DOCTUS, WIRE ja teadusvõimekuse kasv
Iga tugev teadustöö algab koostööst. Just sellele loogikale toetub FilmEU – Euroopa ülikoolide liit, mille eesmärgiks on luua ühine tegutsemisruum, pakkudes kõrgetasemelist haridust ning luues teadusinnovatsiooni filmi- ja meediakunsti valdkonnas.

samast koostööimpulsist on välja kasvanud ka teadus- ja innovatsiooniprojekt WIRE, mis on ülikoolidevaheline koostööplatvorm, kus kasvatatakse partnerülikoolide teadusvõimekust. Tallinna Ülikool on üks projekti kaheksast partnerist.
Mis on teadusvõimekus? Teadusvõimekus ei ole ainult artiklite arv, vaid eelkõige võime korraldada uurimistööd tervikuna. See omakorda tähendab toimivat projektihaldust, häid uurimispraktikaid, avatud teadust, ühiseid keskkondi ning alustavate teadlaste võimestamist. See loogika on ka WIRE’i tööpakettide taga: eesmärk on koolitada nii akadeemilist kui mitteakadeemilist personali, ühtlustada poliitikaid ja standardeid (näiteks andmehalduse alal) ning luua loovuurijaid toetavaid tugistruktuure.
Kelle heaks ja miks? Suurem osa FilmEU partneritest tegutseb laienevates riikides (widening-countries), kus teadusinfrastruktuur on olnud tagasihoidlikum. WIRE on loodud just selle mõningase ebaühtluse tasandamiseks – tuuakse kokku kogenud ja alustavad teadlased, tehakse ressursid ja kogemused alliansiüleselt kättesaadavamaks ning laiendatakse seeläbi ligipääsu taristule ja oskustele. Eesmärk on tõsta partnerülikoolide teadusalast nähtavust, kujundada ühist uurimiskultuuri ja suurendada teadussalast enesekindlust eelkõige nendes aspektides, milles seda kõige enam vajatakse.
Kuidas seda teha? Ühe olulise tegevusena toetab WIRE noorte teadlaste võrgustumist ja omavahelist mõttevahetust. Selle jaoks on doktorantidele ja nooremteaduritele loodud seminarisari DOCTUS. Vormilt on see on lühike, kahe- kuni kolmepäevane intensiivne töötoa formaadiga seminar, mis loob toetava keskkonna noortele teadlastele enda uurimistöö jagamiseks, tagasiside küsimiseks ning uute ideede katsetamiseks. Vähem tähtis pole ka võrgustumine ja teiste kogemusest õppimine.
Kuidas see praktikas välja näeb? 2025. aasta kevadel toimus kolm DOCTUSe seminari, mille teemadering oli üsna lai: nostalgia ja migratsioon, loovuurimus, arhiivid ja kollektiivne mälu, feministlikud teooriad, lo-fi esteetika ning eksperimentaalne arhiivifilm. Varasemate aastate DOCTUSe töötoad on olnud sama mitmekesised: uuritud on filmi ja neuroteaduse kokkupuutepunkte (neurokinematograafiat), tutvutud VR-põhise loovuurimisega ning loodud ühisprototüüpe nagu näiteks „360 luule” ja „3D kalligraafia”. Käsitletud teemade hulgas on olnud ka komöödiauuringud, autoriõiguse küsimused aga ka näiteks andmehaldus ja teadusmetodoloogiad. Selline mitmekesisus võimaldab igal doktorandil ja nooremteaduril leida tuge just enda uurimisfookusele.
Mida see osaleja jaoks tähendab? TLÜ humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Saara Mildeberg, kes on juba mitmest DOCTUSe töötoast osa võtnud, kirjeldab seminarisarja kui turvalist raamistikku, kus saab oma ala ekspertide juhendamisel arutada, mis on akadeemilises maailmas hetkel laineid lööv loomeuurimus, kuidas suhestub see tavapärase tekstipõhise uurimistööga, või tema puhul näiteks audiovisuaalse dokumentalistika ja autoetnograafilise eksperimentaalsusega. „Intensiivkursustel oleme jõudnud tutvuda projekti eri partnerite ülikoolide võimalustega, lahata oma doktoritöö teooriaga seonduvaid märksõnu ja arutada metodoloogiliste küsimuste üle,” kirjeldab ta, ning lisab, et DOCTUSel osalenud tudengitest on kiiresti kasvanud rahvusvaheline kogukond.
Ka Adedeji Moses, samuti TÜHI nooremteadur, kinnitab, et DOCTUS oli tema jaoks inspireeriv interdistsiplinaarne kogemus, mis aitas selgemaks mõelda, kuidas kunstipraktika suhestub akadeemilisema uurimistööga. “Doktorantidele pakub selline töötuba ruumi katsetamiseks,” ütleb ta, lisades, et sai sealt väga kasulikku tagasisidet selle kohta, kuidas paigutada enda uurimus laiematesse teoreetilistesse raamistikesse.
Miks see vajalik on? Sest teadus ei kasva vaakumis. Selleks, et FilmEU ülikoolid (sealhulgas ka Tallinna Ülikool) oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, on vaja kõige muu kõrval tugevat alustavate teadlaste kasvukeskkonda – head juhendamist, toimivaid praktikaid ja usalduslikku võrgustikku, aga ka selgeid karjääriradu. Nooremteaduritele pakuvad DOCTUSe seminarid võimalust astuda igapäevasest rutiinist välja ja proovida, kuidas nende ideed kõlavad rahvusvahelises kontekstis. See on kogemus, mis kasvatab ühelt poolt enesekindlust, teiselt poolt aga kasvavad saadud kontaktidest hiljem ühised projektid, teadusartiklid või miks mitte ka erinevad loovtööd.
Kasu kahes suunas: kui DOCTUS kasvatab võimekust nooremteaduri tasandil, siis WIRE projekt tervikuna tõstab kogu alliansi suutlikkust teha teadust paremini. Tallinna Ülikooli jaoks tähendab see ühtaegu nii väljakutset kui ka võimalust. Väljakutset, sest seniseid praktikaid, ressursse, teadmisi ja struktuure vaadatakse kriitiliselt ja objektiivselt. Võimalust, sest projekti kaudu kasvab tehniline taristu (digitööriistad ja andmerepositooriumid), ühtlustuvad juhised ja standardid, alliansiüleselt paraneb ligipääs seadmetele ja oskustele, laieneb koostöövõrgustik ja õppemetoodikate pagas – see kõik omakorda aitab kaasa ülikooli teadusvõimekuse kasvule.