Doktoriõpe

Doktoritöö: 19. –20. sajandi vahetuse kirjanduses leiab mässu ühiskondlike normide ja piirangute vastu

Eesti kirjanikku Jaan Oksa ja prantsuse kirjanikku Comte de Lautréamont’i ühendab revolutsiooniline ja mässav lähenemine loomingule, võitlus hinge ja keha äärmusliku vabaduse eest, leiab Tallinna Ülikool humanitaarteaduste instituudis doktoritööd kaitsev Kristjan Haljak.

Kristjan Haljak

"Ja siin on rõõmude rõõmude tumedad templid täis magususi kõikide elavate ühisest tungist, kus paksult pühaduste lademed enne ja pärast upuvad, kus saladuste ookeanid linnust inimeseni merekala munast aeglase kaamelini tuksatavad, ennast poovad ja värisevad.“ – Jaan Oks

Jaan Oks (1884–1918) oli Eesti luule- ja proosakirjanik ning kirjanduskriitik, kelle töid küll kooli kohustuslike kirjanduse nimekirjast ei leia, kuid kes viis eesti kirjanduses oma avangardse loominguga nagu näiteks „Nimetu elaja“, „Tumeda inimeselapse“ ja „Emastega“ ellu revolutsiooni, paljuski sarnaselt nagu sürrealismi esiisa Comte de Lautréamont (1846–1870) prantsuse kirjanduses. 

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Kristjan Haljak uuris oma doktoritöös nende kahe murrangulise kirjaniku loomet ning tõdes, et nii Oksa kui ka Lautréamont’i isiksusi ja loomingut seob mäss ühiskondlike normide ja piirangute vastu – sügavalt isiklik võitlus hinge ja keha äärmusliku vabaduse eest. See poeetiline revolutsioon, mida Haljak psühhoanalüütiliste vahenditega Oksa ja Lautréamont’i töödes leidis, ei ole midagi „paljalt literatuurset“. See on sissevaade seksuaalsuse, soo, identiteedi ja kõige isiklikuma sisemise kogemuse juurde, mis seab kahtluse alla nii ühiskondlikke kui individuaalseid norme ja tabusid. 

Haljak leiab, et monograafiat ei peaks vaatama mitte üksnes ajaloolise käsitlusena, vaid täiel määral tänapäevase uurimusena subjekti piiridest. Samuti on ta kindel, et kirjandusloolises mõttes on doktoritöö oluline, sest sedasorti võrdlevat analüüsi pole Oksast ja Lautréamont’ist varem kirjutatud. Sealjuures näitab ta just Jaan Oksa loomingut ja poeetikat uues valguses, kus Eesti 20. sajandi alguse modernism ja avangard omandavad vägevama transgressiivse sära.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Kristjan Haljak doktoritööd „Jaan Oks ja Lautréamont: üleastuv-tume kirjandus ja luulekeele revolutsioon“ 22. Jaanuaril. Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli. Oponendid on Eesti Kirjandusmuuseumi erakorralne vanemteadur Tiina Ann Kirss ja Tallinna Ülikooli vanemteadur Epp Annus.