Antropoloogia bakalaureuseeksam
Antropoloogia eksam jaguneb kaheks osaks: 1) bakalaureuse uurimistöö ja 2) bakalaureuse uurimistöö kaitsmine, millega kontrollitakse üliõpilase erinevaid erialaseid teadmisi ja oskusi, mis omandati kogu bakalaureuse stuudiumi vältel erinevates ainetes nii teoreetiliselt kui praktiliste ülesannete käigus. Eksamiga kontrollitakse nende osaoskuste olemasolu ja nende kasutamise praktilist oskust üliõpilase stuudiumi lõpetamise eel, et tagada nõutav miinimumtase eriala lõpetanud üliõpilaste seas.
Bakalaureuseksami uurimistöö
Bakalaureuseeksami uurimistöö kujutab endast tudengi poolt iseseisvalt kirjutatud antropoloogilist uurimistööd, mille pikkuseks on 8000–10 000 sõna (inglise keeles) või 7000–9000 sõna (eesti keeles), v.a. allikaloend ja lisad. Uurimistöö, mille pikkus on alla nõutud pikkuse ei vasta nõutavale miinimumtasemele. Niisamuti ei ole lubatud ületada uurimistöö pikkust kuna tudeng peab suutma oma uurimistöö tulemusi edasi andma kompaktselt ja selgelt.
Uurimistööl peab olema konkreetne uurimisküsimus, mille üle arutlemine aitab tudengil demonstreerida oma teadmisi antropoloogias. Uurimistöö peaks viitama vähemalt 12-le akadeemilisele allikale, millest vähemalt 6 peavad olema antropoloogia valdkonnast.
Uurimistööks ettevalmistamine ja esialgse variandi kirjutamine algab kursusega "Kirjalik uurimistöö” sügissemestril enne kevadisi kaitsmisi. Kursuse raames korratakse kõiki iseseisva uurimuse jaoks vajalikke teoreetilisi ja praktilisi oskuseid. Kirjaliku uurimistöö käigus tehtud kriitilised märkused ja soovitused töö esialgses variandis muudatuste tegemiseks (sisu, keel, vormistus) on aluseks uurimuse lõplikul vormistamisel bakalaureuseeksami jaoks.
Eksamikomisjon annab oma hinnangu uurimusele kahes jaos: esiteks uurimuse kui sellise vastavus bakalaureuse tasemele nii oma sisult kui vormilt ja teiseks üliõpilase võimekus kriitikat vastu võtta ning vastavalt saadud kriitikale oma uurimust iseseisvalt parandada ja täiendada. Kursuse kirjaliku uurimistöö protsessi võetakse arvesse bakalaureuseeksami lõpphinde moodustamisel.
Bakalaureuseeksami uurimistöö kaitsmine
Uurimistöö kaitsmine on avalik ning kestab 30 minutit. Kaitsmise osad on: 1) tudeng teeb uurimistööst slaidiesitluse, millega hinnatakse üliõpilase võimekust oma uurimust ja selle olulisi tulemeid lühidalt ja arusaadavalt kokku võtta ja esitleda (8 min); 2) retsensent annab oma arvustuse, tagasiside ning esitab küsimused (kuni 5 min) ; 3) järgneb tudengi kaitsekõne ning vastused retsensendi küsimustele (kuni 15 min) ; 4) kaitsmise lõpetavad küsimused eksamikomisjonilt ning publikult.
Kontrollitavate osaoskuste hulka kuuluvad oskus esitluse slaide vormistada ja uurimusest olulist infot välja tuua, võime ajalimiidist kinni pidada, kasutada akadeemilist väljendusviisi ning valmidust vastata küsimustele ja võtta arvesse esitatud kriitikat. Esitlusele järgnevad eksamikomisjoni liikmete esitatud täpsustavad küsimused ja nendele vastamine.
Uurimistöö kaitsmine on avalik.
Eksami sooritanud üliõpilane
- oskab iseseisvalt kavandada ja läbi viia akadeemilist uurimistööd (esitada relevantset uurimisküsimust, valida sobiliku meetodi, leida adekvaatne uurimismaterjal, koostada uurimuse struktuur, viidata ja refereerida allikaid, moodustada allikakirjeid);
- oskab vormistada teadustööd vastavalt TLÜs kehtivatele reeglitele;
- saab aru esitatud kriitikast ning oskab sellele vastavalt reageerida nii kirjalikult (viies uurimuses sisse parandusi enne selle esitamist) kui suuliselt (vastates konstruktiivsele kriitikale);
- oskab oma uurimusest lühidalt välja tuua peamise ning on võimeline etteantud ajalimiidi jooksul oma tööd esitama;
- oskab vormistada esitluse slaide ning esineda hea akadeemilise tava kohaselt;
- oskab oma uurimistöö üle arutleda ja oma seisukohti kaitsta;
- oskab iseseisvalt lugeda ja analüüsida erialast kirjandust;
- oskab kriitiliselt arutleda loetud erialase kirjanduse üle;
- on võimeline erinevates ainetes omandatud teadmisi analüüsima ja sünteesima.