Antropoloogia bakalaureuseeksam

Antropoloogia bakalaureuseeksam koosneb kahest osast: bakalaureuseeksami uurimistööst ja selle suulisest kaitsmisest. Uurimistöös demonstreerib üliõpilane õpingute jooksul omandatud teadmisi ja oskusi iseseisva antropoloogilise uurimuse läbiviimisel. Suuline kaitsmine keskendub uurimistöö analüütiliste, metodoloogiliste ja teoreetiliste valikute põhjendamisele, uurimistulemuste üle arutlemisele ning uurimisprotsessi reflekteerimisele.

Bakalaureuseksami uurimistöö

Uurimistöö eesmärk on demonstreerida õppija suutlikkust sõnastada antropoloogia valdkonnast lähtuv uurimisprobleem, kavandada ja läbi viia uurimistöö ning seostada uurimisprobleemi antropoloogiliste teooriate, erialase teaduskirjanduse ja asjakohase uurimismaterjaliga. Uurimistööks ettevalmistamine algab kursusega "Kirjalik uurimistöö” sügissemestril enne kevadisi kaitsmisi, kus üliõpilased alustavad töö kavandamist ning kirjutavad kirjanduse ülevaate. Töö protsessis rakendatakse õppekava jooksul omandatud teadmisi ja oskusi uurimisküsimuse püstitamisel, metodoloogiliste valikute tegemisel, analüüsi koostamisel ja argumenteeritud akadeemilise teksti kirjutamisel.

Uurimistööl peab olema konkreetne uurimisküsimus, mille üle arutlemine aitab tudengil demonstreerida oma teadmisi antropoloogias. Oluline on, et kasutatav teooria asetuks antropoloogilisse raamistikku. Töö pikkuseks on 7000–9000 sõna (eesti keeles), v.a. allikaloend ja lisad. Uurimistöös kasutatakse piisaval hulgal asjakohast akadeemilist kirjandust, sealhulgas antropoloogiaalaseid allikaid, üldjuhul minimaalselt 12 akadeemilist allikat, millest vähemalt 6 on antropoloogia valdkonnast.

Uurimistöö koostamise ja vormistamise nõudeid vaata TÜHI kirjalike tööde juhendist (juhend on uuendamisel).

Bakalaureuseeksami õpiväljundid

Eksami edukalt sooritanud üliõpilane

sõnastab antropoloogia valdkonnast lähtuva uurimisprobleemi ning põhjendab selle asjakohasust erialase kirjanduse ja ühiskondliku konteksti põhjal;
kavandab ja viib läbi iseseisva antropoloogilise uurimistöö, tehes põhjendatud teoreetilisi, metodoloogilisi ja uurimiseetilisi valikuid;
analüüsib ja tõlgendab uurimisprobleemiga seotud materjali, seostades seda antropoloogiliste käsitluste ja erialase teaduskirjandusega;
koostab akadeemilistele nõuetele vastava uurimistöö, kasutades korrektset viitamist ja tõenduspõhist argumentatsiooni;
esitleb ja kaitseb oma uurimistööd suulises vormis, põhjendades oma valikuid ning vastates argumenteeritult retsensioonile ja kaitsmiskomisjoni küsimustele;
reflekteerib uurimistöö protsessi, sealhulgas oma panust, kasutatud töövõtteid ja uurimistööga seotud eetilisi küsimusi.
oskab iseseisvalt lugeda ja analüüsida erialast kirjandust;
oskab kriitiliselt arutleda loetud erialase kirjanduse üle;
on võimeline erinevates ainetes omandatud teadmisi analüüsima ja sünteesima.

Bakalaureuseeksami uurimistöö kaitsmine

Bakalaureuseeksam koosneb kirjalikust uurimistööst ja kaitsmisest (6 EAP), eksami lõpphinde otsustab eksamikomisjon. Hinne kujuneb esitatud bakalaureuseeksami uurimistöö ja selle suulise kaitsmise põhjal. Hindamisel lähtutakse bakalaureuseeksami õpiväljunditest ja hindamiskriteeriumidest.

Uurimistöö kaitsmine on avalik ning kestab 30 minutit. Kaitsmise osad on: 1) tudeng teeb uurimistööst slaidiesitluse, millega hinnatakse üliõpilase võimekust oma uurimust ja selle olulisi tulemeid lühidalt ja arusaadavalt kokku võtta ja esitleda (5 min); 2) retsensent tagasiside arutelu kaitsjaga (10-15 min) ; 3) komisjoni ja pealtvaatajate küsimused (5-10 min) ; 4) juhendaja kommentaar (1-2 min); 5) kaitsja lõppsõna (1-2min).

Kaitsmisel hinnatakse muu hulgas üliõpilase oskust esitada selgelt ja kokkuvõtlikult uurimistöö eesmärki, teoreetilisi ja metodoloogilisi valikuid ning peamisi tulemusi; põhjendada uurimistöös tehtud valikuid; vastata argumenteeritult retsensendi ja komisjoni küsimustele ning reflekteerida uurimisprotsessi ja uurimistööga seotud eetilisi küsimusi.

Bakalaureuseeksami uurimistöö hindamine

Retsensent annab uurimistööle kirjaliku hinnangu, milles käsitleb töö vastavust bakalaureuseeksami uurimistööle esitatavatele nõuetele, selle tugevusi ja puudusi. Retsensioon ei sisalda konkreetset hindepakkumist.

Juhendaja võib kaitsmisel kommenteerida uurimistööd ja selle valmimist, kuid juhendaja hinnang ei ole eraldiseisev hindamiskomponent.
Lõpphinde otsustab eksamikomisjon pärast kaitsmist, võttes tervikuna arvesse kirjalikku uurimistööd, retsensendi hinnangut ning üliõpilase suulist esitlust ja vastuseid retsensendi ja komisjoni küsimustele.

Kui üliõpilase juhendaja kuulub eksamikomisjoni koosseisu, taandab ta end oma juhendatava hinde arutamise ja otsustamise ajaks ega osale hinde kujundamises ega hääletamisel.

Hindamiskriteeriumid:

A (suurepärane): Üliõpilane sõnastab selge ja hästi fokusseeritud uurimisprobleemi ning põhjendab veenvalt selle asjakohasust. Töö lähtub selgelt antropoloogilisest perspektiivist ning kasutatud teoreetilised, metodoloogilised ja uurimiseetilised valikud on läbimõeldud ja hästi põhjendatud. Analüüs on põhjalik ja iseseisev: uurimismaterjali tõlgendatakse veenvalt ning seostatakse oskuslikult antropoloogiliste käsitluste ja erialase teaduskirjandusega. Argumentatsioon on selge, sidus ja tõenduspõhine ning uurimisprobleem, teooria, meetod, analüüs ja järeldused moodustavad tervikliku uurimuse. Töö vastab kõrgel tasemel akadeemilise kirjutamise ja vormistamise nõuetele. Kaitsmisel esitleb üliõpilane oma uurimistööd selgelt, põhjendab tehtud valikuid veenvalt, vastab küsimustele argumenteeritult ning reflekteerib kriitiliselt uurimisprotsessi.

B (väga hea): Üliõpilane sõnastab selge ja põhjendatud uurimisprobleemi. Töö lähtub antropoloogilisest perspektiivist ning teoreetilised, metodoloogilised ja uurimiseetilised valikud on asjakohased ja valdavalt hästi põhjendatud. Üliõpilane analüüsib ja tõlgendab uurimismaterjali sisukalt ning seostab seda antropoloogiliste käsitluste ja erialase teaduskirjandusega. Argumentatsioon on selge ja üldiselt sidus ning töö moodustab loogilise terviku. Töös võib esineda üksikuid ebatäpsusi või vähem põhjalikult arendatud seoseid, mis ei vähenda oluliselt uurimuse kvaliteeti. Töö vastab akadeemilise kirjutamise ja vormistamise nõuetele. Kaitsmisel esitleb üliõpilane oma uurimistööd selgelt, põhjendab tehtud valikuid ning vastab küsimustele sisuliselt ja argumenteeritult.

C (hea): Üliõpilane sõnastab uurimisprobleemi ja põhjendab selle asjakohasust, kuid probleemi piiritlemises või käsitluses võib esineda mõningast ebaselgust. Teoreetilised ja metodoloogilised valikud on uurimisprobleemiga seotud, kuid nende põhjendamine või rakendamine ei ole alati järjekindel. Üliõpilane analüüsib uurimismaterjali ja seostab seda antropoloogiliste käsitluste ja erialase kirjandusega, kuid analüüsis, tõlgendustes või seoste loomises esineb kohati pealiskaudsust või ebatäpsusi. Argumentatsiooni põhijoon on selge ja töö moodustab üldiselt sidusa terviku. Töö vastab üldjoontes akadeemilise kirjutamise nõuetele. Kaitsmisel suudab üliõpilane oma põhilisi valikuid põhjendada ja küsimustele vastata, kuid keerukamate probleemide käsitlemisel võib esineda ebakindlust.

D (rahuldav): Uurimisprobleem on sõnastatud, kuid selle piiritlemine või põhjendamine on osaliselt ebaselge. Teoreetilised ja metodoloogilised valikud võimaldavad uurimisprobleemi käsitleda, kuid nende põhjendamine ja rakendamine on ebaühtlane. Uurimismaterjali analüüs on olemas, kuid jääb kohati kirjeldavaks ning selle seostamine antropoloogiliste käsitluste ja erialase kirjandusega on piiratud või ebajärjekindel. Argumentatsioonis ja töö terviklikkuses esineb puudusi, kuid töö põhiseisukohad ja järeldused on jälgitavad. Akadeemilises kirjutamises ja vormistuses võib esineda mitmeid puudusi. Kaitsmisel suudab üliõpilane selgitada oma uurimistöö põhilisi lähtekohti, valikuid ja tulemusi ning vastata põhiküsimustele, kuid vastuste põhjendatus ja uurimisprotsessi refleksioon on piiratud.

E (kasin): Uurimisprobleem ja töö eesmärk on tuvastatavad, kuid nende sõnastus või põhjendus on puudulik. Töö seos antropoloogiliste käsitluste ja erialase teaduskirjandusega on nõrk, kuid piisav uurimisprobleemi käsitlemiseks. Teoreetiliste, metodoloogiliste või uurimiseetiliste valikute põhjendamine on vähene ning analüüs jääb suuresti kirjeldavaks või pealiskaudseks, kuid sisaldab siiski uurimismaterjali tõlgendamist ja erialase kirjandusega seostamist. Argumentatsioonis, töö ülesehituses, keeles, viitamises või vormistuses esineb märkimisväärseid puudusi, kuid töö tervikuna vastab minimaalselt bakalaureuseeksami nõuetele. Kaitsmisel suudab üliõpilane selgitada töö põhilisi lähtekohti ja tehtud valikuid ning vastata küsimustele tasemel, mis kinnitab õpiväljundite minimaalset saavutamist.

F (puudulik): Bakalaureuseeksami õpiväljundid ei ole saavutatud minimaalselt nõutaval tasemel. Uurimisprobleem puudub, on ebaselge või ei ole töös sisuliselt käsitletud; teoreetilised või metodoloogilised valikud ei võimalda uurimisprobleemile põhjendatult vastata; uurimismaterjali analüüs on puudulik või ei ole sisuliselt seostatud antropoloogiliste käsitluste ja erialase teaduskirjandusega; või töö argumentatsioon ja järeldused ei ole esitatud materjali põhjal piisavalt põhjendatud. Töö võib olulisel määral mitte vastata ka akadeemilise uurimistöö nõuetele. Kirjalik töö ja kaitsmine tervikuna ei tõenda bakalaureuseeksami õpiväljundite saavutamist minimaalsel nõutaval tasemel.
Bakalaureuseeksam arvestatakse sooritatuks, kui hindeks on E-A. Eksam loetakse läbikukkunuks, kui üliõpilane saab hindeks F.

Bakalaureuseeksami eelduseks on kõigi lõpetamiseks vajalike ainete sooritus.