Teadus

Kehaline aktiivsus aitab liikluses paremini hakkama saada

Tarmo Vanamõisa seisab vasakul teepeal, üleval paremal tekst tema nime ja ametiga

Füüsiline aktiivsus, harjumuspärased tegevused ja liigutuste rutiin annab noorele juhile suurema eelise liikluses toime tulemisel, leiab Tarmo Vanamõisa, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava kuraator Ühe Minuti Loengus.

Kui te meenutate oma esimest auto juhtimise kogemust, siis kas mäletate, kui palju kulus energiat keskendumisele, õpitu meeldetuletamisele ja närveerimisele?

Juba kogenud juhina on teie tegevused suuremalt jaolt automatiseeritud ja te ei mõtle enam sellele, kas turvavöö sai kinnitatud, kuidas käiku vahetada, või millise pedaaliga toimub pidurdamine. Nüüd keskendute ainult juhtimisele. Tegevuste ja liigutuste automatiseerimisel on uuringutele tuginedes palju ühist spordiga ja just inimese füüsiline vorm avaldab paljuski positiivset mõju sõiduoskustele.

Läbi kehalise aktiivsuse ja liikumise õpib noor inimene tähelepanu pöörama uutele asjadele, nagu liikumise kiirus, kiirendamine ja pidurdamine, põiklemine, teistega arvestamine, positsiooni valik, palli kauguse-, kiiruse- ja trajektoori tajumine jne. Kõlab nagu auto juhtimine, sest kõike seda peab ka igapäevases liikluses tegema.

Füüsiline aktiivsus, harjumuspärased tegevused ja liigutuste rutiin annab noorele juhile suurema eelise liikluses toime tulemisel. Kuigi otsustav ja kohene reageerimine on üks võimalustest vältida ohtu (liiklusõnnetusse) sattumast, siis ei tohi ära unustada, et olulise tähtsusega on ka võime ohtu ette näha ja ennetada.

Üha rohkem on meil liikluses vanemaealisi juhte ning just taju-, kognitiivseid ja motoorseid tegureid on peetud üheks probleemiks nende liikluses hakkama saamisel. Kuigi reaktsioonikiirus vanuse suurenedes aeglustub on leitud, et järjepidev füüsiline aktiivsus eluea jooksul, aitab vanemas eas kaasa tähelepanu suurenemisele, liikluses saadud teabe töötlemisele ja on üks võtmetegureid tervislikule vananemisele.

Lõpetuseks, seni on arvatud, et arvutimängude mängimine parandab ruumitaju ja aitab kaasa reaktsioonikiirusele, aga mängimise ja hilisema sõiduoskuse vahel otsest seost leitud ei ole, küll aga on sportlastel parem perifeerne nägemine, mis liikluse tajumise seisukohalt on üks olulisi tegureid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa