami suulisi eksamineerijaid. Ta tõlgib eesti luulet kirjastamiseks ja esinemiseks. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni liige.
Loe Miriami luuletust Word Moth
Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis.
Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.
Kuula miniloengut "Kuidas maitseb minevik?"
Jelena Raudla on lõpetanud endise Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala koos pedagoogika lisaerialaga. Tema akadeemiline tegevus ülikoolis algas 1981. aastal. 1990. aastal kaitses ta doktoritöö Moskva Pedagoogilise Teaduste Akadeemias. Tema peamised uurimisvaldkonnad on vene keel võõrkeelena, vene keele õpetamise metoodika ja erialane vene keel. Tal on vene keele õpetamise kogemus üld- ja erialase suunitlusega võõrkeeleõppes ülikoolisiseselt ja laiemale avalikkusele, tasemeõppes kõigis õppevormides ja õppeastmetes. Ta valdab võõrkeeli, õpetab välistudengeid ja tõlgib raamatuid, omab eri- ja metoodikaalaseid publikatsioone, on kirjutanud 9 õpikut, osalenud rahvusvahelistel konverentsidel, kuulub erialastesse organisatsioonidesse, on korraldanud ja läbiviinud täiendkoolitusi ning osalenud rahvusvahelistes projektides.
Helis Camara on inglise keele õpetaja. Tal on bakalaureusekraad Tallinna Ülikoolist inglise keele ja kultuuri erialal ning magistrikraad võõrkeeleõpetaja erialal. Helise uurimishuvide hulka kuuluvad kaasaaegsed probleemid ingliskeelsete maade ühiskonnas, erialane sõnavara ja grammatika. Samuti on ta andnud nii morfoloogia, süntaksi kui foneetika kursuseid, viimastel aastatel on osalenud ka kultuuri ja ühiskonna kursuse läbiviimisel.
Adedeji Adeniyi on antropoloogia doktorant, kelle uurimistöö keskendub mustanahalisuse tajumisele Eestis, pöörates erilist tähelepanu Aafrika diasporaale Eestis.
Tal on Tallinna Ülikoolis omandatud magistrikraad antropoloogia erialal, kus ta keskendus oma uurimistöös kahestunud identiteedi nähtusele Joruba diasporaa seas Ühendkuningriigis.
Pierangelly Del Rio Martinez eelnev taust on inglise kirjanduses ja loovkirjutamises. Praegu keskenduvad tema uurimishuvid kaasaegsele elulookirjutusele, eelkõige mälestusteraamatu žanrile. Tuginedes mäluteadusele ja ökoloogilise kriitika uurimusele, uurib, kuidas mälestusteraamatud peegeldavad ja vastanduvad süsteemsele vägivallale, keskkonna hävitamisele, võimunarratiividele ja kollektiivsele mälule. Siiski ulatuvad Pierangelly uurimishuvid ingliskeelsete maade piiridest kaugemale, kuna teda huvitab ka Ladina-Ameerika naiskirjanike kaasaegne kirjandus. Pierangelly julgustab tudengeid olema loovad, väljendama oma arvamusi ja arendama enda argumenteerimisoskusi kirjandusteoste analüüsimisel. Tänu kultuuridevahelisele taustale kutsub üliõpilasi samuti avastama kirjandust väljaspool "kaanonit", et avardada teadmisi mitmekesistest ja mitte-läänelikest perspektiividest ning ajaloost.
Iveta Aare on nooremteadur, kelle uurimishuvide hulka kuuluvad inimeste emotsioonide analüüs ingliskeelsetes filmides ja filosoofiliste kontseptsioonide rakendamine filmianalüüsis.
Iveta antavad kursused õpetavad orienteeruma ingliskeelsete maade kultuuris, mõistma globaalse maailma kultuuride kontakte ja probleeme ning erinevate ingliskeelsete maade iseärasusi.