Persoon

Analüütilise biokeemia dotsent Mihkel Saluri: mida paremini asjade olemust jagame, seda raskem on meid eksitada pealiskaudsete argumentidega

Mihkel Saluri

Kevadel seisavad paljud noored justkui lõputu valikute jada ees – kuhu kandideerida ja kuhu oma dokumendid esitada? Tutvustame lähemalt keemia õppimisvõimalusi Tallinna Ülikoolis, kus seda eriala saab õppida nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes. Rääkisime Tallinna Ülikooli looduse- ja terviseteaduste instituudi analüütilise biokeemia dotsendi Mihkel Saluriga, kes meenutab oma õpinguaega ning räägib sellest, milline näeb välja tema igapäevatöö ülikoolis.

Milline näeb välja sinu igapäevatöö Tallinna Ülikoolis?

Praegu töötan TLÜ loodus- ja terviseteaduste intsituudis dotsendina. See tähendab seda, et annan ning valmistan ette loenguid ja ettekandeid. Viin läbi ka praktikume, osalen (eel)kaitsmiskomisjonides, juhendan eri õppeastmes tudengeid ja vahepeal satun ise ka laborisse katseid tegema. Vahel, kui katsetulemused piisavalt kõrge kvaliteediga on, siis saan neid esitleda ka välismaal toimuvatel konverentsidel. 

Minu igapäevatöö on viinud mind ka välismaa lähetustele. Näiteks käisime sel kevadel oma uurimisgrupiga kaheks nädalaks Jaapanis konverentsil. Sellised võimalused on minu jaoks väga põnevad ja karjäärile kasulikud. Isegi kui juhtub, et konverentsitemaatika kõnetab mind kohapeal vähem kui registreerudes lootsin, siis leiab sealt alati kokkupuutepunkte inimestega, kellega on sarnased huvid ja kellega koostööd võiks arendada. Lisaks on senini olnud võimalus lähetusi mingi perioodi võrra pikemaks venitada, mille raames saab loodusest proove koguda ja seeläbi ka kohaliku eluoluga rohkem tuttavaks saada. Kõik need võimalused on mulle väga meeltmööda!

Mis sind oma valdkonnas kõige rohkem motiveerib?

Mind motiveerib õnnestunud katsetus, mis kinnitab hüpoteesi.Tihti küll õpetavad hoopis need ebaõnnestunud katsetused rohkem, kuid selles läbikukkunud momendis olles on peaaegu alati raske seda positiivset külge näha.

Oled TLÜs läbinud nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe. Kuidas jõudsid keskkonnakorralduse bakalaureusest analüütilise biokeemia doktoriõppeni?

Kui ma kunagi Tallinna Ülikooli bakalaureusesse õppima tulin, siis valisin erialaks keskkonnakorraldusse, mis minu meelest oli toona lävendiskooriga 85, olles instituudi kõrgeim nõue. Tegelikult sattusin sellele suunale õppima juhuslikult.  Bakalaureuse teise aasta lõpuks aga leidsin, et keemia oma katsetamiste ja analüüsimistega on minu jaoks piisavalt põnev, et võiks hoopis seda edasi õppida. Tallinna Ülikoolis oli kenasti olemas magistriõppekava Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia, kus keemiat õppida sai, seega kõhklust mul ei tekkinud. Samuti oli võimalik jätkata oma uurimisteemaga tööd doktorantuuris, mis mulle hästi sobis. Tol hetkel ma isegi mujale ülikooli või välismaale õppima minna ei tahtnud ega osanud, sest siin oli kõik olemas. 

Mis oli see kõige olulisem kogemus, võimalus või teadmine, mis sa oma erialal õppimisest oled saanud ja endaga kaasa võtnud?

Kogu õpinguteperioodi jooksul oli kõige väärtuslikumaks kogemuseks võimalus enda katseid ise valida ja planeerida neid enda ajast sõltuvalt. Ma ei tundnud ka, et mind kuhugi raamistikku pressitakse või mikromanageeritakse. Kõige olulisem teadmine, mille ma õpingutest kaasa olen saanud, on aja ja teadmiste koosmõju – mida kauem ja sügavamalt mingisse teemasse süveneda, seda eksistentsiaalsemad küsimused tekivad. Ja need küsimused ajendavad rohkem, teise nurga alt katsetama. Teisalt on vahel vaja teemast täitsa eemale tõmbuda, et oskaks puhanud ja värske pilguga oma teadusteemat käsitleda. Näiteks möödunud suvel tegin ma samadele andmetele otsa vaadates paarinädalaste vahedega kaks-kolm uut “leidu”.

Töötasid vahepeal ka Rootsis Karolinska Instituudis, mis hoiab positsiooni kui üks maailma juhtivaid meditsiiniülikoole. Kuidas selline võimalus sulle avanes? Mida sa seal täpsemalt tegid?

See võimalus avanes läbi varasema koostöö Karolinska Instituudiga (KI). Tallinna Ülikooli ja KI vahel oli selleks ajaks partnerlus kestnud juba mitu aastat ja KIsse on läinud välissemestriks või järeldoktorantuuris õppima või suisa sinna töötama meie ülikoolist mitu inimest. Ma olin seal Michael Landreh uurimisrühmas, kus fookus oli haiguses osalevate valkude uurimine. Selleks tootsime rekombinantseid valke ehk tootsime neid biotehnoloogiliselt ja seejärel karakteriseerisime erinevate analüütilise keemia instrumentidega, leidmaks seondumispartnereid või käitumismehhanisme, mida saab organismidele üle kanda. Töötasin seal post-doktorantuuris üle kahe aasta ning tulin siis tagasi Eestisse erasektorisse. Seejärel avanes võimalus tulla tagasi tööle Tallinna Ülikooli LTI-sse. 

Millised on sinu järgmised eesmärgid või unistused oma valdkonnas?

Üks unistustest on hakata looma valkude uurimise haru, mis keskendub vetikate valkudele, eelkõige fükobiliproteiinidele. Usun, et selles valdkonnas on veel teemasid, mida ei ole piisavalt hästi kirjeldatud. Teiseks unistuseks on olla edukal doktorandikaitsmisel, kus mina olen juhendajarollis.

Kellele sa oma valitud eriala õppimist soovitad ja miks?

Soovitan keemiat kõigile, kes tahavad päriselt mõista, kuidas maailm meie ümber toimib ja kuidas seda analüüsida. Mida paremini me asjade olemust jagame, seda raskem on meid eksitada tühjade juttude või pealiskaudsete argumentidega.

Tule Tallinna Ülikooli keemiat õppima!