Esa Mäkinen: Helsingin Sanomate kogemused tehisaru rakendamisel ajakirjandusväljaande toimetuse töös

Esa Mäkinen jagas oma tehisintellekti rollist kaasaegses ajakirjanduses. Umbes 85% Helsingin Sanomate lugejatest tuleb otse nende platvormidele, mitte Google'i või teiste suunajate kaudu, seega on väljaandel tehisintellekti ajastusse sisenedes tugev eelis – lugejasuhe on nende endi, mitte vahendajate käes.

Mäkineni sõnul on andmeajakirjandusel ees teine kuldajastu, kuna AI tööriistadega on suurte andmehulkade töötlemine kordades lihtsam ja kiirem kui 15 aastat tagasi. See mõjutab paratamatult kõikide meediaväljaannete tulevikku.

Helsingin Sanomate AI strateegia: nelja kvadrandi mudel

Ettevõtte AI-strateegia aluseks on mudel, kus meediamaailm on jagatud mõtteliselt neljaks osaks: 1) sise- ja 2) väliskanalid, 3) masstoodanguna valmivad tarbeuudised (commodity journalism), 4) käsitööna valmiv kvaliteetajakirjandus.

Välised kanalid (näiteks sotsiaalmeedia, TikTok ja Instagram) on juba suuresti üleujutatud tehisintellekti loodud odava sünteetilise sisuga, näiteks sünteetiliste suunamudijate või kassivideotega. Selles peaaegu nullkuluga toodetud massilise sisu tulvas ei ole meediaväljaannetel mõtet konkureerida. Rutiinseid tarbeuudiseid (näiteks liiklusõnnetused) suudavad AI-süsteemid toota väga lihtsalt, mistõttu ei ole tarvis ka sellesse valdkonda suuri inimressursse rakendada. Tellimuspõhise digimeedia fookuseks ja peamiseks väärtuseks jääb kõrge kvaliteediga tekst, heli ja video – seda suudavad jätkuvalt üksnes pärisinimesed. 

Helsingin Sanomate strateegiline visioon on lihtne: kolm esimest valdkonda tuleb maksimaalselt automatiseerida ning toetada ja võimestada ajakirjanikke, kes teevad inimmõistust nõudvat ja konkurentsivõimelist kvaliteetajakirjandust.

Teine digipööre ja meediamaastiku väljakutsed 

Meedia läbib praegu teist suurt digipööret. Esimene digipööre viis paberlehe veebi ja mobiili, teine pööre toob aga fookusesse video, audio ning tehisintellekti, sest eriti just nooremad lugejad eelistavad uudiseid kuulata ja vaadata sinna juurde lühivideosid.

Tehnoloogiliste muutuste kõrval tuleb meedial toime tulla ka ühiskondlike probleemidega, nagu uudisväsimus ning lugejaskonna (eriti noorte meeste ja naiste) poliitiline polariseerumine. Meediaväljaanded on sunnitud žongleerima viie suure väljakutsega: 1) paberlehe tasuvuse langus, 2) veebi ja mobiili kasumlikkuse hoidmine ning kohanemine uute 3) audio-, 4) video- ja 5) AI-formaatidega.

Lisaprobleemiks on lugejate maksevalmidus: inimeste tahe uudiste eest maksta on Soomes stagneerunud ja on võrreldes teiste Skandinaavia riikidega küllaltki madal.

Praktilised AI tööriistad toimetuses 

Helsingin Sanomat on igapäevatöösse rakendanud mitmeid tehisintellektil põhinevaid lahendusi. Kogemus on näidanud, et parimaid tulemusi saavutatakse siis, kui tööriistu luuakse konkreetsete meeskondade spetsiifiliste vajaduste jaoks, mitte enam tervele toimetusele korraga. Näiteks mõned Helsingin Sanomate AI-põhised toimetuse tööd hõlbustavad igapäevased tegevused ja rakendused: 

• Watchdog (ehk valvekoer): Süsteem rutiinsete uudiste automatiseerimiseks, mis jälgib sissetulevaid e-kirju, avalikke andmebaase (API-sid) ja pressiteateid. Süsteem tuvastab potentsiaalse uudise, inimesest toimetaja kinnitab selle väärtuse, AI loob loo mustandi ja inimene kontrollib lõpptulemuse üle. Näiteks ühe Telia koondamisteate puhul läks uudis avalikuks vaid 2 minutit ja 15 sekundit pärast pressiteate saabumist. Spetsiaalne kontrollimise liides aitab ajakirjanikul visuaalselt näha, millisest algallika lausest AI tekst on genereerinud.
• Avalike andmete automaatne jälgimine on kasulik väikestele kohalikele lehtedele, võimaldades neil reaalajas jälgida linnavalitsuste otsuseid ja hoida silma peal kohalikul poliitikal kaasamata selleks mitut ajakirjanikku.
• Testitakse telefonikõnede automatiseerimist, kus ajakirjanik teeb allikaga intervjuu ja kõne lõppedes on arvutis koheselt valmis loo mustand.
• Analüütika assistendid: toimetajad saavad nüüd keeruliste andmevoogude jälgimise asemel küsida statistikat otse tehisintellektilt. Näiteks eelmise päeva populaarseimate lugude kohta.
• Uuriva ajakirjanduse meeskonnad kasutavad AI-d suurte dokumendimassiivide süstematiseerimiseks (näiteks USAst avalikustatud JFK mõrvaga seotud dokumendid), info otsimiseks ja isegi pildituvastuseks videotest. Siiski, Mäkinen rõhutas, et AI abil leitud faktid vajavad alati inimese poolt ülekontrollimist.

Teatud asjad pole seni õnnestunud. Näiteks püüti automatiseerida olümpiamängude sporditulemuste kokkuvõtteid, kuid süsteem tegi liiga palju vigu ning projekt suunati tagasi arendusse.

Ajakirjanike oskused, toimetuste kultuur ja hirmud 

Tehisintellekt muudab toimetuse igapäevaelu. Lihtne tekstisisestamine ("tap-tap" kirjutamine) on juba kaotanud senise tähtsuse. Selle asemel tõusevad veelgi enam hinda klassikalised ajakirjanduslikud oskused: allikatega rääkimine, olukorra tajumine, konteksti loomine ja AV-oskused.

Värskest toimetusesisesest küsitlusest selgusid ajakirjanike kolm peamist hirmu: 1) kardetakse, et AI kasutamine tekitab faktivigu, 2) langetab tekstide kvaliteeti ja 3) halvendab keelekasutust. Suureks murekohaks on ka "mõtlemise erosioon" – on oht, et kui analüüsimine usaldatakse masinatele, kaotavad ajakirjanikud ise oskuse kriitiliselt mõelda. Eriti puudutab see noori ajakirjanikke, kellel võib jääda omandamata vajalik algkogemus ja käsitööoskus. Levinud on ka hirm töökohtade kaotuse ees, mis on arusaadav ja peegeldab laiemat ühiskondlikku ärevust. Toimetuse uueks väljakutseks on mõtestada uutmoodi "agentsete kolleegide" (autonoomsete süsteemide) rolli info kogumisel ja ajakirjanikega koos töötamisel.

Eetika ja tehisintellekti loodud sisu 

Helsingin Sanomat järgib ranget eetikakoodeksit. Kuna visuaalne materjal ja kasutajate fotod on muutunud üha ebausaldusväärsemaks, on reegliks, et AI loodud fotorealistlikke pilte meedias ei avaldata. Ohtude illustreerimiseks tõi Mäkinen näite Tiananmeni väljaku kuulsast tankipildist, millest Redditisse loodud AI-võltsing hakkas Google'i pildiotsingus ilma hoiatava tekstita levima, moonutades nii reaalset ajalugu.

Kui leht on erandkorras sunnitud AI-ga manipuleeritud pildi avaldama (näiteks juhul, kui teemaks on poliitik, kes taolisi võltsinguid levitab), varustatakse pilt alati spetsiaalse märgisega, et vältida lugejate eksitamist juhuks, kui foto hiljem sotsiaalmeedias eraldiseisvalt levima hakkab.

Sõltumata sellest, kui suures osas kasutati ajakirjandusliku loo koostamisel AI abi, vastutab iga avaldatud sõna eest ikkagi nimeliselt loo allkirjastanud ajakirjanik.

 

Ettekande kokkuvõtte koostamisel on kasutatud tekstiks.ee ja Gemini keelemudeli abi.

Foto: Ere Viisitam

Vaata Esa Mäkineni ettekannet