Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia, MSc

Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia, MSc

Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

 

Pakutavad kursused käsitlevad näiteks peptiidide ja valkude keemia, proteoomika, neurokeemia ja molekulaarse kloonimise temaatikat. Süvendatud tähelepanu pööratakse kaasaegsele mikrobioloogiale ja süsteemibioloogiale ning vastavate teadusharude andmestiku eksperimentaalsele ning informaatilisele analüüsile.

Keda ootame õppima?

Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia eriala sobib mõtte-erksale, iseseisva tööoskusega üliõpilasele, kes on huvitatud seostest organismide ja nende elukeskkonna vahel ning kes soovib neid seoseid uurida molekulaarsel tasemel, kasutades tänapäeva biokeemia, analüütilise keemia, molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika ning geenitehnoloogia meetodeid ja aparatuuri. Õppijalt eeldame loogilist mõtlemis- ja analüüsioskust, soovi töötada teaduslaboris ning valmisolekut osaleda kliiniliste või välitöödel saadud andmete kogumise ja töötlemisega. 

Loe Jana ja Nico lugu meie molekulaarteaduste laborites õppimisest.

Miks tulla meile õppima?

Molekulaarse biokeemia suuna kursused käsitlevad näiteks peptiidide ja valkude keemia, proteoomika, neurokeemia ja molekulaarse kloonimise temaatikat. Molekulaarse ökoloogia kursused käsitlevad näiteks populatsiooniökoloogia, bioloogiliste, sealhulgas ka kliiniliste süsteemide ökoloogia temaatikat. Süvendatud tähelepanu pööratakse kaasaegsele mikrobioloogiale ja süsteemibioloogiale ning vastavate teadusharude andmestiku eksperimentaalsele ning informaatilisele analüüsile.

Loetavad kursused haakuvad tihedalt instituudi teadusprojektidega. See loob eelduse, et üliõpilased saavad valida asjakohased magistritöö teemad ning jätkata õpinguid doktoriõppes. Instituudis käsil olevateks teadusteemadeks on näiteks:

https://www.tlu.ee/MBioEco

 
  • neurodegeneratiivsete haiguste uurimine; 
  • inimese normaalse ning häiritud mikrobioomi uurimine; 
  • viljatuse molekulaarsete aluste kindlaks tegemine;
  • kapillaarelektroforeesi ja kapillaarelektrokromatograafia meetodite väljaarendamine;
  • rakendamine erinevate haiguste mehhanismide uurimisel, taimse ja mükoloogilise materjali keemilise koostise ning looduslike polümeersete ainete ehituse seaduspärasuste selgitamine;
  • bioaktiivsete ainete struktuur-omadus sõltuvuste tuvastamine, puna- ja pruunvetikate ja looduskeskkonna mikroelementse koostise analüüs;
  • turbasammalde populatsioonide geneetilise struktuuri analüüs;
  • võimalus keskenduda ohustatud ja haruldaste liikide populatsioonide seisundi hindamisele ning keskkonna mikrobioomide uurimisele, selgitades näiteks inimtegevuse mõju mikroobikoosluste mitmekesisusele erinevates looduslikes või inimese poolt tugevalt mõjutatud ökosüsteemides.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Kaasaegselt sisustatud molekulaarteaduste laboris saavad üliõpilased praktikas tundma õppida tänapäevastes teadusuuringutes rakendatavat kõrgetasemelist teadusaparatuuri ja süvendatult tutvuda erinevate instrumentaalanalüüsi meetoditega.

Loengutegevusse on kaasatud peale Tallinna Ülikooli õppejõudude ka külalisõppejõud Eesti ja välisriikide teistest ülikoolidest ja teadusasutustest. Tudengitel on võimalik sooritada praktikat erinevate Eesti koostööpartnerite laborites ning osaleda Erasmus+ vahetuses meie partnerülikoolide ja -instituutide juures, nii Rootsis, Tšehhis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Türgis, Kreekas ja mujal.

Heida pilk meie Astra 5. korruse molekulaarteaduste laboritele!

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikooli peahoones uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Erialaained toimuvad iganädalaselt neljapäeval ja reedel. Vabaained, mida õpetavad teised instituudid, võivad toimuda ka muudel päevadel. Nii on magistrandil juba varakult võimalik alustada lõputööks vajalike eksperimentaalandmete kogumisega paindlikel aegadel ning on loodud soodsamad tingimused ka õpingute läbimiseks muu töö kõrvalt. Samuti suurendab selline õppetöö korraldus koostöövõimalusi potentsiaalsete tööandjatega (teaduslaborid, eraettevõtted).

Peaeriala

Peaeriala: Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia.

Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia eriala pakub Sulle võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.

Spekter on lai, sest meie õppekava ühendab endas erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias.

Olulised erialaained

  • Instrumentaalanalüüsi süvakursus - kujundatakse oskused tööks kaasaegsete laboriseadmetega, antakse teadmised tänapäevastes laboriuuringutes kasutatava aparatuuri ehitusest ja tööpõhimõtetest.
  • Geenide ekspressiooni regulatsioon  - antakese ülevaade erinevate organismide transkriptsiooni regulatsiooni mehhanismidest, epigeneetilisest regulatsioonist ning nende uurimiseks kasutatavatest meetoditest.
  • Mikrobioloogia süvakursus - antakse ülevaade erinevatest mikrobioloogia teemadest alates organismide normaalsest mikrofloorast kuni erinevate keskkonnatingimuste mõjust mikroobikooslustele, bioremediatsiooni ja teiste biotehnoloogiliste rakendusteni.

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

 

100% vastuvõtueksam, lisapunktid cum laude lõpetamise eest.

  • 6. juulil alates kl 10 toimub individuaalne vestlus kandidaatidega. Eelnevalt on SAISi kaudu esitatud eelnevat haridust tõendav dokument koos akadeemilise õiendiga. Kandidaat vastab küsimustele ning kirjeldab oma bakalaureusetööd, eelnevaid laboratoorse töö kogemusi ning magistrisse astumise põhjuseid ja huvipakkuvaid teemasid.
  • 100% vastuvõtueksam, lisapunktid cum laude lõpetamise eest.
  • Sisseastumiseksamil hinnatakse kandidaadi motivatsiooni, erialast kogemust ning teadmisi.
  • Hinnatakse protsendipunktidega. Hinne kujuneb kõigi komisjoni liikmete hinnete tulemusel. Juhul kui tudeng on loodusteadusliku eksperimentaalse bakalaureusetöö saanud A ja lõpetanud cum laude, lisandub komisjoni punktidele 5 lisapunkti.
  • Soovitav on enne magistriõpet läbida eeldusained, tutvuda õppekavaga ja varem kaitstud magistritöödega.
  • Vajalik on inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel.
  • Eksami aega on võimalik muuta individuaalsel kokkuleppel.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli 
 

inimesed

Õppejõud

 

Kairi Koort

Süsteemibioloogia lektor ning õppekava kuraator

Kairi Koort on süsteemibioloogia lektor ning alates aastast 2015 kureerib Tallinna Ülikoolis bioloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.

Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli  Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud  Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.

Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Rando Tuvikene

Biopolümeeride keemia professor

Rando Tuvikene on keemia vanemteadur ja biopolümeeride keemia professor. Ta on tegelenud merevetikate keemilise koostise uurimisega enam kui 15 aastat, kaitsnud sel teemal magistri- ja doktorikraadi Tallinna Ülikoolis ning läbinud järeldoktorantuuri Jaapanis.

Tema peamisteks uurimisteemadeks on puna- ja pruunvetikates esinevate tarretuvate polüsahhariidide  keemilise koostise ja omaduste vaheliste seoste selgitamine ning mereorganismidest pärinevate biomasside väärindamine. Samuti tegeleb ta taimsest ja mükoloogilisest materjalist pärinevate bioaktiivsete ainete uurimisega.

Rando Tuvikene on arendanud koostööd Jaapani, Hiina, Kanada, Taani, Norra ja Prantsusmaa teadlastega. Tema juhtimisel on läbi viidud mitmeid rakendusliku sisuga uuringuid, sh välja töötatud looduslike kosmeetikatoodete retsepte, arendatud tehnoloogilisi skeeme taimsete pigmentainete ja polümeeride ressursisäästlikuks ekstraktsiooniks ning uuritud võimalusi alternatiivsete õlleselitajate tootmiseks.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Toomas Toomsoo

Neuroloogia külalisprofessor

Prof Toomas Toomsoo on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1996), neuroloogia residentuuri (2001) ja on Tartu Ülikooli Närvikliiniku ning Saksamaa Tübingeni Ülikooli Aju-uuringute Keskuse doktorantuuris.

Professor kuulub mitmesse erialaorganisatsiooni, nagu näiteks Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, Eesti Peavalu Selts jne.

Neuroloogina aitab prof Toomsoo inimesi igasuguste neuroloogiliste probleemide korral, ent Toomase meditsiiniline erihuvi on peavalud ja Parkinsoni tõbi. Lisaks on prof Toomsool sertifikaat transkraniaalse sonograafia, neurovaskulaarse ultraheli teostamiseks (unearterid, ajuarterid) ja karpaaltunneli sündroomi hindamiseks ultrahelis.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Tiit Land

Keemia professor, TalTech'i rektor

Tiit Land on 2011 - 2020 Tallinna Ülikooli rektor ja biokeemik. Ta lõpetas aastal 1989 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. Aastatel 1990–1994 oli Stockholmi Ülikooli doktorant. Kaitses aastal 1994 Stockholmi Ülikoolis filosoofiadoktori (PhD) väitekirja. Väitekirja teemaks oli "Galanin receptor ligands: agonists and the first antagonists".

Aastatel 1994–1999 oli teaduriks USA riiklikus terviseinstituudis. Aastatel 1999–2006 Stockholmi Ülikooli Neurokeemia ja Neurotoksikoloogia Instituudi teadur ja õppejõud.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Kalle Truus

Anorgaanilise ja üldkeemia emeriitdotsent.

Kalle Truus on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.

Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.

 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Jaanus Harro

Neurofarmakoloogia külalisprofessor

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Helene Tigro

Biokeemia nooremteadur 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Stela Stefanova Kalinova Koch

Teadur

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kuhu edasi?

Silmapaistev vilistlane

Eliko Allik (MSc)
Regionaalhaigla laborispetsialist

"Huvi loodusteaduste vastu tekkis Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppides. Keskkoolis ma veel ei teadnud, kelleks tahan saada. Soovisin kooli ära lõpetada ja tööle hakata. Olles mõned aastad tööd teinud, hakkasin teistmoodi mõtlema. Hakkasin mõtlema, mida ma tegelikult teha tahan."

"Tallinna Ülikoolis õppimine andis mulle juurde enesekindlust, esinemis- ja suhtlemisoskust ja kindlasti muutis mind kohusetundlikumaks. Positiivse kogemuse jätsid mulle inglisekeelsed ettekanded ja mitmed esinejad välisriikidest. Kõiki neid kogemusi ja oskusi saan rakendada oma igapäevatöös."


Igor Miilvee (MSc)
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kliimamuutustega kohanemise ekspert ja Kaitseliidu meedik

"Suhteliselt vahetu kontakt õppejõudude ja töövahenditega andis kindlasti kaasa enesekindlust ja oskust suhelda mistahes juhendatavaga kui võrdsega."

"Hea soovitus. Mida varem saad paika magistritöö teema ja plaani, seda varem saad hakata loengutega kaasnevat (kodu)tööd rakendama selle töö huvides."


Annika Sakkarias (MSc)
Kahekordne Eesti meister 400m ja 400m tõkkejooksus, endine laborant asutuses SYNLAB Eesti, praegune Jüri Gümnaasiumi loodusloo ja keemia õpetaja.

"Eksperimentaalteadustes õpivad inimesed analüüsima, järeldusi tegema ja igale raskele olukorrale lahendusi leidma. See annab eeldused töötamiseks ka mitteerialasel töökohal. Andrus Ansip on keemia haridusega ja meie president Kersti Kaljulaid on bioloog. Kunagi küsiti, et mis ma oma haridusega peale hakkan. Nüüd saavad loodusteaduste tudengid ütelda, et „hakkan kasvõi presidendiks“.  


Millistel erialadel võib tööd leida?

Kuna õppekava rõhuasetus paikneb nii tänapäevaste molekulaarbioloogiliste kui ka bioinformaatiliste meetodite iseseisval kasutamisoskusel, on lõpetajal võimalus asuda tööle nii erafirmade kui ka riiklike keskuste analüütilise keemia ja diagnostikalaborites ning samuti bioinformaatika ja genoomika keskustes.

Edasiõppimisvõimalused

Meie magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad jätkata õpinguid Komplekssed süsteemid loodusteadustes õppekava doktoriõppes.

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Kairi Koort
õppenõustaja-spetsialist: Marianne Paapstel

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 410

 

Sarnased erialad

Loodusteaduste õpetaja, MA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal, nii põhikooli kui gümnaasiumi õpetajaks. Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid.

Magistriõpe
Eesti keel
20
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala