Itaalia keele (ja teise keele) õpetaja

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• Õpingud lõpetab magistritöö kaitsmine.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks itaalia keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega. Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega.

Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes. Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust, lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal.

Tutvu õppekavaga

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on suurte kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga. See aitab üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
• Erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimaluse õppida ja praktikat sooritada Itaalias ja mujal Euroopas.
• Itaalia keele õpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui ka väljaspool seda. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.

Merilyn Meristo on võõrkeeleõpetaja õppekava kuraator. Lisaks prantsuse keele dotsent ning ta koolitab tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Lisaks õpetajakoolitusele on Merilyn Meristo peamisteks uurimisvaldkondadeks võõrkeeleõppe didaktika (sh õpetajate digipädevused), erialane inglise keel, CLIL ja ja erinevad uurimismetoodikad. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.

Kristiina Rebane on prantsuse ja itaalia keele dotsent. 2018. aasta kevadel kaitses ta Tallinna Ülikoolis esiletõstmisega oma doktoritöö, mis on Eesti esimene itaalia keeles kirjutatud ja kaitstud italianistika doktoritöö. Ta on õppinud ja elanud Itaalias, samuti täiendanud end vahetusprogrammide raames Prantsusmaal. Keeleõppes peab ta oluliseks nii keele kommunikatiivset kui ka tunnetuslikku aspekti, tasakaalu igapäevase suhtluskeele ja keele kunstilise kasutuse vahel erinevates kultuurikontekstides. Oma teadustöös keskendub ta tegelase kõne ja mõtte refereerimise viisidele kirjanduslikes tekstides, pöörates erilist tähelepanu teadvuse voolule ja siirdkõnele 20. sajandi itaalia modernses romaanis.

Daniele Monticelli on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitut uurimisseminari nii BA, MA kui ka doktoriõppe tasemel. Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad ka teoreetilise semiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirgede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses.

Paolo Schimmenti lõpetas Roomas klassikalise filoloogia eriala La Sapienza Ülikoolis. Pärast seda töötas ta ülikoolis teadurina prof. Michele Coccia juhitud ladina kirjanduse ning prof. Iodice Di Martino juhitud ladina keele didaktika õppetooli juures, õpetades samal ajal koolides itaalia ja klassikalisi keeli. 2001. aastal kaitses ta enda doktorikraadi ladina filoloogia erialal Parma Ülikoolis. 

Paolo õpetas 14 aastat klassikalist ja keskaja ladina ning vana-kreeka keelt Roomas asuvas katoliiklikus ülikoolis Pontificia Università Gregoriana. 2014-2021 õpetas ta itaalia keelt Inglismaal Stonyhurst College'is. Alates 2022. aastast töötab ta Tallinna Ülikoolis, kus õpetab itaalia keelt ja kultuuri.

Tema uurimisvaldkonnaks on vana-kreeka ja ladina kirjandus ning nende komparatiivne analüüs rõhuasetusega vana ladina kirjanduses.

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti keeles kui ka peaeriala keeles, samuti toimuvad mõned loengud inglise keeles. Itaalia keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab itaalia keele oskus olema B2-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise või vene keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Kui itaalia keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav itaalia keele oskus vähemalt B1-tasemel. 

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa viiakse läbi kahes osas. Esmalt kirjutavad kandidaadid ülikoolis kohapeal motivatsioonikirja, mille pikkus on umbes 350 sõna. Seejärel teevad kandidaadid keeletesti. Motivatsioonikiri kirjutatakse valitud peaeriala keeles, käsitsi, ilma arvutit kasutamata. Motivatsioonikiri peab sisaldama kandidaadi erialavaliku põhjendust. Keeletestiga hinnatakse kandidaadi sihtkeelelist ehk valitud eriala keelelist pädevust. Suuline eksamiosa ehk vestlus viiakse läbi kahes keeles: valitud eriala keeles ja eesti keeles. Vestlus keskendub kandidaadi suulisele võõrkeelepädevusele, eesti keele oskusele ja kutsesobivusele (teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast, valitud eriala keele- ja kultuuriruum, hoiakud õpetajatöö kohta). 

Kui kandidaat on valinud kahe keele õpetaja peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

Vastuvõtueksamiks peab kandidaat olema tutvunud Võõrkeeleõpetaja magistrikavaga. Vastuvõtueksamile tulles peab kandidaat kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 20%, keeleline pädevus 40%, kutsesobivus 40%.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid 

 * Inglise ja vene keele puhul C1-tase, araabia, hiina, hispaania, itaalia, jaapani, prantsuse, saksa ja soome keele puhul B2-tase. Kahe keele õpetaja erialal teise keele puhul B1-tase (v.a inglise ja vene keel, kus nõutav tase on C1).

Vastuvõtueksami hindamine. 

Komisjon hindab kandidaati ülalmainitud hindamiskriteeriumide alusel.

Motivatsioonikirja puhul hindavad huvi eriala vastu ja motivatsiooni õpetajaks saada vähemalt kaks komisjoniliiget hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb motivatsioonikirja hinnanud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel.

Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste põhjal koostatud hindamismaatriksi alusel. Keeletesti hindab üks komisjoniliige võtme abil. Motivatsioonikirja keelelist osa hindavad vähemalt kaks komisjoniliiget hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb motivatsioonikirja hinnanud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel.

Vestluse keelelist osa hindavad vestlusel osalevad komisjoniliikmed hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb vestlusel osalenud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel. Vestlusel viibib vähemalt kaks komisjoniliiget, kellest üks juhatab vestlust. Vestlus viiakse piisava arvu kandidaatide olemasolul läbi grupiintervjuu vormis. Kandidaat peab suutma arvamust avaldada Eesti koolisüsteemis sageli esinevate tegevuste ja nähtuste kohta (näiteks rühmatöö olulisus keeleõppes, õpetajate omavaheline koostöö, parimad ja halvimad õpi- ja õpetamiskogemused) ja samuti kommenteerida kaaskandidaatide arvamusi. Reageerides teiste kandidaatide öeldule, näitab kandidaat oma kuulamis-, seostamis- ja üldise analüüsi oskust. Komisjon esitab küsimusi nii valitava eriala keeles kui ka eesti keeles. Vestlusel lõpus on kandidaadil võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta.

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud on kõikjal hinnatud ja oodatud spetsialistid. Tööd on võimalik leida üldhariduskoolides üle kogu Eesti, samuti erinevates kutse-, kõrg- ja keeltekoolides. Samuti on võimalik leida väärtustatud spetsialistidena tööd nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris.