Ukraina põgenikest õpilaste eesti keele omandamine Eesti koolis: esimese uuringu tulemused
Projekt „Uus kakskeelsus Eestis: Ukraina õpilaste keeleline kohanemine Eesti koolis“ on jõudmas lõppfaasi ning eesti keele professor Reili Argus võtab kokku uuringu peamised lähtekohad ja tulemused. Tegemist on esimese Eestis läbi viidud projektiga, mis keskendub 10-12 aastaste Ukraina sõjapõgenikest laste eesti keele omandamisele Tallinna koolides ning võimaldas jälgida nende keelelist arengut aasta jooksul. Laste eesti keele oskust mõõdeti pildikirjelduse abil, mille käigus tuli lapsel üht kindlat detaili- ja tegelasrohket pilti kirjeldada vastavalt oma võimetele. Kirjeldus lindistati ja analüüsiti laste eesti keelt nii sõnavara kui ka grammatika lõikes.
Projekti tulemused osutusid kahes aspektis ootamatuks. Lähtuti eeldusest, et Ukraina õpilaste edukust soosib õpe koos eesti keelt emakeelena kõnelevate õpilastega õppides. Projekti tulemused näitasid aga hoopiski, et keeleoskuse tase ei sõltunud sellest, kas õpe toimus eraldi Ukraina lastele mõeldud rühmades või eesti keelt emakeelena valdavate lastega ühisklassis. Teiseks eeldati varasema teaduskirjanduse põhjal, et sõjapõgenikest õppijate keeleoskus jääb alla kohalikele muukeelsetele õpilaste keeleoskusele, sest paljud muukeelsed lapsed on omandanud eestikeelse alushariduse ehk käinud eestikeelses lasteaias. See eeldus aga kinnitust ei saanud, sest mõlema õppijarühma eesti keele oskus oli võrdsel tasemel.
Millest on selline uurimisperspektiiv välja kasvanud?
Teadusliku huvi tekitas situatsioon, kui ühel hetkel oli Eesti koolisüsteemis 9000 Ukraina päritolu õpilast, kes saabusid Eestisse pea korraga ja kel tuli kuidagi sobituda Eesti koolidesse ja hakata eesti keelt õppima. Tegemist oli justkui laborilaadse olukorraga: keegi neist lastest ei osanud enne Eestisse saabumist eesti keelt. Selline olukord pakkuski võimaluse vaadelda seda, kuidas toimub eesti keele kui teise keele omandamine n-ö nullist ja eesti koolides.
Milliseid järeldusi võimaldavad projekti tulemused teha eesti keele omandamise või keeleõppe laiemate põhimõtete kohta?
Esimene järeldus on veidi kurvavõitu – selgus, et kohalikele muukeelsetele lastele ei olnud eestikeelses lasteaias käimine andnud eesti keele õppimiseks mingeid eeliseid. Seega võib oletada, et eesti keele õpe võib (vähemalt osa) lasteaedades olla kaheldava kvaliteediga.
Teiseks ei sõltu keeleõppe edukus mitte niivõrd sellest, kas õppija on ukraina kodukeelega õppijate klassis või eestikeelsete õppijatega samas klassis. Keeleõppe praktikate puhul nägime seega, et ka siis, kui terve klass koosneb ainult Ukraina põgenikest õppijatest, võivad tulemused olla väga head – oluline on õpetaja metoodiliste oskuste pagas ja kindlasti ka motivatsioon.
Lisaks paistis laste pildikirjeldustest, et edukamad ehk paremad jutustajad on need õppijad, kelle keelepagasis on rohkem eri tegusõnu. Teisisõnu: õpetajatel tuleks nimisõnade kõrval panna rõhku just tegusõnade omandamisele, see annab keelekasutajale paremaid võimalusi end väljendada. Tulemused osutasid, et eesti keele puhul on vähe kasu sellest, kui õppida üksnes esemete, olendite ja objektide nimetusi ehk nimisõnu nimetavas käändes. Nimelt pole nendega paraku palju muud teha kui nimetada. Võimaluse end vabalt väljendada annavad eri käändevormid ja suurem valik tegusõnu.
Projekti tulemused näitavad, et eesti keele omandamist mõjutab märkimisväärselt õpetaja roll. Kuigi projekti käigus hinnati ainult tulemust ehk eesti keele oskust kindla suulise ülesande täitmisel, oleks järgmine samm keskenduda õpetaja keeleõppetegevustele ja nende mõjule õppijate oskustele.
Seosed teiste projektidega ja tulevik
Kui kõnealuses projektis olid uuritavad lapsed vanuses 12-13 eluaastat, siis teise paralleelsest käsil oleva projekti keskmes on 12-18aastased Ukraina põgenikest õppijad, kelle keeleõppekogemus on mõnevõrra erinev. Osa neist on Ida-Virumaalt, osa õpivad paralleelselt veebi teel Ukraini koolis ning nende eesti keele õppimise motivatisoon on ilmselgelt teistsugune. Seetõttu on meil tulevikus võimalus kahe eri keeleõppijate rühma tulemusi võrrelda. Kolmandas, Nordforski projektis, vaadeltakse Norras, Rootsis, Leedus ja Eestis võrdlevalt ja laiemalt seda, kuidas Ukraina põgenikud eri riikide keelekeskkonnaga kohanevad. Saame võimaluse võrrelda eri riikide põgenike, nii laste, noorte kui ka täiskasvanute keeleõppe korraldust ja näha õppijate suhtumisi ja hoiakuid keelde ja keeleõppesse ning ka nende keeleoskust. Plaanis on lisaks keeletestidele koguda küsitlusandmeid ja invervjueerida inimesi.
Lähiaastatel plaanime keskenduda rohkem ka sellele, mis toimub koolis, ehk vaatleme, kuidas õpetajad eesti keelt kui teist keelt õpetavad, nii eesti keele kui ka ainetundides. Kavatseme uurida seda, kuidas õpetatakse tööd tekstidega ehk lugemist ja seda, kuidas eri meetodid õpilaste keeleoskust mõjutavad.