Arutelupaneel: Riik ja (andmete) regulatsioon
2026. aasta BFMi meediakonverentsi esimeses arutelupaneelis osalesid Aleksei Kelli, Rein Lang, Martin Eessalu ja Heddi Lutterus. Küsis Andres Jõesaar.
Kui esimeses paneelis räägiti rohkem ajakirjanduse eetikast ja lugejasuhtest, siis teine paneel püüdis leida vastuseid küsimusele: kuidas peaks seadusandlus kohanduma ajastul, kus andmed on muutunud strateegiliseks ressursiks?
Kes defineerib avalikku huvi?
See on mõiste, millele viidatakse sageli nii piirangute seadmisel kui ka uute arenduste õigustamisel, kuid mille sisu on tabamatu.
Aleksei Kelli pakkus välja juriidiliselt pragmaatilise vaate: avaliku huvi defineerib lõppastmes see, kellel on selleks piisavalt jõudu – olgu see siis poliitiline jõud seadusandja näol või ühiskondlik surve. Väärtuskonfliktid lahendatakse tavaliselt läbi debati, kuid otsustaja on ikkagi institutsioon.
Rein Lang vaidles vastu, viidates Saksa filosoofile Jürgen Habermasile. Langi sõnul ei tohiks avalik huvi olla riigi poolt ülalt alla dikteeritud suurus. See peab sündima avalikus sfääris toimuva vaba ja kriitilise arutelu tulemusena. Kui riik hakkab avalikku huvi ise ja ainuisikuliselt defineerima, kaldub ühiskond autoritaarsuse poole. Lang rõhutas, et praegu on oht, kus "avaliku huvi" sildi all hakatakse varjama riigi tegevust või piirama kodanike vabadusi.
Riiklik suletus ja "AK-kultuur"
Üks teravamaid teemasid paneelis oli info kättesaadavus ja riigi kasvav soov märgistada dokumente templiga "Asutusesiseseks kasutamiseks" (AK).
- Läbipaistvuse erosioon: Rein Lang ja Aleksei Kelli väljendasid muret, et Eesti riigihaldus muutub järjest suletumaks ja läbipaistmatumaks. Ametkondlik huvi mugavuse järele maskeeritakse sageli isikuandmete kaitseks või julgeolekuhuviks.
- Justiitsministeeriumi vaade: Heddi Lutterus kaitses riigi positsiooni, märkides, et küsimus on alati tasakaalus. Ta nentis, et julgeolekukriiside ajal ongi surve teabe piiramiseks suurem, kuid möönis, et piirangud peavad olema põhjendatud. Lutterus rõhutas, et ministeerium peab pidevalt kaaluma avatuse, privaatsuse ja turvalisuse vahel, mis on dünaamiline ja ajas muutuv protsess.
- Ajakirjanduse roll: Osalejad leidsid, et ajakirjandus peab olema see jõud, mis pidevalt vaidlustab riigi katseid infot peita. Kui meedia lepib ametkondliku suletusega, kaotab ühiskond kontrolli avaliku võimu üle.
Kuidas treenida eesti keele mudeleid nii, et autorite õigused oleksid kaitstud, kuid areng ei seiskuks?
Aleksei Kelli selgitas opt-out süsteemi olemust: Euroopa Liidu direktiivi kohaselt on andmekaeve (mida kasutatakse AI treenimiseks) lubatud, välja arvatud juhul, kui autor on selle selgesõnaliselt keelanud. See tekitas paneelis küsimuse: kas meediaettevõtted peaksid oma sisu AI eest luku taha panema?
Martin Eessalu märkis, et teaduse vaatepunktist on oluline, et eesti keele andmed oleksid kättesaadavad. Kui me keelame oma andmete kasutamise suurtele keelemudelitele, siis eesti keel lihtsalt hääbub digitaalsest maailmast, sest mudelid ei õpi seda piisavalt hästi tundma. Tema sõnul on tegu strateegilise valikuga: kas kaitsta iga hinna eest autoritasusid või tagada keele ellujäämine.
Eesti keele tehnoloogia
Eessalu rõhutas, et suur osa keeletehnoloogia arendustööst toimub ülikoolides avalikes huvides.
- Andmetaristu: Eessalu selgitas vajadust luua usaldusväärne riiklik andmetaristu, kuhu meediamajad saaksid julgelt oma arhiive jagada, teades, et neid kasutatakse ainult kokkulepitud teaduslikel eesmärkidel, mitte kommertsiaalseks väärkasutuseks.
- Juridiline ebakindlus: Aleksei Kelli nentis, et praegune õigusruum on täis "halle alasid". Näiteks: mis saab siis, kui teadusasutuses arendatud mudel liigub hiljem erasektorisse? See tekitab autorites hirmu ja pärsib andmete jagamist.
Euroopa Liidu reguleerimisind ja selle tagajärjed
Rein Lang kritiseeris teravalt Euroopa Liidu soovi reguleerida kõike, alates poliitreklaamist kuni andmete jagamiseni. Selle tulemusena on Euroopa muutumas muuseumiks, kus tegeletakse reeglite loomise reguleerimisega, samal ajal kui USA-s ja Hiinas toimub reaalne tehnoloogiline areng.
Lang ja Kelli leidsid ühise keele selles osas, et liigse reguleerimise ja isikuandmete kaitsega üle vindi keeramine tapab innovatsiooni. Kui seadused on nii keerulised, et keegi ei suuda neid täita, siis tekib olukord, kus neid hakatakse ignoreerima. Ja see omakorda õõnestab õigusriiki.
Ettekande kokkuvõtte koostamisel on kasutatud tekstiks.ee ja Gemini keelemudeli abi.
