Vene keele (ja teise keele) õpetaja

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• Õpingud lõpetab magistritöö kaitsmine.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks vene keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda, kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega.

Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal.

Tutvu õppekavaga

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on suurte kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga. See aitab üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
• Erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimaluse õppida ja praktikat sooritada teistes Euroopa riikides ja Lähis-Idas.
• Vene keele õpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui ka väljaspool seda. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.

Merilyn Meristo on võõrkeeleõpetaja õppekava juht. Lisaks on ta prantsuse keele dotsent ning ta koolitab tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsiooni, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Lisaks õpetajakoolitusele on Merilyn Meristo peamisteks uurimisvaldkondadeks võõrkeeleõppe didaktika (sh õpetajate digipädevused), erialane inglise keel, CLIL ja erinevad uurimismetoodikad. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent. 

Kapitolina Fedorova on spetsialiseerunud sotsiolingvistikale ja lingvistilisele antropoloogiale. Teda huvitab mitte niivõrd keel kui reeglite kogum, vaid pigem see, kuidas keelt kasutatakse suhtlemisel. Tema uurimishuvid hõlmavad rahvustevahelist suhtlust, linnade mitmekeelsust, piiri- ja rändeuuringuid, keelekontakte, lingvistilise maastiku uuringuid, veebisuhtlust ja sotsiaalset varieerumist.

Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli (PhD 2002) ning töötas 15 aastat Euroopa Ülikooli antropoloogia teaduskonnas (S.-Peterburg). Enne Tallinna Ülikooli jõudmist töötas ta Hankuk Välisuuringute Ülikoolis (Seoul, Lõuna Korea).

Natalia Tšuikina on vene keele dotsent. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 

Ekaterina Batrakova on vene keele didaktika nooremlektor.

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti, vene kui kui ka inglise keeles. Vene keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab vene keele oskus olema C1-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Kui vene keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav vene keele oskus vähemalt C1-tasemel. 

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa viiakse läbi kahes osas. Esmalt kirjutavad kandidaadid ülikoolis kohapeal motivatsioonikirja, mille pikkus on umbes 350 sõna. Seejärel teevad kandidaadid keeletesti. Motivatsioonikiri kirjutatakse valitud peaeriala keeles, käsitsi, ilma arvutit kasutamata. Motivatsioonikiri peab sisaldama kandidaadi erialavaliku põhjendust. Keeletestiga hinnatakse kandidaadi sihtkeelelist ehk valitud eriala keelelist pädevust. Suuline eksamiosa ehk vestlus viiakse läbi kahes keeles: valitud eriala keeles ja eesti keeles. Vestlus keskendub kandidaadi suulisele võõrkeelepädevusele, eesti keele oskusele ja kutsesobivusele (teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast, valitud eriala keele- ja kultuuriruum, hoiakud õpetajatöö kohta). 

Kui kandidaat on valinud kahe keele õpetaja peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

Vastuvõtueksamiks peab kandidaat olema tutvunud Võõrkeeleõpetaja magistrikavaga. Vastuvõtueksamile tulles peab kandidaat kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 20%, keeleline pädevus 40%, kutsesobivus 40%.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid 

 * Inglise ja vene keele puhul C1-tase, araabia, hiina, hispaania, itaalia, jaapani, prantsuse, saksa ja soome keele puhul B2-tase. Kahe keele õpetaja erialal teise keele puhul B1-tase (v.a inglise ja vene keel, kus nõutav tase on C1).

Vastuvõtueksami hindamine. 

Komisjon hindab kandidaati ülalmainitud hindamiskriteeriumide alusel.

Motivatsioonikirja puhul hindavad huvi eriala vastu ja motivatsiooni õpetajaks saada vähemalt kaks komisjoniliiget hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb motivatsioonikirja hinnanud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel.

Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste põhjal koostatud hindamismaatriksi alusel. Keeletesti hindab üks komisjoniliige võtme abil. Motivatsioonikirja keelelist osa hindavad vähemalt kaks komisjoniliiget hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb motivatsioonikirja hinnanud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel.

Vestluse keelelist osa hindavad vestlusel osalevad komisjoniliikmed hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb vestlusel osalenud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel. Vestlusel viibib vähemalt kaks komisjoniliiget, kellest üks juhatab vestlust. Vestlus viiakse piisava arvu kandidaatide olemasolul läbi grupiintervjuu vormis. Kandidaat peab suutma arvamust avaldada Eesti koolisüsteemis sageli esinevate tegevuste ja nähtuste kohta (näiteks rühmatöö olulisus keeleõppes, õpetajate omavaheline koostöö, parimad ja halvimad õpi- ja õpetamiskogemused) ja samuti kommenteerida kaaskandidaatide arvamusi. Reageerides teiste kandidaatide öeldule, näitab kandidaat oma kuulamis-, seostamis- ja üldise analüüsi oskust. Komisjon esitab küsimusi nii valitava eriala keeles kui ka eesti keeles. Vestlusel lõpus on kandidaadil võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta.

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud on kõikjal hinnatud ja oodatud spetsialistid. Tööd on võimalik leida üldhariduskoolides üle kogu Eesti, samuti erinevates kutse-, kõrg- ja keeltekoolides. Samuti on võimalik leida väärtustatud spetsialistidena tööd nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris.