„Ekspert Eetris“ Kairi Koorti ja Toomas Toomsooga ehk Mis pakub bioloogile ja arstile uue koroonaviiruse puhul enim huvi?
Milline haigus on COVID-19 ja kuidas minna edasi postpandeemilisel perioodil? Sellest rääkisid Tallinna Ülikooli virtuaalsel zoomiseminaril „Ekspert eetris“ 23. aprillil Tallinna Ülikooli süsteemibioloogia lektor Kairi Koort ja TLÜ külalisprofessor ning Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Toomas Toomsoo.
Maski kandmine või mitte kandmine on ühiskonnas aina põletavam teema. Toomas Toomsoo pani seminaril inimestele südamele, et maski õigesti kasutamises peaks end kindlasti rohkem harima. Tema sõnul avaneb kaubanduskeskustes aeg-ajalt vaatepilt, kus inimesel on küll mask ja kaitsekindad, aga kassa juurde maksma minnes käitutakse täiesti valesti.
Mis inimene kassa juures teeb? Inimene kohendab oma kinnastega maski ja võtab oma mustade kinnastega taskust rahakoti, haarab sealt pangakaardi, maksab, paneb kaardi taskusse tagasi ja läheb poest ära. Inimene arvab, et ta on teinud kõik, et end ja teisi kaitsta. „Ta on võibolla vähendanud nakatumise riski teistele, aga endale võib ta teha karuteene,“ rääkis seminaril doktor Toomsoo lisades, et me saame end viiruste eest kõige paremini kaitsta käte pesemisega. See on parim kaitse.
Inimene kohendab toidupoes kinnastega maski ja võtab oma mustade kinnastega taskust rahakoti, haarab sealt pangakaardi, maksab, paneb kaardi taskusse tagasi ja läheb poest ära. Ta arvab, et on teinud kõik, et end ja teisi kaitsta. Tegelikult see aga nii ei ole, kinnitab Toomas Toomsoo, kuidas maski kandes valesti käitutakse
Pole eakate haigus
Toomas Toomsoo ja Kairi Koort tutvustasid seminaril, mis neile uue koroonaviiruse puhul kõige enam huvi pakub. Toomsoo tõi esmalt välja, et viirus on äärmiselt nakkav. Lisaks huvitab teda, miks satuvad haiglasse noored inimesed, kes on muidu terved. „SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus pole vaid vanemaealiste haigus“, nentis doktor Toomsoo. Lisaks jääb arsti sõnul vajaka baasteadmiste analüüsist, kuigi on palju inimesi, kes on valdkonnaga aastakümned hästi kursis.
Kairi Koort peab kõige olulisemaks, et inimesed saaksid aru, mis viirused endast õigupoolest kujutavad, et mõista, miks on vaja rakendada rangeid karantiinimeetmeid. Tuleks teada, kuidas viirus paljuneb ja mis on viirusleviku olulisemad aspektid. Viirustele on iseloomulik nimelt see, et erinevalt bakteritest ei suuda nad iseseisvalt paljuneda. Viirustel on vaja oma elutsükli käigus kindlasti nakatada rakku ja enda genoomi mitmekordistamiseks kasutataksegi peremeesorganismi ressursse.
Peamine soovitus eriolukorras on see, et püsiksime kodus. Kodus püsimine ja füüsilise distantseerumise meede on oluline seepärast, et kuigi viirus võib pindadel olla kuni 72 tundi nakatamisvõimeline, siis tegelikult viiruse arvukus seal ei suurene. Viirus paljuneb ainult nakatatud elusrakus, näiteks inimese rakkudes. „Erinevalt bakteritest, mis võivad paljuneda ka keskkonnas ja erinevatel pindadel, viirus seda ei suuda. Seepärast on viirusnakkuse leviku vastane meede number üks alati inimestevahelise füüsilise distantsi hoidmine ja käte pesemine,“ rääkis Kairi Koort, miks 2+2 meedet on vaja.
Kust pärinevad koroonaviirused?
Alad, kust erinevad pandeemiad alguse saavad, ei ole juhuslikud. Tihti on need kohad, kus on suur asustustihedus ning kus ka loomad ja inimesed elavad lähestikku. See teeb võimalikuks teatud tüüpi viiruste liikidevahelise ülekande. Viiruste leviku edukust võivad mõjutada ka kliimamuutused, kui need soodustavad näiteks vaheperemeeste ja viiruskandjate levikut tavapärasest erinevatesse piirkondadesse.
Koroonaviirused SARS CoV-1, MERS-CoV ja SARS CoV-2 pärinevad suure tõenäosusega nahkhiirtest ja jõudsid inimesteni läbi vaheperemehe.
Süsteemibioloogia lektor Kairi Koort rõhutab, et kui hakata mõne uue epideemiaga tegelema, on oluline teada, kes on vaheperemees, sest see kujutab endast viiruse looduslikku reservuaari, kust nakkus võib taas inimpopulatsiooni jõuda. SARS CoV-2 vaheperemehe kohta on küll erinevaid hüpoteese (nt pangoliinid või maod), kuid kindlaid andmeid meil veel siiski ei ole ning teadlased tegelevad selle küsimusega jätkuvalt edasi.
„Erinevalt bakteritest, mis võivad paljuneda ka keskkonnas ja erinevatel pindadel, viirus seda ei suuda. Seepärast on viirusnakkuse leviku vastane meede number üks alati inimestevahelise füüsilise distantsi hoidmine ja käte pesemine,“ rääkis Kairi Koort zoomiseminaril 2+2 meetme olulisusest.
Varasemad kaks koroonaviiruste epideemiat on olnud praegusest väiksema levikuga, kuid surmavamad. Letaalsed ehk surmaga lõppevad viirusnakkused üldiselt sumbuvad kiiremini kui kergema kuluga nakkused. Kairi Koort rääkis zoomiseminaril, et praegune koroonaviirus on eelmistest problemaatilisem, kuna ei tekita nakatunutel kohe alguses sümptomeid. „SARS CoV-2 viirust levitavad ka inimesed, kellel veel sümptomeid pole ja seetõttu ei ole võimalik nakkust levitavaid isikuid tuvastada ning neid ei saa seega ka ülejäänud elanikkonnast kiirelt isoleerida.“
Eriskummaline viirus
Koroonaviirusel on mitmeid sümptomeid, palavikust kuni kõhulahtisuseni. Väga palju on igal pool maailmas sümptomina pakkunud kõneainet aga maitse- ja lõhnatundlikkuse kadumine ilma, et patsiendil oleks näiteks hingamisraskuseid või palavik.
Toomas Toomsoo tõi zoomiseminaril välja, et esialgu arvasid meditsiinitöötajad ja teadlased, et tegemist on haistmis- ja maitsmisretseptorite kahjustustega ninas ja keelel. Tänaseks on aga saadud palju uut informatsiooni selle kohta, et maitse- ja haistmismeele häired võivad olla põhjustatud viiruse närvisüsteemi sattumisest. COVID-19 puhul võib olla haaratud ka närvisüsteem. See ei jää puutumatuks vaatamata sellele, et aju kaitseb vere-aju barjäär, mis ei lase viirustel väga kergelt ajju pääseda. Nii on Hiinas ja Jaapanis kirjeldatud mõned haigusjuhud, mille puhul on ajukelmepõletiku teket seostatud COVID-19 viirusega.
Teadlased on kindlaks teinud, et angiotensiin konverteeriva ensüümi 2 (ACE-2) retseptorid on väravad, mille kaudu viirus organismi tungib. Samas omab ACE- 2 olulist rolli mitmete elutähtsate funktsioonide, sealhulgas vererõhu stabiliseerimisel. Kindlaks on tehtud, et ACE-2 omab tähtsat mõju inimese heale mälule ja on oluliselt tugevam neil inimestel, kes elavad kaua ja tervena ning kelle mälu on pikalt ergas.
Toomas Toomsoo rääkis, et põhjus, miks vanemad inimesed on viirusnakkusele vastuvõtlikumad ja neid ka rohkem sureb, tuleneb ACE-2 nõrkusest. Vanematel on see nõrgem kui noorematel ja tervetel. Seetõttu haigestuvad ka lapsed vähem või pole neil sümptomeid.
Millised on riskifaktorid?
Uue viiruse puhul on spetsialistid rõhutanud, et see kulgeb raskemini nendel, kellel on südamepuudulikkus ja kõrgvererõhktõbi. Palju on räägitud erinevatest riskigruppidest ja rõhutatud ohtu vanemaealistele, kuid sama hästi võib kõrge vererõhk, suhkurtõbi, ülekaal jne, suurendada COVID-19sse haigestumist ka noorematel inimestel. Enamus uuringutes on täheldatud, et mehed haigestuvad sagedamini. Võib ka juhtuda, et SARS-CoV-2 nakkuse saab noor mees, kes on tervisliku eluviisiga ja treenitud. Tal võib aga olla üliägedalt reageeriv immuunsussüsteem, mis võib provotseerida haiguse kulgu.
Statistika näitab, et koroonaviiruse tagajärjel sureb USAs mustanahalisi valge rassi esindajatest rohkem. Üheks kontrollimist vajavaks hüpoteesiks on, et mustanahaliste populatsioonis on rohkem raskemini ravile alluvat kõrgvererõhktõbe ning samad bioloogilised tegurid on seotud ka koroonaviirushaigus COVID-19 kulu raskusastmega. Rolli omab siin angiotensiin 2, mis reguleerib vererõhku ning vee ja elektrolüütide tasakaalu. Angiotensiin 2 tõstab nimelt vererõhku, tekitab janu, ahendab veresooni ning soodustab peavalu tekkimist. Kui inimene sööb näiteks soolast toitu, siis naatriumi imendumine ja tagasi imendumine on häiritud ja angiotensiini on palju. ACE-2 on mustanahalistel nõrgem kui valgetel ja palju nõrgem kui asiaatidel.
Inimestele tundub antikehade test päästerõngana. Kuid haiguse läbipõdenute taasnakkumine on samamoodi tõenäoline?
Küsimus number üks on see, kui kaua oleme peale haiguse läbipõdemist SARS-CoV-2 koroonaviiruse eest kaitstud. Kairi Koorti arvates peaks Eesti olukorra kaardistamiseks kindlasti teostama laialdasi viirusevastaste antikehade testimisi. Kui vaktsiin viimaks välja arendatakse (mis on koroonaviiruse puhul kindlasti väga suur väljakutse) on küsimus, kui tihti peab väljatöötatud vaktsiini manustama.
Kairi Koort tõi näite ka USAst ja Hollandist, kust on alguse saanud uuringud, mille raames nakatatakse vabatahtlikke terveid inimesi. Uuringutest loodetakse saada kasulikku informatsiooni selle kohta, kuidas infektsioon kulgeb ning milline on immuunvastus.
Mis saab edasi, kui esimene laine on möödas ja võibolla teine laine ees?
Paljud meist kindlasti mõtlevad, et kas peame nüüd kogu aeg hakkama maskidega käima. Doktor Toomsoo usub, et lähiajal tasub silmas pidada, et kui me ei suuda tagada teiste inimestega kahemeetrist distantsi ja kui meil pole laialt kasutusel usaldusväärset antikehade testi, siis me tõenäoliselt peame vähendama ajutiselt oma lähikontakte. See kaitseb meid kõige tõhusamalt. „Kui näed, et kuskil on palju inimesi, siis ära mine sinna või mine natukene hiljem.“
Kairi Koort ja Toomas Toomsoo panid inimestele südamele, et tänane olukord mõjutab meid väga palju, kuid peame käituma vastutustundlikult ja meeles pidama, et käesolev pandeemia ei pruugi jääda viimaseks, mis meid meie elu ajal tabab. Õpitud uusi harjumusi ning 2+2 strateegia rakendamist võib ka tulevikus vaja minna.
Tallinna Ülikooli sarja „Ekspert eetris“ zoomiseminar Kairi Koorti ja Toomas Toomsooga toimus keskkonnas Zoom 23. aprillil. Seminari modereeris BFMi avalike suhete lektor Mart Soonik.
Vaata videosalvestust Kuula podcasti
Lisainfo ja järgmised zoomiseminarid veebilehel tlu.ee/eksperteetris
