Doktoriõpe

Doktoritöö: seksuaalfilosoofia loob alused vastastikusel hoolimisel ja naudingul põhinevale seksuaaleetikale

Eestis on seksuaalfilosoofiaga tegeletud vähe, samal ajal on see teadusvaldkond, mis aitab mõtestada üht olulist osa inimestevahelises suhtluses. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Rita Niineste uuris, mis annab seksile tähenduse ja miks mõjuvad ajaloolised seksuaalteooriad negatiivselt just naiste seksuaalsele enesetajule.

Rita Niineste

Rita Niineste uuris oma doktoritöös kuidas mõjutavad ühiskondlikud tavad seksuaalse keha kujutamist ja milline on teaduslike arutelude roll ning vastastikmõju seksuaalsete tähenduste kujunemisel. Töö aitab mõista naudingu rolli seksuaalsete kogemuste struktuuris ning põhjuseid, miks avaldavad ekslikud või iganenud seksuaalteooriad tänini märkimisväärset negatiivset mõju just naiste seksuaalsele enesetajule. Töö laiem eesmärk oli täita lünk seksuaalsuse filosoofilises uurimises ning väärtustada ja suurendada seksuaalpartnerite omavahelist mõistmist. Samuti aitab doktoritöö luua teoreetilised alused seksuaaleetikale, mis rajaneb vastastikusel hoolimisel ja naudingupõhisel seksuaalsusekäsitlusel

.
Niineste sõnul on seksuaalse naudingu problemaatikaga vähe tegeletud, sest ka ajalooliselt on filosoofiline lähtepunkt olnud mehekeskne. Seetõttu on naudingut peetud seksi juures lihtsalt iseenesestmõistetavaks, mitte aga iseseisvaks uurimisprobleemiks. Naiste seksuaalsusele keskenduvate teoreetiliste ja empiiriliste uurimustega on see aga teravas vastuolus, sest neis teadustöödes on põhiküsimuseks siiani see, kas, kuidas ja millal naised seksuaalset naudingut kogevad. Samuti näitavad ulatuslikud uuringud, et naiste seksuaaltervise peamisi probleeme tänapäeva Lääne ühiskondades on endiselt seksuaalse iha puudumine või vähene huvi seksi vastu. Selline asümmeetria nii teoreetilises suhtumises naudingusse kui ka selle elulises kogemises on omakorda raskendanud seksuaalsuse filosoofilist uurimist.

Oma doktoritöös lähtus Niineste eeldusest, et seksuaalsed kogemused on kehaliselt motiveeritud ja seega peab nende uurimine algama kehastumusest kui tähenduse loomiseks vajalikust lähtekohast. See võimaldas tal arutleda, milles seisneb seksuaalkäitumise omapära ja erisus teistest kogemustest ning millal ja miks mõjutavad seksuaalsuse kultuurilised kujutamisviisid naudingu kogemist. Teoreetilisemas plaanis arutles doktoritöö selle üle, millised on feministliku teooria ja filosoofia võimalused pakkuda välja uusi ja naiste kogemustega paremini haakuvaid vaateid seksuaalsusele ja naudingule.

Doktoritööst nähtus, et ehkki kehalist naudingut on pikka aega peetud iseenesestmõistetavaks ning seksi tähendust on seostatud pigem järglaste saamise, empaatia või lähedusvajadusega, on just nauding seksi peamine tähendust loov aspekt, sõltumata subjekti soost, sättumusest või sellest, kas vaadeldav kogemus hõlmab ainult subjekti ennast või ka teisi. Sealjuures joonistus uurimistöös välja tihe seos kehastumuse sooliste aspektide, kujutlusvõime ja ühiskondlike tavade vahel. Näiteks reproduktiivaspektide kultuuriline ja teoreetiline ületähtsustamine ei ole oluliselt mõjutanud seksi nauditavust meeste jaoks, sest mehe kehas langevad järglaste saamine ja naudingufunktsioon piisavalt suurel määral kokku. Naiste puhul on aga naudingu taandamine pelgalt kaasnähtuse rolli tunduvalt problemaatilisem, sest naisekeha erootilise tundlikkuse kese ei ole otseselt seotud viljastumisega. 

Selline sõltumatu, reproduktiivfunktsioonist eraldi seisev naudinguvõime on seksuaalse tähendusloome kultuurilistest tasanditest aga seni praktiliselt välja jäänud, sest seksi uurimine ja mõtestamine on lähtunud mehe keha perspektiivist. Niineste sõnul on aga just naudingul suurim roll inimese võimes mõista enda kui seksuaalse subjekti vajadusi ja eelistusi ning saada aru, mis temaga seksuaalakti käigus toimub. See omakorda võimaldab tal osaleda intiimsuhetes agentse subjekti, mitte ainult objektina, ning anda selleks ka teadva nõusoleku. 

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Rita Niineste kaitseb doktoritööd "A Pleasure of One’s Own: On the Intersubjectivity of Sexual Experiences" („Naudingu tähendus. Uurimus seksuaalsete kogemuste intersubjektiivsusest“) 28. jaanuaril. Doktoritöö juhendaja on Tõnu Viik, tööd oponeerivad Jyväskylä Ülikooli professor Sara Heinämaa ja Bostoni Kolledži professor Dermot Moran.