Õppejõud Heino Lipp õpetamas Tallinna Pedagoogilises Instituudis tudengeid ja Eesti paremikku kuulunud kettamehi Enn Eriksoni ja Veljo Kuusemäed 

Heino Lipp oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi (täna Tallinna Ülikool) kehakultuuriteaduskonna õppejõud 32 aastat, aastatel 1960–1992. Neil aastatel andis Lipp olulise panuse ülikooli kehakultuuri valdkonna edendamisesse ning seda eriala õpetatakse ülikoolis tänaseni.

Lisaks Tallinna Ülikoolile andis Lipp enda panuse ka toonase Tartu Riikliku Ülikooli (täna Tartu Ülikool) spordivaldkonna edendamisesse. Nimelt oli ta aastatel 1946–1951 kergejõustikukateedris õppeülesannete täitja ja õppejõud ning 1955–1960 riikliku ülikooli kergejõustikukateedri õppejõud.

Heino Lipp oli mitmekordne NSVL Liidu meister kümnevõistluses, enda esimese liidu rekordi püstitas ta 3. juunil 1946 kuulitõukes, tulemusega 15,62 meetrit. Poliitilise usaldamatuse tõttu teda rahvusvahelistele võistlustele ei lubatud. Vastasel juhul olnuks ta aga 1948. aastal Londoni olümpiamängude favoriit. Samal aastal oli ta kümnevõistluse maailma edetabeli juht. 

Aastatel 1947–1951 püstitas ta kuulitõukes kuus Euroopa rekordit, 13 NSV Liidu rekordit ning 16 Eesti NSV rekordit, enamik neist rekorditest aga ametlikult kinnitatud ei ole. Niisiis ei ole ka imekspandav, kui Lippu nimetatakse Eesti spordi kroonimata kuningaks.

Kui sportlaskarjääri ajal KGB Heino Lippu olümpiamängudele ei lubanud, siis juhtus 1992. aastal aga midagi ajaloolist, sest siis osales Eesti esmakordselt taas oma rahvuskoondisega olümpiamängudel. Sedapuhku kandis lippurina Eesti lippu just Heino Lipp. 70 aastaselt ja tugevate kätega.

Heino Lipp kandmas Eesti lippu Barcelona olümpiamängudel 1992. aastal. Foto: Lembit Peegel.