Arutelupaneel: Meedia mured-rõõmud on teada, aga kuidas edasi? Kes mida ja millal peaks tegema, et ajakirjandus Eestis kestaks?

Kelle huve ajakirjandus tegelikult teenib? Kas see on omanike tulu, riiklik propaganda või lugeja huvi?

Anvar Samost jäi oma ettekandes esitatud liini juurde, rõhutades, et ajakirjanduse ainus legitiimne ülesanne on esindada oma auditooriumi ehk tavalist kodanikku võimu ees. Ta hoiatas "sünteetilise avalikkuse" eest, kus ametnikud ja suhtekorraldajad loovad pseudoteemasid, mis ei puuduta inimeste tegelikku elu, kuid mida inertne ajakirjandus on sageli valmis vahendama.

Martin Šmutov lisas, et ajakirjanduse roll on olla "ebamugav küsija". Tema sõnul on suurim oht see, kui ajakirjandus hakkab kartma solvata või eelistab vaikida teemadel, mis on ühiskondlikult tundlikud, kuid vajavad selgitamist. Ta tõi näiteid, kus info varjamine "isikuandmete kaitse" sildi all takistab tegelikult oluliste ühiskondlike arutelude pidamist.

Andmete roll toimetuse töös

Mari-Liis Rüütsalu ja Martin Šmutov esindasid vaadet, kus andmed on hädavajalikud lugeja mõistmiseks, kuid Anvar Samost esitas siinkohal skeptilisema vaatepunkti.

• Andmed kui peegel: Rüütsalu selgitas, et andmed ei ütle ajakirjanikule, mida kirjutada, vaid kuidas sisu paremini serveerida, et see jõuaks õige inimeseni. See on ellujäämise küsimus konkurentsis globaalsete platvormidega.
• Andmed kui oht intuitsioonile: Samost oponeeris, väites, et liigne andmetele tuginemine tapab ajakirjandusliku intuitsiooni ja julguse ujuda vastuvoolu. Kui toimetus vaatab vaid klikke, kaob võime märgata teemasid, mis on olulised, kuid ei ole hetkel "populaarsed".
• Sisselogimise väärtus: Šmutov rõhutas, et sisselogitud lugeja on meediamajale kvaliteedimärk. See tähendab, et lugeja usaldab väljaannet piisavalt, et jagada oma identiteeti. See on vastukaal anonüümsele ja vastutustundetule kommentaariumikultuurile.

Kultuuriajakirjandus kui ühiskonna ankur

Joonas Hellerma tõi arutelusse kultuurimõõtme, arutledes kultuurist kui meedia vaimsest tervisest. Ta märkis, et kui peavoolumeedia tegeleb peamiselt kiirete ja sageli ärevust tekitavate uudistega, siis kultuuriajakirjandus pakub aeglust ja reflektsiooni.

Hellerma juhtis tähelepanu paradoksile: kuigi kultuurisaadete vaatajanumbrid on stabiilsed, kipub meediapoliitika neid ikka käsitlema kui nišitooteid. Ta rõhutas, et kultuur ei ole meelelahutus, vaid julgeolekuküsimus – see on see, mis teeb meist rahvuse ja annab meile põhjuse oma riiki kaitsta.

Enesetsensuur ja surve ühtse narratiivi tootmiseks

Samost kordas oma muret ametnike suuniste pärast, et "praegu ei ole aeg kriitikaks". Ta leidis, et selline suhtumine on ohtlikum kui vaenlase propaganda, sest see uinutab ühiskonna kriitilise meele. Ta tõi näite, kuidas kriisiaegadel (pandeemia, sõda) oodatakse ajakirjanduselt riikliku kommunikatsiooni pikendust, mitte sõltumatut analüüsi.

Rüütsalu kommenteeris seda läbi oma Ungari kogemuse, kuivõrd tema tänane töö on seotud sealse meediaturuga. Ta märkis, et Ungari näide on hoiatav – seal on ajakirjanduse ja võimu piirid nii hägustunud, et lugeja ei saagi enam aru, mis on ajakirjandus ja mis on propaganda. Ta rõhutas, et Eesti peab tegema kõik, et vältida sarnast polariseerumist ja meedia "kodustamist" võimu poolt.

Tehisaru ja sisu kvaliteet

Osalised olid üksmeelel, et AI on suurepärane tööriist rutiinsete ülesannete jaoks, kuid see ei asenda kunagi ajakirjaniku vastutust.

• Vastutus: Šmutov märkis, et kui AI eksib, vastutab ikkagi peatoimetaja. See tähendab, et kontrollmehhanismid peavad pigem tugevnema, mitte nõrgenema.
• Inimlikkus: Hellerma leidis, et tehisaru võidukäik tõstab tegelikult inimliku ja autentse sisu väärtust. Mida rohkem on netis masintoodetud prügi, seda kallimaks muutub usaldusväärne, allikatega kinnitatud ja isikupärane ajakirjandus.

Milline on meedia tulevik?

Arutelu lõppes tõdemusega, et meedia suurim väljakutse on säilitada usaldus olukorras, kus info on külluslik, kuid tõde sageli killustatud.

• Samost: Vaja on rohkem ajakirjanikke, kes julgevad "kisa tõsta" ja vastu vaielda.
• Rüütsalu: Edu saavutab see, kes suudab ühildada majandusliku kasumlikkuse ja eetilise ajakirjanduse.
• Šmutov: Meedia peab kaitsma inimeste põhiõigust olla informeeritud, isegi kui see on ametkondadele ebamugav.
• Hellerma: Meedia peab hoidma "ust lahti" ka neile teemadele, mis ei mahu päevapoliitika raamidesse, kuid mis loovad meie kultuurilist vundamenti.

Ettekande kokkuvõtte koostamisel on kasutatud tekstiks.ee ja Gemini keelemudeli abi.

Foto: Ere Viisitam

Vaata arutelupaneeli siit