Soome keele (ja teise keele) õpetaja

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• Õpingud lõpetab magistritöö kaitsmine, magistritöö kirjutatakse soome keeles.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks soome keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Erialaained toimuvad osaliselt eriaalakeeles.

Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal.

Tutvu õppekavaga
 

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga, mis aitab ka üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
• Õppetöösse on kaasatud külalisõppejõud ning praktikandid välisülikoolidest. 
• Erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimalust õppida ja praktikat sooritada teistes Euroopa riikides. Samuti on Erasmuse vahetusprogrammi raames lepinguid ülikoolidega väljaspool Euroopat.
• Võõrkeeleõpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui ka väljaspool. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks. Partnerkoolideks on näiteks Tallinna Soome kool Tallinnas ja Tartus, Tallinna Ühisgümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja teised koolid, kus õpetatakse soome keelt B ja C keelena.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.
   

Karola Velberg on soome keele õpetaja. Ta on hariduselt soome filoloog, lõpetanud Tallinna Ülikooli 2003. aastal soome keele ja kirjanduse õpetaja erialal. 2016 kaitses ta Tallinna Ülikoolis Organisatsiooni käitumise erialal magistrikraadi. Karola on töötanud soome keele õpetajana Tallinna Teeninduskoolis, Tallinna Ülikoolis, lugematutes keelekoolides ja alates 2018 õpetab soome keelt Tallinna Ühisgümnaasiumis, kus soome keel on alates 6.klassist kohustuslik aine.
Karola on aktiivne Eesti Soome keele õpetajate Seltsi liige ja viimased kolm aastat ka seltsi esinaine. Ta esindab soome keelt ja soome keele õpetajaid Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidus olles juhatuse liige. Olles ise väljakutsetele orienteeritud koolitab Karola teisi õpetajaid, osaleb paljudel erinevatel koolitustel, teeb kaasa Keelenõukogu tegevustes ja seisab igapäevasel soome keele arengu eest. 2019. aasta sügisel alustas Karola taas Tallinna Ülikoolis soome keele õpetajana.

Jaakko Raunamaa on 2022. aastast Tallinna ülikooli soome keele ja kultuuri välislektor. Ta on õpetanud soome keelt paljudes koolides Soomes ja Euroopas. Jaakko on lõpetanud Helsingi ülikooli soome keele erialal ja kaitsnud seal 2021. aastal ka oma doktoritöö. Töö käsitles läänemeresoomlaste vanu isikunimesid. Viimasel ajal on Jaakko keskendunud eesnimede kasutamise uurimisele 20. sajandi alguse Soomes statistiliste meetoditega.

Olen Soomega ja soome keelega olnud seotud lapsepõlvest alates, aga alles soome keelt õpetades olen aru saanud, et üks asi on võõrkeeles suhelda osata, kuid keelt õpetada osata on keeleoskuse kõrgem tase. Soome keele õpetajaks õppimine andis mulle juurde enesekindlust, teadmisi ja ennekõike palju uusi tutvusi ning erialaseid kontakte.

"Soome keele õpetaja eriala magistrandina kandideerisin Kristjan Jaagu välislähetuse stipendiumile, see toetus oli määrava  tähtsusega välislähetuse rahastamisel. Minu õppereisi põhieesmärk oli viibida keelekeskkonnas ja pühenduda soome keele kui teise keele õpetamise teoreetiliste materjalide uurimisele ja analüüsile. Helsingi Ülikooli raamatukogu valisin seetõttu, et mulle oli oluline võimalus otse kohapeal võtta avariiulist kõiki vajalikke teoseid paberkandjal ja tutvuda uusimate uuringutega, neid võrrelda, analüüsida, leida uusi allikaid. Tänu stipendiumile sain juba töötava tegevõpetajana argirutiinist välja, pühendudes nädalaks ajaks ainult magistritööle. Soovitan seda kogemust kõigile!"

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti keeles kui ka peaeriala keeles, samuti toimuvad mõned loengud inglise keeles. Soome keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab soome keele oskus olema B2-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise, eesti või vene keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Kui soome keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav soome keele oskus vähemalt B1-tasemel. 
• Nõutud keeletaset saab tõestada sertifikaadi või keeletõendiga. Kui kandidaat ei ole tasemeeksamit sooritanud, tehakse keeletaseme sobivus kindlaks vastuvõtueksamil.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjaliku osana esitavad kandidaadid motivatsioonikirja koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja pikkus on u 3500 tähemärki, faili nimi sisaldab kandidaadi nime. Motivatsioonikiri on valitud peaeriala keeles ja näitab kandidaadi sügavat huvi valitud eriala vastu (varasem õppimis- ja õpetamiskogemus, erialavaliku põhjendus, teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast). Tsiteeritud allikatele tuleb korrektselt viidata. Kui kandidaat kandideerib kahe keele õpetajaks, tuleb motivatsioonikirjas ära näidata ka see, mis on teine keel. Suulise osa eksam keskendub kandidaadi keelelisele pädevusele ja kutsesobivusele. Juhul kui kandidaadil ei ole keeletaset tõendavat dokumenti, kontrollitakse vajaliku keeletaseme olemasolu vastuvõtueksami käigus. Inglise keele õpetaja erialale kandideerijad, kellel ei ole BA tasemel läbitud inglise keele pea- või kõrvaleriala, teevad kirjaliku keeletesti, teistes keeltes toimub testimine suulise vestluse alusel. Kui kandidaat on valinud kahe keele peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

Vestlust on võimalik läbi viia ka veebi kaudu. Palun vastavast soovist teada anda SAISis avaldust esitades. Vestlus peab toimuma kohapeal siis, kui kandidaadi teiseks keeleks on inglise keel ning ta ei ole läbinud bakalaureuseõppes inglise keele pea- või kõrvaleriala.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 30%, keeleline pädevus 35%, kutsesobivus 35%.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse lisaks valmisolekule õpetajaks saada ka kandidaadi akadeemilist küpsust ja eneseväljendusoskust. Keelelise pädevuse kontrollimisel hinnatakse kandidaadi keeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemete alusel (inglise keel, eesti keel teise keelena ja vene keel C1; prantsuse, saksa ja soome keel B2). Kutsesobivusvestluse puhul hinnatakse kandidaadi motivatsiooni õpetajaõpinguteks, keele- ja kultuurialast silmaringi, kursisolekut haridusteemadega ja selget eneseväljendust.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Motivatsioonikirja puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Peaeriala keeles kirjutatud motivatsioonikirja tekst peab sisaldama infot kandidaadi haridusalase tausta ja teadmiste kohta, näitama selgelt, miks soovitakse valida just antud eriala ning väljendama kandidaadi väärtushinnanguid hariduse teemal. Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste alusel. Peaeriala keeles toimuval kutsesobivusvestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Vestlus viiakse läbi grupiintervjuu vormis, kandidaadil on võimalik reageerida teiste kandidaatide öeldule ja näidata kuulamise ja seostamise oskust. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Kandidaadi situatsioonile vastav eneseväljendusoskus erialakeeles on üks kriteerium, samuti soovib komisjon tutvuda kandidaadi arengusoovide ja hoiakutega. Komisjon võib küsimusi esitada nii valitava eriala keeles kui eesti keeles. Kandidaadil on samuti võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang. Vajadusel lepitakse kokku ainete valikus, mida on vaja võtta puuduvate teadmiste tasandamiseks BA tasemel.

Vastuvõtueksamite ajakava