Õppimiskeskse kursuseprogrammi koostamine

Kursuseprogrammi koostama hakates on oluline teada, et 1 EAP on õppijale 26 töötundi ja et keskmise kursuse puhul arvestatakse õppejõule 1 EAP õpetamiseks 21 töötundi. 

Loo endale kursuseprogramm ning seejärel kanna andmed ka ÕIS-i. Selleks leia ÕIS-ist oma ainekursuse ainekaart. Seal on olemas ainekursuse kood, nimetus, maht, kontrollivorm, eesmärgid, sisu lühitutvustus ning õpiväljundid. See info on kursuseprogrammi loomise aluseks.  

Kanna info kursuseprogrammi põhjale. Abiks on kommenteeritud NÄIDIS.  

Vaata erinevaid näidiseid ka siit!

Analüüsi planeerimist suunavaid tegureid lähtuvalt õppijast: 

• Kursuse maht (EAP / tundide arv)
• Sihtgrupp (õppijate eelteadmised, tase, keeleoskus, kultuuriline taust jms)
• Õppevorm (kontakt, veeb, hübriid)
• Kursuse koht ja roll õppekavas (kohustuslik, valik- või vabaaine, seosed teiste ainekursustega, eeldusained jms)

Vaata, kas kursuse eesmärgiga, lühikirjeldusega või õpiväljunditega on juba mõned tegevused kursuse sisusse ette antud (nt mõni tegevus, hindamismeetod, kohtumise kordade arv ja pikkus). Kui on, paiguta need oma kursuseprogrammi tegevustesse. 

Õpiväljund näitab, missugust oskust, teadmist või hoiakut peab õppija kursuse lõppedes demonstreerima, seepärast disainitakse kursus lähtuvalt õpiväljunditest. 

Õpiväljundid on õppimise tulemused, mille omandamist õppijatelt oodatakse, mida hinnatakse ja millele õpetamisega kaasa aidatakse. Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine (Kumpas-Lenk et al., n.d.) . 

Analüüsi oma ainekursuse õpiväljundeid: vaata, missuguseid tegevusi õpiväljundite verbid kirjeldavad. Kui õpiväljundis on kirjas, et õppija  “eristab refleksiooni liike ja sügavust”, suunab see sind valima meetodeid, mille abil õppija õpiks refleksioone liike ja sügavust eristama. 

Abiks on Ainekursuse planeerimise NÄIDIS Õpiväljundid ja hindamine 

Sõnasta ainekursuse tuum - mis on just see, millele pead õppijast lähtudes ja teiste ainekursustega arvestades oma kursusel fookuse seadma (nt olulisemad teooriad, lävendmõisted, pädevused, võtmeoskused, hoiakud, väärtused). 

Abiks on  kursuseprogrammi näidis. 

Kui oled eelnevate sammude abil selgeks saanud, mis on õppija vajadused, etteantud sisend ja kuhu oma ainekursusel fookuse paned, siis saad hakata kavandama hindamist ja tagasisidestamist. 

Õppimiskeskse hindamise eesmärk on, et õppija õpiks, seepärast on protsessis oluline:  

• õppija arengu toetamine;
• õppimise suunamine;
• tagasiside andmine õppija edenemisele/arengule;
• enesearenguliste hoiakute kujundamine;
• kriitilise mõtlemise oskuse arendamine.

Hindamine peaks toetama rikkalikku õppimiskogemust ning toetama süvitsi õppimist.

Õpiväljundipõhine hindamine on hindamisviis, kus õppija sooritust hinnatakse selle alusel, mil määral ta on saavutanud eelnevalt sõnastatud õpiväljundid.

Hindamine tuleb kujundada nii, et õppijal oleks võimalus õpiväljundite saavutamist tõendada. Hinnata tuleb KÕIKI õpiväljundeid ning positiivse tulemuse saamiseks peab õppija olema saavutanud kõik õpiväljundid vähemalt madalaimal kirjeldatud tasemel (arvestatud või tulemus E). Seega alustame kriteeriumite kirjeldamist miinimumtasemest. 

Hindame õpiväljundite saavutamist, mitte kohal käimist, käitumist, võrdlust teistega, aktiivsust jms. Õpiväljundite saavutamise mõõtmine toimub kokkulepitud kriteeriumite alusel.

Hindamiseks on palju erinevaid võimalusi,  sh:

• enesehindmine (self-assessment) 

• kaaslaste hindamine (peer assessment), sh ka vastastikhindamine 
• kaasav hindamine 
• analüütiline hindamine 
• tervikhindamine 
• kokkuvõttev hindamine  
• kujundav hindamine jne

Õpiväljundis kasutatud verb tähistab tegevust, mida õppija õpiväljundi saavutamise demonstreerimiseks tegema peab (nt analüüsib, hindab, seostab, defineerib, rakendab…  tähendab, et õppija peab saama analüüsida, hinnata, seostada, defineerida või rakendada) ning selleks tuleb luua võimalused. 

Hindamismeetodid peavad olema eesmärgipärased ning võimaldama õppijal tõendada just neid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis on sõnastatud õpiväljundites. Valitud hindamismeetod peab toetama õpiväljundi sisulist hindamist. Näiteks võimaldab juhtumianalüüsi meetod  hinnata, mil määral õppija analüüsib olukordi, seostab teoreetilisi käsitlusi praktikaga, hindab erinevaid lahendusvõimalusi ning teeb põhjendatud järeldusi.

Lisaks eesmärgipärasusele peavad hindamismeetodid olema õppijale jõukohased, ajaliselt realistlikud ning hindajale sisuliselt hinnatavad ja võimalikult objektiivselt mõõdetavad. Ka eristava hindamise korral ei ole alati vajalik kõiki õpiväljundeid eristavalt mõõta, kui see ei ole õpiväljundi olemusest või hindamise eesmärgist lähtuvalt otstarbekas.

Hindamismeetodi valik sõltub eelkõige õppe eesmärgist, õpiväljunditest ja hindamiskriteeriumitest. Seejuures tuleb arvestada ka hindamise ajakulu eri osapooltele (õppijale, õppejõule, võimalikele koostööpartneritele), olemasolevaid ressursse ning õpikeskkonna võimalusi. Mõned näited:

Hindamismeetodeid ei pea olema sama palju kui õpiväljundeid - üks meetod võib mõõta ka mitut õpiväljundit, nt kirjaliku juhtumianalüüsiga saab mõõta analüüsioskust, seoste loomist, ka erialase keele kasutamist, akadeemilist kirjaoskust, eetilisi tõekspidamisi, viitamist jps, kui need oskused on konkreetse ainekursuse tuumas olulised ja hindamiskriteeriumites kirjas. 

Hindamiskriteeriumid: 

• on kirjeldatud kindlas kõneviisis ja näitavad, missugusele tasemele hinnatav töö/tegevus vastama peab;
• käivad hindamismeetodite juurde;
• sõltuvalt meetodist viitavad kas protsessile või tulemusele;  
• eristava hindamise puhul on hindekriteeriumid (nt maatriksina);
• iga teema kokkuvõttes võiks teha nähtavaks seose õpiväljunditega, toetades nii õppimise sidusat ülesehitust.

Alusta kriteeriumite sõnastamist miinimumtasemest ja liigu ülespoole, sest miinimumtase näitab, mida ja mis tasemel õppija on õppinud! Miinimumtase tuleb ainekursuse lõpuks saavutada.

Koostaja Kaire Povilaitis

1. Tegusõna õpiväljundis – mida teeb? Näitab konkreetset tegevust, mida peab oskama teha.

Näide: analüüsib, võrdleb, põhjendab, koostab.

2. Siht, mille saavutamiseks valime sobiva hindamismeetodi – mida täpsemalt teeb? Täpsustab, millele tegevus on suunatud.

Näide: analüüsib teadusartiklit, koostab tegevusplaani.

3️. Määrsõnad, mis täpsustatakse hindamiskriteeriumitega – kuidas ta teeb? Kirjeldab kvaliteeti või taset.

Näide: koostab tegevusplaani kolmele teadusallikale tuginedes, korrektselt viidates, x mudelile toetudes ja kolme erialast väljendit kasutades jne.

4️. Kontekst – millises olukorras? Täpsustab tingimusi või situatsiooni.

Näide: koostab tegevusplaani kolmele teadusallikale tuginedes, korrektselt viidates, x mudelile toetudes ja kolme erialast väljendit kasutades simuleeritud töösituatsioonis/ iseseisva tööna etteantud ajaraamis/rühmatöö käigus auditooriumis/ digikeskkonnas kasutades etteantud tööriistu jne

Hindamiskriteeriumite abil saad fookuse seada just sinna, kuhu aine tuuma arvestades vajalik on, seega mõtle kriteeriumid hoolikalt läbi ja sõnasta selgelt, et õppijal oleks teada, mida ja kuidas õpiväljundite saavutamiseks teha tuleb. Hindamise paremaks selgitamiseks võiks koostada hindamisjuhendi, kuhu koondub kõik hindamisega seotud info. 

Loe lisaks Einike Pilli raamatut “Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis”. 

Hindamiskriteeriumite juures kirjelda ära ka TI kasutamise tingimused. 

Kursuseprogrammis TI kasutamise tingimuste sõnastamiseks kasuta allolevat mudelit. Mudelis on välja toodud TI kasutamise tasemed ning näidislaused, mis aitavad läbi mõelda ja selgelt kirjeldada, millisel viisil on tehisintellekti kasutamine kursusel lubatud, piiratud või eeldatud. Mudeli abil saab määratleda, kas ja kuidas võivad õppijad TI-d kasutada näiteks ideede kogumiseks, töö kavandamiseks, teksti koostamiseks, tagasiside saamiseks või ülesande terviklikuks lahendamiseks. Põhjalik tööleht koos juhistega asub siin.

Tagasiside eesmärk on toetada  õppimisprotsessi ja õppija arengut, aidates tal mõista oma tugevusi, arengukohti ning edasisi õppimisvõimalusi. Kvaliteetne tagasiside annab õppijale selge ülevaate sellest, mil määral on õpiväljundid saavutatud ning kuidas oma teadmisi ja oskusi edasi arendada.

Tagasiside eesmärgid võivad olla: 

• toetada õppija eneseanalüüsi ja refleksioonioskuse kujunemist;
• suunata õppijat märkama oma tugevusi ja arenguvajadusi;
• anda selget infot õpiväljundite saavutamise taseme kohta;
• motiveerida õppijat õppimisprotsessis aktiivselt osalema;
• aidata õppijal kavandada järgmisi samme õppimisel ja enesearengus;
• toetada õppeprotsessi kvaliteeti ja õppimise tõhusust;
• luua alus sisukaks dialoogiks õppija ja õppejõu vahel.

Mõned tagasisidestamise võimalused: 

Tõhus tagasiside on õigeaegne, konkreetne, arusaadav ja õppimist toetav ning seostub selgelt õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega. Seepärast tuleb tagasisidestamine planeerida õppeprotsessi sisse, mitte lõppu, kus see ei saa enam õppijat selle konkreetses protsessis aidata. Uuringud on näidanud, et peale hindamist antavat tagasisidet õppijad sageli ei loegi. 

Loe ka ükslehte Tagasiside, mis aitab õppida ja aega säästa!  

Hindamise protsessis hinnatakse hindamiskriteeriumite järgi, tagasiside võib anda lisaväärtust, kuid ei saa olla  hindamise aluseks. 

Loe lisaks tagasisidestamise mudelite kohta.

Nüüd jääb vaid valida tegevus ehk meetod, mille abil soovitud tulemusteni jõuda. 

Õppemeetod on vahend, mille abil õppejõud saab luua õppimist toetava keskkonna, kus õppija saab erinevaid kogemusi ja õpib aktiivselt ning mille abil õppejõud saab õppimist planeerida, suunata ja tagasisidestada.  

Õppemeetodite valikul võetakse arvesse:

• õppe eesmärke,
• õpiväljundeid,
• täiskasvanud õppija eripärasid,
• õppijate ja õppejõu enda eelnevaid kogemusi eri õpimeetodite kasutamisest,
• sidusust: õppe sisu, õppija, koolitaja, õpiruum

Vali sihtrühmast ja eesmärgist lähtudes õppemeetod, abiks on käsileht.

Kohtumiste tegevust planeerides lähtu kolmeastmelisest õpetamise mudelist: