Uudishimu päev Haapsalus 2025
Tallinna Ülikool kutsub õpilasi uudishimu päevale!
Haapsalu kolledž
Lisa kalendrisse
iCal calendarEsimene uudishimu päev Haapsalus: avasta, küsi ja uuri!
Esmakordselt tähistatakse 18. märtsil 2025 Haapsalus uudishimu päeva, millega tähistatakse ühtlasi ka Tallinna Ülikooli 20. sünnipäeva. See päev on pühendatud teadmiste avardamisele ja uute teemade uurimisele, pakkudes ainulaadset võimalust õppida otse ülikooli teadlastelt ja õppejõududelt.
Uudishimu päev toimub kohapeal Haapsalu Kultuurikeskuses.
Vaata Tallinna Ülikool 20 teisi sündmusi
Tunniplaan:
Kellaaeg |
Esineja ja teema |
11.00-11.30 |
Tõnu Viik: Mis on õnn? Vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame me ometi õnnelikud olla. Küsimus on aga selles, mida teha, et õnnelik olla. Kas inimese teevad õnnelikuks naudingud, mida pakuvad raha, tunnustus, tervis ja ilu? Kas need asjad teevad ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska nendega midagi peale hakata? Või peitub õnn ja õnnelik olemine hoopis milleski muus? |
11.30-12.00 |
Martti Raavel: Igaüks suudab luua töötava veebilehe. Aga kas sellest piisab, et olla arendaja? Tehisintellekt suudab luua funktsionaalseid veebilehti mõne minutiga, muutes rakenduste loomise lihtsamaks kui kunagi varem. Kuid kas tehisintellekti kasutamisest üksi piisab? Lühiloengus näitame, kuidas AI saab aidata luua funktsionaalse veebilehe prototüübi, kuid arutame ka, mis on tehisintellekti kasutamise ohud ja piirangud veebiarenduses. |
12.00-12.45 |
lõunapaus 45 min |
12.45-13.15 |
Jaanus Terasmaa: Küllusaja lõpp - aga äkki poleks olnud vajagi? Oleme kõik harjunud ja eeldame, et elu saab ainult paremaks minna, sest niimoodi ju meie kogetud aja jooksul juhtunud. Samas peaksime endal küsima, kas parem elu tähendab suuremat tarbimist ja rohkem asju või on heaoluks vajalik hoopis midagi muud? Ühtlasi heidame pilgu inimloomuse nõrkadele kohtadele, mille tundmine loob märksa paremad võimalused keskkonnakriisi leevendamiseks ning sellega kohanemiseks. |
13.15-13.45 |
Janno Pajupuu: Õpi- ja eksamiärevus Loengu sisuks on õpi- ja eksamiärevus, selle mehhanism ja levinumad avaldumisvormid ja situatsioonid. Praktilise poole pealt tutvustan levinumaid õpiärevusega toimetuleku viise ja harjutusi. |
13.45-13.55 |
paus 10 min |
13.55-14.25 |
Mari Uusküla: Kas ja kuidas me räägime värvidest, maitsetest ja lõhnadest? Kui paluda inimestel kirjeldada oma ümbrust mistahes kontekstis, alustatakse alati värvidest. Värvide üle lausa vaieldakse, eriti sinise ja rohelise üle. Aga kuidas on maitsete ja lõhnadega? Kas ja kuidas me neid teiste keelekõnelejatega jagame ja mis võimalused on üldse Lääne kultuuri inimestel neist nähtustest rääkida? Eesti keelele keskendudes räägime värvi-, maitse- ja lõhnasõnakirjeldustest ning saame teada, kas eesti keel on tajukogemuste jagamiseks rikas või vaene keel. |
14.25-15.20 |
Töötoad Kultuurimaja fuajees toimuvad erinevad töötoad. Töötubade teemad ja registreerimine avatakse veebruarikuus. |
Tundi annavad
![]() |
Filosoofia professor Tõnu Viik on Tallinna Ülikooli rektor. Tema teadustöö keskmes on fenomenoloogiline lähenemine kultuurisõltelisele tähendusloomele, sh kollektiivsetele emotsioonidele, õnnele ja armastusele. |
![]() |
Martti Raavel on TLÜ Haapsalu kolledži rakendusinformaatika õppekava juht ja õppejõud. Ta on lõpetanud sama eriala ja Tallinna Ülikoolis kaitsnud haridusteaduse magistrikraadi informaatikaõpetaja ja haridustehnoloogina. Marttil on pikaajaline kogemus nii IKT valdkonnas eraettevõtjana kui ka haridussektoris, kus ta on tegutsenud IT-juhina ja õpetajana. |
![]() |
Jaanus Terasmaa on Tallinna Ülikooli Ökoloogia Keskuse juhataja, vanemteadur ja järvede töörühma juht. Tema peamised uurimisteemad on seotud on järvede, põhja- ja pinnavee vaheliste seoste, põhjaveest mõjutatud ökosüsteemide, veekogude ökosüsteemiteenusega, keskkonnateadlikkuse ja -haridusega. |
![]() |
Janno Pajupuu on Tallinna Ülikooli Üliõpilaste nõustamiskeskuses psühholoog. |
![]() |
Mari Uusküla on lingvistika ja tõlketeaduse dotsent ja keeleteadlane, kes uurib keele, taju ja mõtlemise omavahelist mõju ja suhteid. Tema täpsem teadushuvi on keeletüpoloogia, keele ja taju liigitamine, võrdlev keeleteadus ning psühholingvistika. Ta viib läbi ka värvide teemalisi koolitusi. Viimasel ajal on tema huviorbiidis ka maastikusõnad. |