Doktoritöö: Osalusteater aitab noortel kujuneda aktiivseteks kodanikeks
Eesti koolides õpitakse ühiskonnaõpetuses põhjalikult, mis on demokraatia ja mida tähendab kodanikuks olemine. Teadmistest üksi aga ei piisa, et kujundada aktiivseid kodanikke või vähendada eesti- ja venekeelsete noorte erinevusi kodanikuoskustes. Tallinna Ülikooli politoloog Nikolai Kunitsõni doktoritöö näitab, et lünka võib täita osalusteater.
Demokraatiad on maailmas praegu nii välimise kui ka sisemise surve all. Avatud ühiskonnad vajavad püsimiseks aktiivseid kodanikke, kellel on demokraatias osalemiseks ka vajalikud oskused. Nikolai Kunitsõn uuris, kuidas saaks paremini toetada selliste kodanike kujunemist. See on eriti oluline vene õppekeelega koolides õppivate noorte jaoks, et seeläbi vähendada eesti- ja venekeelsete noorte erinevusi demokraatlikes teadmistes ja kodanikuoskustes.
„Eesti koolide ühiskonnaõpetusetunnid on faktiteadmistega üle koormatud, samal ajal kui oskuste õpetamine on tagaplaanil. Õpetajatel on suur vabadus, aga ka vastutus, mis just vene õppekeelega koolides ebavõrdsust võimendab,“ selgitab politoloog.
Noortest aktiivsete kodanike kujundamisel ei piisa koolitundides teoreetiliste teadmiste omandamisest. Oskusi, mida aktiivne kodanik igapäevaselt vajab – arutlemist, eriarvamuste lahendamist ja oma seisukoha võtmist –, on vaja ka harjutada. Lahendusena pakub Tallinna Ülikooli politoloogiadoktor välja osalusteatri meetodi nimega foorumteater, kus noored saavad õppida vajalikke uusi oskusi mänguliselt.
Osalusteater toob lavale päriselu probleemid
Foorumteatris mängivad osalejad ette mõne elulise probleemi. Seejärel korratakse sama lugu, kuid siis võib iga vaataja hüüda „stopp“, tulla ise lavale, asendada ühe tegelase ja proovida olukorda lahendada teisiti. Ehk sisuliselt on võimalik igal inimesel muuta etenduse kulgu ja pakkuda välja oma lahendus. „Foorumteater laseb noorel vaadata olukorda kõrvalt ja siis proovida, kuidas saaks teisiti,“ selgitab Kunitsõn.
Üheksa kuu jooksul tegi Kunitsõn 14–21-aastaste venekeelsete noortega töötubasid ja etendusi, kus noored lõid oma kogemustest lugusid ja esitasid neid kaaslastele. Muutused olid märgatavad: noored hakkasid olukordi nägema mitmest vaatenurgast, märkama teiste tundeid, lahendama probleeme loovamalt ja olid seejuures enesekindlamad. Seda ka teemadega, mis käsitlesid kinnistunud mõttemustreid.
Lahendus lõhestuse vähendamiseks
Seni on olnud teoreetiline arusaam, et koolides on võimalik juurdunud veendumusi murendada, aga on puudunud selge ja täpne mehhanism, kuidas seda teha. Kunitsõn näitab, et osalusteatrimeetod aitab muuta inimeste sügavalt juurdunud mõtte- ja käitumisharjumusi – seda, mida peetakse iseenesestmõistetavaks ja mis tundub n-ö normaalne. Nii on võimalik vähendada eesti- ja venekeelsete noorte erinevusi demokraatlikes teadmistes ja kodanikuoskustes. See on oluline leid, sest kodanikuoskuste kujunemine mõjutab kogu Eesti ühiskonna sidusust. „Ainuüksi koolide üleminek eestikeelsele õppele ei kasvata aktiivseid kodanikke ega kaota noortevahelist lõhet. Noored peavad saama kodanikuoskusi päriselt harjutada, ja osalusteater on selleks üllatavalt hea võimalus,“ ütleb Kunitsõn.
Doktoritöö kaitsmine
Nikolai Kunitsõn kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis 17. juunil 2026. Tema doktoritöö teema on „Demokraatliku kodanikuhariduse ja sekundaarse habituse ümberkujundamine: Juhtumiuuring Eestis“ („Democratic Citizenship Education and Secondary Habitus Transformation: A Case Study in Estonia“).
Doktoritöö juhendajad on Leif Kalev, Tallinna Ülikooli politoloogia professor ja Raivo Vetik, Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika teenekas professor.
Oponendid on Linda Lapina, Roskilde Ülikooli dotsent ja Niclas Sandström, Helsingi Ülikooli teadur.
Doktoritööd saab lugeda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
