Rein Lang: Üks tont käib ringi mööda Euroopat

Stagnatsioon ja uued tondid

Naastes Eesti Ringhäälingute Liidu juhi kohale, on Rein Lang sunnitud tõdema: alates 1995. aastast ei ole meediamaastiku põhilised vastuolud ja võimetus neid lahendada sisuliselt muutunud. Ta viitas Euroopa Liidus levivale ebamäärasele fluidumile – ettekujutusele nähtamatutest "tontidest", mis justkui takistavad Euroopa arengut, majandusedu ja demokraatiat. Langi sõnul on debatt Euroopa asutamisdokumentides sätestatud eesmärkide täitmise asemel nihkunud süüdlaste otsimisele ja hirmudele erinevate ideoloogiliste mõjude ees.

Euroopa ideoloogiline tondiloend

Lang tõi välja viis peamist tonti, kellega Euroopa poliitikas ja meedias täna hirmutatakse:

1. Kommunismitont: See tont täna pigem olematu. Kuigi leidub marginaalseid klubisid, mis viljelevad vasakradikaalset mõtet, ei oma see reaalset mõju meediale ega poliitilistele otsustele. 
2. Vasaktont: Reaalne liikumine, mis näeb kõigi hädade põhjuseid kapitalismis. Kuigi nad on mõjukad, ei peeta neid Langi sõnul nii ohtlikeks kui paremäärmuslasi.
3. Paremtont: Meedia demoniseerib seda tonti massiliselt. Lang leidis, et paljude erakondade sildistamine paremäärmuslasteks on pigem meedia loodud narratiiv kui tegelikkus. Näitena toob ta ETV dokumentaalfilmi Itaalia peaministri Giorgia Meloni parteist, kus filmi sisu ei toetanud absoluutselt selle "paremäärmuslikku" pealkirja.
4. Viktor Orbán: Ungari peaministrit nähakse tondina, kuna tema loodud meediakontrolli mudelit kardetakse levivat teistesse riikidesse. Lang märkis, et Ungari on ajalooliselt teinud taas vale geopoliitilise valiku, sarnaselt varasemale koostööle Habsburgide või Hitleriga.
5. Kremli tont: See on Langi sõnul ainus tõeline ja ohtlik tont, sest siin pole tegu ideoloogiaga, vaid relvasüsteemiga, mis on suunatud liberaalse demokraatia nõrgestamiseks ja geopoliitilise edu saavutamiseks.

Nendest tontidest on sündinud kahjulik narratiiv, justkui kuuluks erameedia paremtontidele ja avalik-õiguslik meedia vasaktontidele. See tekitab ühiskonnas asjatuid pingeid ja usaldamatust.

Ebaõnnestunud tondipüüdjad ja reeglite rägastik

“Tondipüüdjateks” nimetas Lang valitsusi, parlamente ja Euroopa Komisjoni, kes üritavad hirmudele vastata keeldude ja käskudega. Tema kriitika nende meetodite pihta koosnes järgmistest punktidest:

• Keelamised: üritatakse keelata vaenukõnet, kuid see tekitab pigem uusi konflikte kui lahendab vanu.
• Seadmete piiramine: katsed piirata noorte ligipääsu nutiseadmetele, et tont ei tuleks ajude vahele, on Langi meelest ebamõistlikud.
• Erameedia suunamine: viimase kümne aasta jooksul on lisandunud lugematu arv reklaamipiiranguid (alkohol, ravimid, noortele suunatud reklaam), mis lähtuvad hirmust, et tont imbub ajudesse reklaami kaudu.
• Raha jagamine: musternäidisena tõi Lang esile Leedu, kus avalik-õigusliku meedia eelarve kahekordistati, kuid sisu kvaliteet ei paranenud, vaid erameedia muudeti sellega hoopis konkurentsivõimetuks. Ühiskonnas, kus kulud on tuludest suuremad, ei saa probleeme lahendada vaid ressursside pimeda loopimisega.

Seega tänane Euroopa tegeleb reeglite tegemise reeglite loomisega, sest senised reeglid ei tööta.

Õigusriigi erosioon ja absurdsed praktikad

Ettekande üks keskseid sõnumeid oli mure õigusriigi põhimõtte (Rule of Law) hääbumise pärast. Lang tõi ridamisi näiteid, kuidas bürokraatlikud reeglid on muutunud eluvõõraks:

Poliitreklaami määrus ja QR-koodid. Euroopa Liidu uus poliitreklaami määrus nõuab reklaamidelt QR-koode. Lang märgib, et Eesti valitsus otsustas juriidiliselt geniaalselt, et õigus ei kehti lepingutele, mis on tehtud enne määruse jõustumist. Samas näitavad Euroopa Ringhäälingute Liidu andmed, et isegi Prantsusmaal, Taanis või Itaalias ei täida keegi neid nõudeid, sest need on ebamõistlikud. Eesti meediamajad täidavad neid vaid repressioonide hirmus.

Rahvusringhäälingu seadus. Eestis on üle kahe aasta koostatud uut ERR-i seadust, sest vana on sedavõrd aegunud, et paljusid sätteid ei ole võimalik täita või neid lihtsalt ignoreeritakse. Langi sõnul on see uus lähenemine õigusriigile: kui seadust ei täideta, teeme uue seaduse. Probleem on aga selles, et me ei suuda demokraatlikult selgeks vaielda ERR-i tegelikke ülesandeid, vaid keskendume teisejärgulistele küsimustele nagu nõukogu koosseis.

Alternatiivne tondipüüdja – vabadus ja kriitiline mõtlemine

Lang lõpetas ettekande üleskutsega naasta Euroopa edu alustalade juurde. Bürokraatlik reeglistik ei saa kunagi asendada kriitilist mõtlemist, mida peaksid edendama koolid ja ülikoolid.

Kõige efektiivsemaks tondipüüdjaks nimetas ta vabadust. Nii andekad inimesed kui ka kapital liiguvad alati sinna, kus on rohkem vabadust. Iga piirang ja liigne regulatsioon vähendab meie ühist ajuressurssi ja kapitali, muutes sel viisil elu halvemaks.

Ettekande kokkuvõtte koostamisel on kasutatud tekstiks.ee ja Gemini keelemudeli abi.

Vaata Rein Langi ettekannet