Prantsuse keele õpetaja

Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja

Globaliseeruvas maailmas vajavad Eesti koolid võõrkeeleõpetajaid, kes suudavad keele õpetamisega avada uksi teistesse kultuuriruumidesse. Kuna Prantsusmaa on üks võtmeriike Euroopa liidu majanduses ja poliitikas ning Eesti partner, siis vajatakse prantsuse keele oskajaid nii kultuuris, majanduses kui ka poliitikas.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine

Õppevorm Sessioonõpe

S

eega kui soovid seda valdkonda edendada, siis ootame sind õppima Tallinna ülikooli prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja erialalale, mis on osa võõrkeeleõpetaja magistrikavast. Prantsuse keele õpetaja peaerialale lisaks võib kõrvalerialana valida inglise, saksa, vene keele kui teise keele või eesti keele kui teise keele õpetaja eriala.

  • Ootame õppima hea prantsuse keele oskusega (peaerialal vähemalt B2-tasemel, kõrvalerialal vähemalt B1-tasemel) humanitaariast huvitunud aktiivseid, loovaid ja avatud inimesi. Eelnev prantsuse keele ja kultuuri pea- või kõrvaleriala läbimine on soovitatav, kuid mitte kohustuslik.
  • Prantsuse keele õpetajaks õppiv üliõpilane huvitub prantsuse keelest, kultuurist ja kirjandusest ning selle õpetamisest lasteaedades, üldharidus-, ja kutsekoolides või täiskasvanuõppes.

Miks tulla meile õppima?

Õppekava pakub võimalust vastavalt üliõpilase eelnevale keeleoskusele valida prantsuse keelele lisaks mõne teise keele, milles üliõpilane end arendada soovib ja mille õpetamisest ta huvitatud on.

Prantsuse keele õpetaja eriala pakub lisaks Erasmus+ programmile koostöös erinevate Prantsuse organisatsioonidega täiendavaid uurimis- ja praktikastipendiume.

Meie õppejõud on prantsuse keele, kultuuri ja didaktika asjatundjad ning hinnatud oma ala koolitajad ja uurijad.

Prantsuse keele õpetajate ettevalmistuse eesmärk on arendada ja tugevdada tulevaste ja tegevõpetajate konkurentsivõimet nii rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt. Selle nimel toetume nüüdisaegsetele lingvistika- ja didaktikaalastele põhimõtetele, kasutame kõige efektiivsemaid IT-lahendusi, paindlikke õppevorme ja rikkalikke õpperessursse ning aitame luua professionaalset töövõrgustikku.

Kasvatusteaduslikud ja erialaained toetavad tänapäevast ja teaduspõhist lähenemist õppimisele ja õpetamisele. Teoreetiliste teadmiste rakendamist võimaldab läbiv ja mitmekesine praktika, millest osa saab sooritada ka täiskasvanuõppes.

Magistritöö kirjutamine aitab arendada akadeemilist kirjutamisoskust prantsuse keeles ning uurida põhjalikumalt üht prantsuse keele õpetamise ja kultuuri vahendamisega seotud valdkonda.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
  • Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
  • Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
  • Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
  • Õpingud lõpetab magistritöö kaitsmine, magistritöö kirjutatakse prantsuse keeles.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks prantsuse keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Erialaained toimuvad osaliselt eriaalakeeles.

Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal. 

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga, mis aitab ka üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
  • Õppetöösse on kaasatud külalisõppejõud ning praktikandid välisülikoolidest. 
  • Eriala teeb pidevat koostööd Prantsuse saatkonna, Prantsuse Instituudi, Belgia prantsuse keelt kõneleva kogukonna ning Kanada saatkonnaga Eestis. Õppetöö raames korraldatakse õppekäike, erialaseid ja teadusüritusi.
  • Erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimalust õppida ja praktikat sooritada teistes Euroopa riikides. Samuti on Erasmuse vahetusprogrammi raames lepinguid ülikoolidega väljaspool Euroopat.
  • Tallinna ülikoolil on prantsuse kui võõrkeele didaktika alane partnerlusleping Tours’i ja Rouen’i ülikooliga Prantsusmaal ning Liège’i Ülikooliga Belgias.
  • Võõrkeeleõpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui ka väljaspool. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
  • Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Aleksandra Ljalikova on prantsuse keele didaktika dotsent ning juhtivdidaktik TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses. Pärast Tallinna pedagoogikaülikooli lõpetamist (2000) on ta omandanud magistrikraadi Rouen’i ülikoolis (2002), seejärel doktorikraadi (cum laude) Jean Monnet' ülikoolis Prantsusmaal (2007) keeleteaduste alal. Tema doktoritöö on seotud väärtushinnangute konfliktidega välishindamises võõrkeeleõppes Eesti riigieksami näitel. Ta on GERFLINT-i liige (Rahvusvaheline Prantsuse Keele Teadus- ja Uuringuühing), kus ta on eelretsentseeritava rahvusvahelise ajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique pea- ja/või kaastoimetaja. Aastal 2009 andis Prantsusmaa talle Prantsuse kunsti ja kirjanduse teenetemärgi rüütlikraadi.

Teaduslikud huvid: võõrkeele didaktika, õpetajakoolitus, hindamine võõrkeeleõppes, diskursusanalüüs, prantsuse teooriad, akadeemiline mobiilsus.


Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.

Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.


Kateryn Rannu on prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse eriala, õppinud ajalugu Prantsusmaal Tours'is, François Rabelais nimelises ülikoolis ning omandanud magistrikraadi prantsuse keele õpetaja erialal Tallinna ülikoolis. Prantsuse keelt on Kateryn Rannu õpetanud Tallinna ülikoolis ja Tallinna 21. koolis, samuti ka Põhja-Itaalias. 

Uurimistöös inspireerivad teda teemad, mis on seotud keele, kultuuri ja haridusega. Tema doktoritöö fookuses on mitmekeelsus ja -kultuurilisus, lõimitud aine- ja keeleõpe ning koostöö roll haridusmuudatuste elluviimisel.

Vastuvõtutingimused

  • Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi eelkõige humanitaarteaduste vallas.
  • Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab prantsuse keele oskus olema B2-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel.
  • Valides vene keele teiseks keeleks on eeldus vene keele ja kirjanduse kõrvaleriala läbimine bakalaureuseastmes ja vene keele valdamine C1-tasemel. 
  • Valides teiseks keeleks eesti keele on eeldus eesti keele ja kirjanduse kõrvaleriala läbimine ning eesti keele valdamine C1-tasemel.
  • Nõutud keeletaset saab tõestada sertifikaadi või keeletõendiga. Kui kandidaat ei ole tasemeeksamit sooritanud, tehakse keeletaseme sobivus kindlaks vastuvõtueksamil.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjaliku osana esitavad kandidaadid motivatsioonikirja koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja faili nimi peab olema kandidaadi nimi.
  • Teise kirjaliku osana sooritatakse vastuvõtueksamil akadeemiline test, millega hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • Suulise osa eksam keskendub kandidaadi keelelisele pädevusele ja kutsesobivusele. Juhul kui kandidaadil ei ole keeletaset tõendavat dokumenti, kontrollitakse vajaliku keeletaseme olemasolu vastuvõtueksami käigus.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

"Astusin prantsuse keele õpetaja magistriõppesse juba õpetajana töötades, sest tundsin puudust nii ainedidaktilistest kui ka üldpedagoogilistest teadmistest. Alguses tundus töö kõrvalt raske õpingutega tegeleda, kuid toetavad kursusekaaslased ja motiveerivad õppejõud andsid jõudu edasi minna. Tagantjärele saan öelda, et TLÜ magistriõppest saadud teadmised ja oskused on olnud mulle kasuks nii õpetajaametis kui ka igapäevaelus. Eriti kõrgelt hindan prantsuse keele ainedidaktilisi aineid, mille loengutest-seminaridest tulles tundsin ennast iga korraga targemana ning tahtsin omandatut ka kohe praktikas rakendada."


"Prantsuse keele õpingud Tallinna ülikoolis oli minu teadlik valik. Ma tahtsin õpetada seda ilusat keelt ning mul ei olnud selleks diplomit. Õpingud kestsid 3 aastat ja olid mulle parajaks väljakutseks. Ma töötasin õpingute ajal ja pinge oli mõnikord kokku päris suur. Samas arvan, et enda kokkuvõtmine on meile kõigile kasulik, sest me areneme edasi ainult läbi pingutuste."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Raske on leida Eestis üldhariduskooli, kus ei töötaks mõni Tallinna ülikoolis või selle eelkäijates õpetajakutse omandanud õpetaja. Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud on kõikjal hinnatud ja oodatud spetsialistid. Lisaks koolidele õpetavad meie lõpetajad ka täiskasvanuõppes – kutsekoolides, ülikoolides, keeltekoolides, tegelevad keelekorralduslike küsimustega ning on tegevad erinevates välisriikide kultuuriorganisatsioonides. Meie vilistlased töötavad ka Prantsuse Instituudis, ministeeriumides ning Euroopa Liidu esindustes Eestis.

Edasiõppimisvõimalused

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris kasvatusteaduste või võõrkeeledidaktika alal, lisaks ka keele-, kirjandus- või kultuuriteadustes.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Prantsuse keel ja kultuur

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab prantsuse ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond? Soovid õppida süvendatult prantsuse keelt? Tahad töötada prantsuse keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- või riigisektoris?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Päevaõpe
Vaata eriala

Saksa keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Saksa keele õppimisel ja õpetamisel Eestis ühtaegu nii ajalooline ja eesti identiteediga seonduv dimensioon kui ka väga praktiline ja majanduslik põhjendus. Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu majanduses ja poliitikas üks võtmeriike ning saksa keele oskajaid vajatakse nii majanduses kui ka kultuurielus.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Inglise keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Inglise keel on maailmakeel ning enamus meie koole on valinud selle keele oma esimeseks võõrkeeleks. Inglise keele õpetaja eriala lõpetanutel on alati kindel töökoht, sotsiaalne kindlustatus ja eeldused igakülgseks erialaseks arenguks, rahvusvaheliseks koostööks hariduse- ja kultuuri alal ning võimalus oma õpingute jätkamiseks ka kõrgemal akadeemilisel tasemel.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala