Itaalia keele (ja teise keele) õpetaja

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• Õpingud lõpetab magistritöö kaitsmine.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks itaalia keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega. Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses
vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega.
Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.
Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust, lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal.

Tutvu õppekavaga

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on suurte kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga. See aitab üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
• Erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimaluse õppida ja praktikat sooritada Itaalias ja mujal Euroopas.
• Itaalia keele õpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui ka väljaspool seda. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.

Merilyn Meristo on võõrkeeleõpetaja õppekava kuraator. Lisaks prantsuse keele dotsent ning ta koolitab tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Lisaks õpetajakoolitusele on Merilyn Meristo peamisteks uurimisvaldkondadeks võõrkeeleõppe didaktika (sh õpetajate digipädevused), erialane inglise keel, CLIL ja ja erinevad uurimismetoodikad. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.

Kristiina Rebane on prantsuse ja itaalia keele dotsent. 2018. aasta kevadel kaitses ta Tallinna Ülikoolis esiletõstmisega oma doktoritöö, mis on Eesti esimene itaalia keeles kirjutatud ja kaitstud italianistika doktoritöö. Ta on õppinud ja elanud Itaalias, samuti täiendanud end vahetusprogrammide raames Prantsusmaal. Keeleõppes peab ta oluliseks nii keele kommunikatiivset kui ka tunnetuslikku aspekti, tasakaalu igapäevase suhtluskeele ja keele kunstilise kasutuse vahel erinevates kultuurikontekstides. Oma teadustöös keskendub ta tegelase kõne ja mõtte refereerimise viisidele kirjanduslikes tekstides, pöörates erilist tähelepanu teadvuse voolule ja siirdkõnele 20. sajandi itaalia modernses romaanis.

Ülar Ploom on kirjandusteadlane ja tõlkeuurija. Ploom on õppinud Tallinna Pedagoogilises Instituudis, Tartu Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis inglise ja saksa keelt, kirjandusteadust ning italianistikat. Tema doktoritöö käsitles 13. sajandi itaalia luulet.

Lisaks teadustööle on ta tõlkinud eesti keelde itaalia kirjanduse ja kirjandusteooria ning semiootikaklassikuid (Dante, Petrarca, Moravia, Bassani, Calvino, Eco) ja avaldanud luule- ning lühiproosakogumikke. 

Ülar Ploom on saanud 2004. aastal Itaalia Vabariigi teenetemärgi “Al merito della Repubblica Italiana” ufficiale klassis, 2011. aastal Tallinna Ülikooli teenetemärgi, 2020. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Daniele Monticelli on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitut uurimisseminari nii BA, MA kui ka doktoriõppe tasemel. Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad ka teoreetilise semiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirgede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses.

Paolo Schimmenti lõpetas Roomas klassikalise filoloogia eriala La Sapienza Ülikoolis. Pärast seda töötas ta ülikoolis teadurina prof. Michele Coccia juhitud ladina kirjanduse ning prof. Iodice Di Martino juhitud ladina keele didaktika õppetooli juures, õpetades samal ajal koolides itaalia ja klassikalisi keeli. 2001. aastal kaitses ta enda doktorikraadi ladina filoloogia erialal Parma Ülikoolis. 

Paolo õpetas 14 aastat klassikalist ja keskaja ladina ning vana-kreeka keelt Roomas asuvas katoliiklikus ülikoolis Pontificia Università Gregoriana. 2014-2021 õpetas ta itaalia keelt Inglismaal Stonyhurst College'is. Alates 2022. aastast töötab ta Tallinna Ülikoolis, kus õpetab itaalia keelt ja kultuuri.

Tema uurimisvaldkonnaks on vana-kreeka ja ladina kirjandus ning nende komparatiivne analüüs rõhuasetusega vana ladina kirjanduses.

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti keeles kui ka peaeriala keeles, samuti toimuvad mõned loengud inglise keeles. Itaalia keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab itaalia keele oskus olema B2-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise, eesti või vene keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Kui itaalia keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav itaalia keele oskus vähemalt B1-tasemel. 
• Nõutud keeletaset saab tõestada sertifikaadi või keeletõendiga. Kui kandidaat ei ole tasemeeksamit sooritanud, tehakse keeletaseme sobivus kindlaks vastuvõtueksamil.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjaliku osana esitavad kandidaadid motivatsioonikirja koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja pikkus on u 3500 tähemärki, faili nimi sisaldab kandidaadi nime. Motivatsioonikiri on valitud peaeriala keeles ja näitab kandidaadi sügavat huvi valitud eriala vastu (varasem õppimis- ja õpetamiskogemus, erialavaliku põhjendus, teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast). Tsiteeritud allikatele tuleb korrektselt viidata. Kui kandidaat kandideerib kahe keele õpetajaks, tuleb motivatsioonikirjas ära näidata ka see, mis on teine keel. Suulise osa eksam keskendub kandidaadi keelelisele pädevusele ja kutsesobivusele. Juhul kui kandidaadil ei ole keeletaset tõendavat dokumenti, kontrollitakse vajaliku keeletaseme olemasolu vastuvõtueksami käigus. Inglise keele õpetaja erialale kandideerijad, kellel ei ole BA tasemel läbitud inglise keele pea- või kõrvaleriala, teevad kirjaliku keeletesti, teistes keeltes toimub testimine suulise vestluse alusel. Kui kandidaat on valinud kahe keele peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

Vestlust on võimalik läbi viia ka veebi kaudu. Palun vastavast soovist teada anda SAISis avaldust esitades. Vestlus peab toimuma kohapeal siis, kui kandidaadi teiseks keeleks on inglise keel ning ta ei ole läbinud bakalaureuseõppes inglise keele pea- või kõrvaleriala.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 30%, keeleline pädevus 35%, kutsesobivus 35%.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse lisaks valmisolekule õpetajaks saada ka kandidaadi akadeemilist küpsust ja eneseväljendusoskust. Keelelise pädevuse kontrollimisel hinnatakse kandidaadi keeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemete alusel (inglise keel, eesti keel teise keelena ja vene keel C1; prantsuse, saksa, soome, araabia, hiina ja jaapani keel B2). Kutsesobivusvestluse puhul hinnatakse kandidaadi motivatsiooni õpetajaõpinguteks, keele- ja kultuurialast silmaringi, kursisolekut haridusteemadega ja selget eneseväljendust.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Motivatsioonikirja puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Peaeriala keeles kirjutatud motivatsioonikirja tekst peab sisaldama infot kandidaadi haridusalase tausta ja teadmiste kohta, näitama selgelt, miks soovitakse valida just antud eriala, ning väljendama kandidaadi väärtushinnanguid hariduse teemal. Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste alusel. Peaeriala keeles toimuval kutsesobivusvestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Vestlus viiakse läbi grupiintervjuu vormis, kandidaadil on võimalik reageerida teiste kandidaatide öeldule ja näidata kuulamise ja seostamise oskust. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Kandidaadi situatsioonile vastav eneseväljendusoskus erialakeeles on üks kriteerium, samuti soovib komisjon tutvuda kandidaadi arengusoovide ja hoiakutega. Komisjon võib küsimusi esitada nii valitava eriala keeles kui ka eesti keeles. Kandidaadil on samuti võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang. Vajaduse korral lepitakse kokku ainete valikus, mida on vaja võtta puuduvate teadmiste tasandamiseks BA-tasemel.

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud on kõikjal hinnatud ja oodatud spetsialistid. Tööd on võimalik leida üldhariduskoolides üle kogu Eesti, samuti erinevates kutse-, kõrg- ja keeltekoolides. Samuti on võimalik leida väärtustatud spetsialistidena tööd nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris.