Uus õppekava: filosoofia, poliitika ja majandus – terviklik haridus keerulises maailmas

See Oxfordi PPE õppekava on kujundanud põlvkondi mõtlejaid, poliitikuid ja otsustajaid.  Samuti ei ole selle klassikalise õpimudeli idee ajas kadunud – pigem vastupidi. Tänaseks on selle lähenemise kasutusele võtnud mitmed Euroopa ülikoolid, sealhulgas Suurbritannias, Hollandis ja Rootsis. Ka Eestist on aastaid käidud seda eriala välismaal õppimas. Nüüd avaneb see võimalus esmakordselt ka siin: alates sellest sügisest saab FPM bakalaureuseõppekaval õppida Tallinna Ülikoolis, eesti keeles ja tasuta.

Miks õppida üheskoos filosoofiat, poliitikat ja majandust?

Ühiskondlikud probleemid ei esine pea kunagi eraldi „filosoofiliste“, „poliitiliste“ või „majanduslike“ küsimustena. Enamasti on need omavahel läbi põimunud. Õigluse küsimused on ühtlasi küsimused ressursside jaotusest, majanduslikud otsused on paratamatult poliitilised valikud ning poliitika omakorda toetub väärtustele, mida me sageli ei teadvusta.

Heaks näiteks on keskkonnaprobleemid ja kliimamuutused. Küsimus, kas ja kui kiiresti liikuda rohepoliitikate suunas, ei ole ainult loodusteaduslik või tehnoloogiline. See puudutab väärtushinnanguid – millist maailma soovime jätta järgmistele põlvkondadele –, poliitilisi otsuseid – milliseid valikuid tehakse ja kelle huve arvestatakse – ning majanduslikke valikuid, mis määravad, kuidas jaotuvad kulud ja kasud ühiskonnas.

Ometi käsitletakse neid valdkondi nii hariduses kui ka avalikus arutelus sageli eraldi. See killustatus muudab keerukate probleemide mõistmise ja lahendamise raskemaks. FPM õppekava lähtub vastupidisest eeldusest: ühiskonna keskseid küsimusi saab mõista vaid siis, kui neid vaadelda koos.

Mõtlemisoskus kui praktiline oskus

Sageli vastandatakse „praktilised“ ja „teoreetilised“ erialad: filosoofiat peetakse abstraktseks, majandust kasulikuks ja poliitikat millekski, mis toimub kusagil meist eemal. See vastandus on eksitav. Kiiresti muutuvas ja üha enam tehnologiseeruvas maailmas ei vähene selliste oskuste tähtsus, vaid kasvab. Kuigi andmeid ja valmislahendusi on üha rohkem, püsib vajadus iseseisva ja innovatiivse mõtlemise järele – ehk selle järele, mida tehnoloogia meie eest ära ei tee.

Teisisõnu, ühiskonna ja selle probleemide mõistmine tähendab lisaks faktide teadmisele ka arusaamist sellest, miks inimesed teevad teatud valikuid, kuidas kujunevad otsused ja millised on nende tagajärjed. Filosoofia aitab küsida õigeid küsimusi, poliitika mõista otsustusprotsesse ning majandus analüüsida, kuidas need otsused mõjutavad ressursside jaotust ja inimeste käitumist. Just sellisele lähenemisele tugineb ka FPM õppekava, mida viiakse läbi Humanitaarteaduste instituudi ja Ühiskonnateaduste instituudi koostöös. See loob võimaluse õppida erinevate valdkondade õppejõudude käe all ning näha samu küsimusi mitmest vaatenurgast korraga.

„Mida sellega edasi teha saab?“

See on üks sagedasemaid küsimusi. Aus vastus on, et ei ole ühte kindlat rada ja just see on selle õppekava tugevus, mitte nõrkus. FPM ei valmista ette üheks ametiks, vaid annab aluse liikuda nii erinevatesse valdkondadesse kui ka nende vahel: poliitikasse, avalikku sektorisse, diplomaatiasse, ettevõtlusesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja ajakirjandusse, kuigi sageli eeldab see siiski ka valitud suunal lisaks magistrikraadi omandamist.

Olulisemgi on aga see, et selline haridus kujundab võime kohaneda maailmaga, mis pidevalt muutub. On mõistetav, et lapsevanemad küsivad, kui „kindel“ või „praktiline“ see tee on. Tänapäeva tööturg ei vaja aga üksnes kitsaid erialateadmisi, vaid inimesi, kes suudavad kiiresti õppida, mõelda iseseisvalt ja teha kaalutletud otsuseid. Need ei ole kõrvaloskused, vaid keskse tähtsusega võimed.

Seda kinnitavad ka rahvusvahelised uuringud. Maailma Majandusfoorumi tuleviku tööhõive raport  toob järjepidevalt esile analüütilise mõtlemise, kohanemisvõime, paindlikkuse ja elukestva õppe võime kui enim nõutud oskused – just need, mida selline õppekava süsteemselt arendab.

Ühe PPE vilistlase lugu: Artur Taevere, haridusinnovaator ja Noored Kooli programmi algataja

Palusime PPE vilistlasel Artur Taeverel kirjeldada oma õpi- ja töökogemust:

„Ma läksin Oxfordi Ülikooli filosoofiat, politoloogiat ja majandust (PPE) õppima eelkõige huvist majanduse vastu. Kolme aasta jooksul mu huvid aga muutusid: süvenesin järjest enam filosoofiasse (Kant, Nietzsche, Sartre) ning politoloogiasse (poliitikafilosoofia, rahvusvahelised suhted).

Minu kursusekaaslased tegutsevad täna väga erinevates valdkondades. Nende seas on näiteks uuendusliku matemaatika õppekava looja Inglismaal, tervisehädaolukordadele reageerimise juht Euroopa Komisjonis, endine Uberi globaalne strateegiajuht, arenguprogammide (global development) rahastamisega tegeleva konsultatsioonifirma juht ning ühe Inglismaa suurima panga finantsaruandluse juht.

Mina tulin pärast õpinguid Oxfordis tagasi Eestisse ja asutasin Heateo Sihtasutuse. Seejärel olin üks Noored Kooli programmi algatajatest. Olen nüüdseks töötanud hariduse valdkonnas üle 15 aasta – esmalt Eestis, seejärel Inglismaal ja Hollandis. Praegu loon teaduspõhiseid avastusraamatuid uudishimulikele ja andekatele 6–12-aastastele lastele.“

 

Uuri lähemalt uue õppekava kohta SIIT