Õppimiskeskne õpetamine
Õppimiskeskne õpetamine
Ülikoolides on toimumas nihe ainekeskselt õpetamiselt õppimiskeskse lähenemise suunas. Õppejõu roll ei ole enam ainult teadmiste edastamine, vaid õppimisprotsessi toetamine ja koos õppimine üliõpilastega. Õppimiskeskne õpetamisviis rõhutab süvitsi õppimist, koostööd, refleksiooni ja vastutuse võtmist õppimise eest. Samas toob see kaasa vajaduse õppejõudude teadliku professionaalse arengu ja kolleegide toetuse järele.
Kuidas õppimiskeskne õpetamine erineb õppijakesksest? Miks eelistada õppimiskeskset õpetamist? Millist mõju avaldab õppimiskeskne õpetamine õppejõu identiteedile ja heaolule?
Mõtlemise olemus ja arendamine ülikoolis (IKAP mudel)
Mõtlemist vaadeldakse kui igasugust vaimset tegevust, mis hõlmab info töötlemist – nii teadlikku kui automaatset. Õppimise seisukohalt on mõtlemise arendamine võrreldav treeninguga: areng toimub vaid siis, kui õppija kogeb piisavat kognitiivset pingutust. Selle saavutamiseks peab õppeprotsess olema kognitiivselt kaasav, mida aitab mõista ja kujundada IKAPi mudel, mis eristab passiivset, aktiivset, konstruktiivset ja interaktiivset õppimist. Sügavam mõistmine sünnib eelkõige konstruktiivsete ja interaktiivsete tegevuste kaudu.
Kuidas saab õppejõud „mõttemuskli treeningut“ kavandada nii, et õppimine oleks tõhus? Kuidas võivad vead ja eksimused tegelikult mõtlemist arendada? Mis eristab automaatset ja teadlikku mõtlemist
Refleksiivne lähenemine õppimisele ja mõtlemisele
Refleksiivne lähenemine õppimisele ja mõtlemisele keskendub sellele, kuidas teadlik mõtestamine ja analüüs toetavad sügavamat õppimist. Refleksioon tähendab oma kogemuste ja tegevuste süstemaatilist läbimõtlemist, mille käigus otsitakse mustreid, seoseid ja tähendusi. See aitab siduda uusi teadmisi varasematega, tugevdab kriitilist mõtlemist ning arendab oskust oma õppimist suunata. Refleksiivne õppimine vajab aega, järjepidevust ja toetavat keskkonda – just siis aitab see õppijal liikuda pinnapealsest teadmisest sügava mõistmiseni.
Kuidas aitab refleksioon luua seoseid uute ja varasemate teadmiste vahel? Kuidas toetavad refleksiivsed tegevused, nagu päevikud ja juhitud arutelud, kriitilist mõtlemist? Milliseid küsimusi saab kasutada, et suunata õppijat pindmisest mõtlemisest sügavama analüüsini?
TLÜ head tavad