Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia
Soovid süvendatud teadmisi ja uurimisoskusi, et lahendada keerukaid bioloogilisi ja keskkonnaprobleeme? See distsipliinidevaheline magistriõppekava ühendab biokeemia, -tehnoloogia ja molekulaarbioloogia. Läbi valikainete saad spetsialiseeruda just endale huvitavale suunale, uurides elu kas mikroskoopilisel tasandil või laiemas keskkonnaökoloogias.
Õpi tundma elu algosasid ja ökosüsteeme
- Molekulaarse biokeemia suund: sellel suunal õpid uurima bioloogilisi protsesse molekulaarsel tasemel, ühendades keemia ja bioloogia kaasaegsed meetodid. Õpid ja käsitled peptiidide ja valkude keemiat, proteoomikat, neurokeemiat, molekulaarset kloonimist ning kaasaegset mikrobioloogiat ja süsteemibioloogiat. Saad oskuse analüüsida eksperimentaalseid ja informaatilisi andmeid digitaalsete vahendite abil. Omandad praktilise ettevalmistuse patendi-, biotehnoloogia- või teaduslaboris töötamiseks.
- Molekulaarse keskkonnaökoloogia moodul (koostöös TLÜ Ökoloogia keskusega): sellel suunal õpid käsitlema populatsiooniökoloogiat, veeökosüsteeme ja nende majandamist, samuti loodusvete hüdrokeemiat ning laiemaid keskkonnaökoloogilisi teemasid. Saad oskuse kasutada kaasaegseid GIS-meetodeid (geoinfosüsteeme) keskkonnaandmete kaardistamiseks ja analüüsiks. Sul on võimalus teha uurimistööd välitöödel, töötada ülikooli teaduslaborites ning omandada uusi oskusi meie partnerite välislaborites.
Keda ootame õppima?
- Soovid mõista biomolekulide ehitust, talitlust ja regulatsioonimehhanisme ning nende rolli organismide ja keskkonnasüsteemide toimimises.
- Soovid rakendada kaasaegseid molekulaarseid, biokeemilisi, analüütilise keemia ja bioinformaatilisi uurimismeetodeid.
- Tahad omandada loogilist mõtlemis- ja analüüsioskust ning soovid töötada teaduslaboris ning valmisolekut osaleda kliiniliste või välitöödel saadud andmete kogumises ja töötlemises.
- Väärtustad teaduseetikat, bioohutust, keskkonnateadlikkust ja ühiskonna jätkusuutlikku arengut.
Miks tulla meile õppima?
-
Paindlik sessioonõpe. Õppekava on üles ehitatud sessioonõppena, mis võimaldab sul omandada kõrgetasemelise magistrikraadi mugavalt töö, pere või muude kohustuste kõrvalt.
-
Kaks unikaalset suunda ühes õppekavas. Ainulaadne võimalus siduda molekulaarbioloogia ja biokeemia tippteadmised kas kliiniliste süsteemide või keskkonnaökoloogiaga, valides just endale huvipakkuva spetsialiseerumise.
-
Kaasaegsed digi- ja välitöövahendid. Lisaks tipptasemel laboriaparatuurile omandad praktilised oskused bioinformaatika, kaasaegsete GIS-meetodite (geoinfosüsteemide) ning tehisintellekti (AI) rakenduste kasutamiseks andmete analüüsil.
-
Otsene side tippteadusega. Meie kursused haakuvad tihedalt instituudi käimasolevate teadusprojektidega. See loob eelduse, et üliõpilased saavad valida asjakohased magistritöö teemad ning jätkata õpinguid doktoriõppes.
Instituudis käsil olevateks teadusteemadeks on näiteks:
-
neurodegeneratiivsete haigus
te uurimine; -
inimese normaalse ning häiritud mikrobioomi uurimine;
-
viljatuse molekulaarsete aluste kindlaks tegemine;
-
kapillaarelektroforeesi ja kapillaarelektrokromatograafia meetodite väljaarendamine;
-
rakendamine erinevate haiguse mehhanismide uurimisel, taimse ja mükoloogilise materjali keemilise koostise ning looduslike polümeersete ainete ehituse seaduspärasuste selgitamine;
-
bioaktiivsete ainete struktuur-omadus sõltuvuste tuvastamine, puna-ja pruunvetikate ja looduskeskkonna mikroelementse koostise analüüs;
-
turbasammalde populatsioonide geneetilise struktuurianalüüs;
-
võimalus keskenduda ohustatud ja haruldaste liikide populatsioonide seisundi hindamisele ning keskkonna mikrobioomide uurimisele, selgitades näiteks inimtegevuse mõju mikroobikoosluste mitmekesisusele erinevates looduslikes- või inimese poolt tugevalt mõjutatud ökosüsteemides;
-
komplekssed pinna- ja põhjavee dünaamika ning veekeemia uuringud;
-
keskkonna-DNA (e-DNA) ja põhjavee mikrobioloogia;
-
keskkonna ja inimtervisega seotud uuringud;
-
pinnase- ja setete uuringud, biogeokeemilised aineringed looduses;
-
kliimamuutuste mõju veeökosüsteemidele, koosluste muutused ja ökosüsteemide taastamine.
Loe Jana ja Nico lugu meie molekulaarteaduste laborites õppimisest.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Kaasaegsed teaduslaborid ja välitööd: õppetöö toimub kaasaegselt sisustatud molekulaarteaduste laborites ning TLÜ Ökoloogia keskuses. Siin õpid professionaalsel tasemel kasutama instrumentaalanalüüsi-, andmeanalüüsi- ja digivahendeid (sh tehisintellekti rakendusi). Ökoloogia keskuse laborid ja tipptasemel välitöövahendid sobivad suurepäraselt veestikuga seotud uuringuteks ning proovide kogumiseks. Keskuse teadlased pakuvad tudengitele aktuaalseid uurimisteemasid ning mitmekülgseid praktikavõimalusi nii laboris kui ka välitöödel.
Rahvusvahelised sidemed ja ekspertõppejõud: loengutegevusse on peale Tallinna Ülikooli teadlaste kaasatud tunnustatud külalisõppejõud teistest Eesti ja välisriikide ülikoolidest ning teadusasutustest.
Praktika ja välisõpe: sul on võimalus sooritada erialast praktikat koostööpartnerite laborites Eestis või suunduda Erasmus+ vahetusega partnerülikoolide ja -instituutide juurde (nt Rootsis, Tšehhis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Türgis, Kreekas jm).
Projektipõhine magistritöö: võimalik on kaasa lüüa käimasolevate teadusprojektide täitmises ning andmete analüüsimises, andes oma magistritööga otsese panuse olulistele teaduslikele või rakenduslikele küsimustele.
Heida pilk meie Astra 5. korruse molekulaarteaduste laboritele!
Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 2 aastat
- Õppevorm: sessioonõpe
Erialaained toimuvad iganädalaselt neljapäeval ja reedel. Vabaained, mida õpetavad teised instituudid, võivad toimuda ka muudel päevadel. Nii on magistrandil juba varakult võimalik alustada lõputööks vajalike eksperimentaalandmete kogumisega paindlikel aegadel ning on loodud soodsamad tingimused ka õpingute läbimiseks muu töö kõrvalt. Samuti suurendab selline õppetöö korraldus koostöövõimalusi potentsiaalsete tööandjatega (teaduslaborid, eraettevõtted).
Peaeriala
Peaeriala: Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia.
Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia eriala pakub Sulle võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.
Spekter on lai, sest meie õppekava ühendab endas erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias.
Magistriõppekava ainete eeldusaineteks on bakalaureusetaseme õppeained üldkeemia, orgaaniline keemia, biokeemia, molekulaar- ja rakubioloogia, geneetika ning mikrobioloogia. Kui mõni eeldusainetest on sooritamata, on võimalik need läbida koos bakalaureusetudengitega vabaainete arvelt või lepitakse õppeaine läbimise mõni teine sobiv vorm kokku õppekava juhiga.
Olulised erialaained
- Instrumentaalanalüüsi süvakursus - kujundatakse oskused tööks kaasaegsete laboriseadmetega, antakse teadmised tänapäevastes laboriuuringutes kasutatava aparatuuri ehitusest ja tööpõhimõtetest.
- Geenide ekspressiooni regulatsioon - antakese ülevaade erinevate organismide transkriptsiooni regulatsiooni mehhanismidest, epigeneetilisest regulatsioonist ning nende uurimiseks kasutatavatest meetoditest.
- Süsteemide mikrobioloogia - antakse ülevaade erinevatest mikrobioloogia teemadest alates organismide normaalsest mikrofloorast kuni erinevate keskkonnatingimuste mõjust mikroobikooslustele, bioremediatsiooni ja teiste biotehnoloogiliste rakendusteni.
Vastuvõtutingimused
Üldised kandideerimise eeldused molekulaarne biokeemia ja ökoloogia erialale:
Kandideerimiseks on nõutud bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
100% vastuvõtueksam (kirjalik osa 10 punkti, vestlus 90 punkti).
- Eelnevalt on SAISi kaudu esitatud eelnevat haridust tõendav dokument koos akadeemilise õiendiga ja motivatsioonikiri.
- Motivatsioonikirja alusel hinnatakse oskust põhjendada ülikooli ja õppekava valikut, huvi eriala ja õppekava ainete vastu, eelnevat haridus- ja tööalast kogemust, õpimotivatsiooni- ja perspektiivi
- Kandidat saab 5 lisapunkti cum laude lõpetamise eest erialal, mis sisaldas empiirilist lõputööd.
- Toimub individuaalne vestlus kandidaatidega. Kandidaat vastab küsimustele ning kirjeldab oma bakalaureusetööd, eelnevaid laboratoorse töö kogemusi ning magistrisse astumise põhjuseid ja huvipakkuvaid teemasid. Õppekaval õppimiseks on vajalik eeldusainete läbimine (üldkeemia, orgaaniline keemia, molekulaar- ja rakubioloogia, geneetika, mikrobioloogia). Kui eeldusained ei ole läbitud, tuleb nende läbimise motivatsiooni demonstreerida.
- Soovitav on enne magistriõpet läbida eeldusained, tutvuda õppekavaga ja varem kaitstud magistritöödega.
- Inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel vastavalt võõrkeeleoskuse tõendamise tingimustele ja korrale. Kui kandidaadi inglise keele B2-oskus ei kajastu SAISi avaldusel, tuleb keeletõend lisada "Failide" alla. Kandidaadid, kel puudub nõuetele vastav keeletõend, saavad osaleda Tallinna Ülikooli inglise keele B2 testil. Täpsem info saadetakse kandidaadile pärast avalduse esitamist SAISi kaudu.
- Vestlusel hinnatakse kandidaadi motivatsiooni, õpingutes hakkamasaamise perspektiivi, erialast kogemust ning teadmisi.
· Vastuvõtulävend on 70 palli.
Õppejõud
Kairi Koort
Süsteemibioloogia nooremlektor ja õppekava juht
Kairi Koort on süsteemibioloogia lektor ning alates aastast 2015 kureerib Tallinna Ülikoolis bioloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.
Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.
Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
- Teadlane teab: Mis on mikrobioota? (Kairi Koort)
- Teadlane teab: mis teeb saiast saia ja õllest õlle? (Kairi Koort)
Rando Tuvikene
Biopolümeeride keemia professor
Rando Tuvikene on keemia vanemteadur ja biopolümeeride keemia professor. Ta on tegelenud merevetikate keemilise koostise uurimisega enam kui 15 aastat, kaitsnud sel teemal magistri- ja doktorikraadi Tallinna Ülikoolis ning läbinud järeldoktorantuuri Jaapanis.
Tema peamisteks uurimisteemadeks on puna- ja pruunvetikates esinevate tarretuvate polüsahhariidide keemilise koostise ja omaduste vaheliste seoste selgitamine ning mereorganismidest pärinevate biomasside väärindamine. Samuti tegeleb ta taimsest ja mükoloogilisest materjalist pärinevate bioaktiivsete ainete uurimisega.
Rando Tuvikene on arendanud koostööd Jaapani, Hiina, Kanada, Taani, Norra ja Prantsusmaa teadlastega. Tema juhtimisel on läbi viidud mitmeid rakendusliku sisuga uuringuid, sh välja töötatud looduslike kosmeetikatoodete retsepte, arendatud tehnoloogilisi skeeme taimsete pigmentainete ja polümeeride ressursisäästlikuks ekstraktsiooniks ning uuritud võimalusi alternatiivsete õlleselitajate tootmiseks.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Toomas Toomsoo
Neuroloogia professor
Prof Toomas Toomsoo on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1996), neuroloogia residentuuri (2001) ja on Tartu Ülikooli Närvikliiniku ning Saksamaa Tübingeni Ülikooli Aju-uuringute Keskuse doktorantuuris.
Professor kuulub mitmesse erialaorganisatsiooni, nagu näiteks Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, Eesti Peavalu Selts jne.
Neuroloogina aitab prof Toomsoo inimesi igasuguste neuroloogiliste probleemide korral, ent Toomase meditsiiniline erihuvi on peavalud ja Parkinsoni tõbi. Lisaks on prof Toomsool sertifikaat transkraniaalse sonograafia, neurovaskulaarse ultraheli teostamiseks (unearterid, ajuarterid) ja karpaaltunneli sündroomi hindamiseks ultrahelis.
- Kairi Koort ja Toomas Toomsoo "SARS-CoV-2 kui mitme näoga suunamuutja"
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Tiit Land
Keemia professor, TalTech'i rektor
Tiit Land on 2011 - 2020 Tallinna Ülikooli rektor ja biokeemik. Ta lõpetas aastal 1989 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. Aastatel 1990–1994 oli Stockholmi Ülikooli doktorant. Kaitses aastal 1994 Stockholmi Ülikoolis filosoofiadoktori (PhD) väitekirja. Väitekirja teemaks oli "Galanin receptor ligands: agonists and the first antagonists".
Aastatel 1994–1999 oli teaduriks USA riiklikus terviseinstituudis. Aastatel 1999–2006 Stockholmi Ülikooli Neurokeemia ja Neurotoksikoloogia Instituudi teadur ja õppejõud.
- Teadlane teab: mis andis perioodilisustabelile selle tänase ilme?
- 1 Minuti Loeng - Mis põhjustab pohmelli? (Tiit Land)
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kalle Truus
Anorgaanilise ja üldkeemia emeriitdotsent.
Kalle Truus on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.
Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.
- Miks peaks taimedes sisalduvaid aineid uurima?
- Keemiadoktor Kalle Truus: närvimürkidest – nii sellest, mida kasutati Skripalide puhul, kui ka teistest
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Jaanus Harro
Neurofarmakoloogia külalisprofessor
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Stela Stefanova Kalinova Koch
Neurobioloogia lektor
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Jaanus Teramaa
Ökohüdroloogia professor
Jaanus Terasmaa on ökohüdroloogia professor, kes uurib globaalseid keskkonnaprobleeme. Tema teadustee algas järvemuda ja mineviku-uuringutega, liikudes seejärel veestiku seisundiga seotud küsimuste juurde. Praegu keskendub ta keskkonnaprobleemide lahendamisele, lähtudes ökosüsteemide halvenevast seisundist ja kiirenevatest keskkonnamuutustest. Kuna keskkonnamuutustega kohanemine ja nende mõju leevendamine nõuavad laiemat vaadet kui loodusteadused, tunneb ta süvendatud huvi keskkonnateadlikkuse, hariduse, harrastusteaduse ning digitaalse õppevahendite ja mängude kasutamise vastu. Ta on õuesõpperakenduse avastusrada.ee ning harrastusteaduse platvormide allikad.info ja veestik.info eestvedaja.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Reimo Rivis
Loodusgeograafia dotsent
Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.
Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Mihkel Saluri
Analüütilise biokeemia dotsent
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Oliver Koit
Teadur
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Pamela Abreldaal
Nooremteadur
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Marianna Norden
Doktorant
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kuhu edasi?
Silmapaistvad vilistlased
Mihkel Saluri, PhD
Tallinna Ülikooli analüütilise biokeemia dotsent
"Kui ma kunagi Tallinna Ülikooli bakalaureusesse õppima tulin, siis valisin erialaks keskkonnakorraldusse, mis minu meelest oli toona lävendiskooriga 85, olles instituudi kõrgeim nõue. Tegelikult sattusin sellele suunale õppima juhuslikult. Bakalaureuse teise aasta lõpuks aga leidsin, et keemia oma katsetamiste ja analüüsimistega on minu jaoks piisavalt põnev, et võiks hoopis seda edasi õppida."
"Kogu õpinguteperioodi jooksul oli kõige väärtuslikumaks kogemuseks võimalus enda katseid ise valida ja planeerida neid enda ajast sõltuvalt. Ma ei tundnud ka, et mind kuhugi raamistikku pressitakse või mikromanageeritakse. Kõige olulisem teadmine, mille ma õpingutest kaasa olen saanud, on aja ja teadmiste koosmõju – mida kauem ja sügavamalt mingisse teemasse süveneda, seda eksistentsiaalsemad küsimused tekivad. Ja need küsimused ajendavad rohkem, teise nurga alt katsetama."
Eliko Allik, MSc
Regionaalhaigla laborispetsialist
"Huvi loodusteaduste vastu tekkis Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppides. Keskkoolis ma veel ei teadnud, kelleks tahan saada. Soovisin kooli ära lõpetada ja tööle hakata. Olles mõned aastad tööd teinud, hakkasin teistmoodi mõtlema. Hakkasin mõtlema, mida ma tegelikult teha tahan."
"Tallinna Ülikoolis õppimine andis mulle juurde enesekindlust, esinemis- ja suhtlemisoskust ja kindlasti muutis mind kohusetundlikumaks. Positiivse kogemuse jätsid mulle inglisekeelsed ettekanded ja mitmed esinejad välisriikidest. Kõiki neid kogemusi ja oskusi saan rakendada oma igapäevatöös."
Igor Miilvee, MSc
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kliimamuutustega kohanemise ekspert ja Kaitseliidu meedik
"Suhteliselt vahetu kontakt õppejõudude ja töövahenditega andis kindlasti kaasa enesekindlust ja oskust suhelda mistahes juhendatavaga kui võrdsega."
"Hea soovitus. Mida varem saad paika magistritöö teema ja plaani, seda varem saad hakata loengutega kaasnevat (kodu)tööd rakendama selle töö huvides."
Annika Sakkarias, MSc
Kahekordne Eesti meister 400m ja 400m tõkkejooksus, endine laborant asutuses SYNLAB Eesti, praegune Jüri Gümnaasiumi loodusloo ja keemia õpetaja.
"Eksperimentaalteadustes õpivad inimesed analüüsima, järeldusi tegema ja igale raskele olukorrale lahendusi leidma. See annab eeldused töötamiseks ka mitteerialasel töökohal. Andrus Ansip on keemia haridusega ja meie president Kersti Kaljulaid on bioloog. Kunagi küsiti, et mis ma oma haridusega peale hakkan. Nüüd saavad loodusteaduste tudengid ütelda, et „hakkan kasvõi presidendiks“.
Millistel erialadel võib tööd leida?
Kuna õppekava rõhuasetus paikneb nii tänapäevaste molekulaarbioloogiliste kui ka bioinformaatiliste meetodite iseseisval kasutamisoskusel, on lõpetajal võimalus asuda tööle nii erafirmade kui ka riiklike keskuste analüütilise keemia ja diagnostikalaborites ning samuti bioinformaatika ja genoomika keskustes.
Edasiõppimisvõimalused
Meie magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad jätkata õpinguid Komplekssed süsteemid loodusteadustes õppekava doktoriõppes.
Uurimissuunad ja materjalid
Tehtud lõputööd
Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid TLÜ digitaalraamatukogus ETERA.
Olulisemad uuringud, silmapaistvad tudengitööd
- Valgulised pigmendid Läänemere punavetikast Furcellaria lumbricalis: sisaldus ja eraldamisvõimalused
- Polüsahhariidide eraldamine punavetikate Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus looduslikust segust
Pilt: Sorgoterade pinnad mikroskoobi all. Fotol on näha sorgo terade pinnad, kus kasvavad kasulikud seened (Monascus ruber ja Aspergillus oryzae). Võrdluseks on kõrval puhas, töötlemata tera. Kujutised on tehtud skaneeriva elektronmikroskoobiga (SEM) 50-kordse suurenduse all. Autor: Humayun, S.
Pilt: Soolerakkude kaitsva seina terviklikkus ja nendevahelised ühenduskohad. Nendel näitlikel fotodel on näha rakke koos hoidvad „lukud“ (roheline) ja rakkude tuumad (sinine) pärast katset. Foto on tehtud ZEISS Axiovert 5 fluorestsentsmikroskoobiga, kasutades 40-kordset suurendust. Autor: Humayun, S.
Pilt: Antud mikroskoopiapilt kujutab inimese dermise fibroblastide vahelisi kontakte. Nende pikad rakulised jätked on omavahel kontaktis. See on oluline nähtus, mis reguleerib rakupopulatsiooni tihedust ja initsieerib proliferatsiooni rakukultuurides. Fotod on tehtud ZEISS Axiovert 5 fluorestsentsmikroskoobiga, kasutades 40-kordset suurendust. Autor Amal D. Premarathna.
Ühe minuti loengud
- Rando Tuvikene - Ühe minuti loeng vetikatest (osa 1)
- Rando Tuvikene - Ühe minuti loeng vetikatest (osa 2)
- Teadlane teab: Mis on mikrobioota? (Kairi Koort)
- Teadlane teab: mis teeb saiast saia ja õllest õlle? (Kairi Koort)
- Teadlane teab: mis andis perioodilisustabelile selle tänase ilme?
- 1 Minuti Loeng - Mis põhjustab pohmelli? (Tiit Land)
Võta ühendust!
Sarnased erialad
Loodusteaduste õpetaja
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Loodusteaduste õpetaja magistriõpe on suunatud neile, kes soovivad ühendada oma kire loodusteaduste vastu kutsumusega inspireerida järgmist põlvkonda. Õppekava eesmärk ei ole koolitada vaid aineõpetajat, vaid teadusliku maailmavaate kujundajat, kes suudab selgitada maailma keerulisi seoseid lihtsalt ja kaasavalt. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal, nii põhikooli kui gümnaasiumi õpetajaks.
Komplekssed süsteemid loodusteadustes, PhD
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Õppekava on suunatud neile, keda huvitavad erinevad loodus- ja täppisteaduste, bio- ja keskkonnateaduste valdkonna probleemid.