Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja
Globaliseeruvas maailmas vajavad Eesti koolid võõrkeeleõpetajaid, kes suudavad keele õpetamisega avada uksi teistesse kultuuriruumidesse. Kuna Prantsusmaa on üks võtmeriike Euroopa liidu majanduses ja poliitikas ning Eesti partner, siis vajatakse prantsuse keele oskajaid nii kultuuris, majanduses kui ka poliitikas.
S
eega kui soovid seda valdkonda edendada, siis ootame sind õppima Tallinna ülikooli prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja erialalale, mis on osa võõrkeeleõpetaja magistrikavast. Prantsuse keele õpetaja peaerialale lisaks võib teiseks keeleks valida inglise, saksa, soome, itaalia, hispaania, jaapani, hiina, araabia, vene keele kui teise keele või eesti keele kui teise keele õpetaja eriala.
- Ootame õppima hea prantsuse keele oskusega (peaerialal vähemalt B2-tasemel, kõrvalerialal vähemalt B1-tasemel) humanitaariast huvitunud aktiivseid, loovaid ja avatud inimesi. Eelnev prantsuse keele ja kultuuri pea- või kõrvaleriala läbimine on soovitatav, kuid mitte kohustuslik.
- Prantsuse keele õpetajaks õppiv üliõpilane huvitub prantsuse keelest, kultuurist ja kirjandusest ning selle õpetamisest lasteaedades, üldharidus-, ja kutsekoolides või täiskasvanuõppes.
Miks tulla meile õppima?
Õppekava pakub võimalust vastavalt üliõpilase eelnevale keeleoskusele valida prantsuse keelele lisaks mõne teise keele, milles üliõpilane end arendada soovib ja mille õpetamisest ta huvitatud on.
Prantsuse keele õpetaja eriala pakub lisaks Erasmus+ programmile koostöös erinevate Prantsuse organisatsioonidega täiendavaid uurimis- ja praktikastipendiume.
Meie õppejõud on prantsuse keele, kultuuri ja didaktika asjatundjad ning hinnatud oma ala koolitajad ja uurijad.
Prantsuse keele õpetajate ettevalmistuse eesmärk on arendada ja tugevdada tulevaste ja tegevõpetajate konkurentsivõimet nii rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt. Selle nimel toetume nüüdisaegsetele lingvistika- ja didaktikaalastele põhimõtetele, kasutame kõige efektiivsemaid IT-lahendusi, paindlikke õppevorme ja rikkalikke õpperessursse ning aitame luua professionaalset töövõrgustikku.
Kasvatusteaduslikud ja erialaained toetavad tänapäevast ja teaduspõhist lähenemist õppimisele ja õpetamisele. Teoreetiliste teadmiste rakendamist võimaldab läbiv ja mitmekesine praktika, millest osa saab sooritada ka täiskasvanuõppes.
Magistritöö kirjutamine aitab arendada akadeemilist kirjutamisoskust prantsuse keeles ning uurida põhjalikumalt üht prantsuse keele õpetamise ja kultuuri vahendamisega seotud valdkonda.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 2 aastat
- Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
- Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
- Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
- Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
- Õpingud lõpetab magistritöö kaitsmine, magistritöö kirjutatakse prantsuse keeles.
Olulised eriala- ja üldained
Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks prantsuse keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.
Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.
Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.
Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Erialaained toimuvad osaliselt eriaalakeeles.
Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal.
Õppekeskkond
- Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga, mis aitab ka üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
- Õppetöösse on kaasatud külalisõppejõud ning praktikandid välisülikoolidest.
- Eriala teeb pidevat koostööd Prantsuse saatkonna, Prantsuse Instituudi, Belgia prantsuse keelt kõneleva kogukonna ning Kanada saatkonnaga Eestis. Õppetöö raames korraldatakse õppekäike, erialaseid ja teadusüritusi.
- Erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimalust õppida ja praktikat sooritada teistes Euroopa riikides. Samuti on Erasmuse vahetusprogrammi raames lepinguid ülikoolidega väljaspool Euroopat.
- Tallinna ülikoolil on prantsuse kui võõrkeele didaktika alane partnerlusleping Tours’i ja Rouen’i ülikooliga Prantsusmaal ning Liège’i Ülikooliga Belgias.
- Võõrkeeleõpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui ka väljaspool. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
- Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
- Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.
Õppejõud
Aleksandra Ljalikova on prantsuse keele didaktika dotsent ning juhtivdidaktik TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses. Pärast Tallinna pedagoogikaülikooli lõpetamist (2000) on ta omandanud magistrikraadi Rouen’i ülikoolis (2002), seejärel doktorikraadi (cum laude) Jean Monnet' ülikoolis Prantsusmaal (2007) keeleteaduste alal. Tema doktoritöö on seotud väärtushinnangute konfliktidega välishindamises võõrkeeleõppes Eesti riigieksami näitel. Ta on GERFLINT-i liige (Rahvusvaheline Prantsuse Keele Teadus- ja Uuringuühing), kus ta on eelretsentseeritava rahvusvahelise ajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique pea- ja/või kaastoimetaja. Aastal 2009 andis Prantsusmaa talle Prantsuse kunsti ja kirjanduse teenetemärgi rüütlikraadi.
Teaduslikud huvid: võõrkeele didaktika, õpetajakoolitus, hindamine võõrkeeleõppes, diskursusanalüüs, prantsuse teooriad, akadeemiline mobiilsus.
- Aleksandra Ljalikova. "L’univers complexe de l’évaluation certificative en Didactique des Langues-Cultures". Synergies Pologne, 1, 2009
Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.
Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.
- "Noor-Eesti ja esprit fin-de-siècle. Puhta kunsti kreedo maailma- ja inimesetunnetust restruktureeriv roll 20. sajandi alguse Eestis"
- "Filosoofiatõlkest ja keelest. Emmanuel Lévinasi "Teisiti kui olla ehk teispool olemust""
Kateryn Rannu on prantsuse keele ja kultuuri didaktika nooremlektor. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse eriala, õppinud ajalugu Prantsusmaal Tours'is, François Rabelais nimelises ülikoolis ning omandanud magistrikraadi prantsuse keele õpetaja erialal Tallinna ülikoolis. Prantsuse keelt on Kateryn Rannu õpetanud Tallinna ülikoolis ja Tallinna 21. koolis, samuti ka Põhja-Itaalias.
Uurimistöös inspireerivad teda teemad, mis on seotud keele, kultuuri ja haridusega. Tema doktoritöö fookuses on mitmekeelsus ja -kultuurilisus, lõimitud aine- ja keeleõpe ning koostöö roll haridusmuudatuste elluviimisel.
Merilyn Meristo on prantsuse keele dotsent. Lisaks prantsuse keelele koolitab ta tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Merilyn Meristot on mitmel korral kutsutud külalislektoriks Sri Lanka Kelanyia ülikooli, kus ta koolitas tulevasi prantsuse keele õpetajaid ja viis läbi võõrkeeleõpetajate täiendkoolitust. Sri Lankaga seob teda ka teadusuuringute tegemine. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.
Vastuvõtutingimused
- Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
- Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti keeles kui ka peaeriala keeles, samuti toimuvad mõned loengud inglise keeles. Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab prantsuse keele oskus olema B2-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise, eesti või vene keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
- Kui prantsuse keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav prantsuse keele oskus vähemalt B1-tasemel.
- Nõutud keeletaset saab tõestada sertifikaadi või keeletõendiga. Kui kandidaat ei ole tasemeeksamit sooritanud, tehakse keeletaseme sobivus kindlaks vastuvõtueksamil.
Vastuvõtueksam
Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjaliku osana esitavad kandidaadid motivatsioonikirja koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja pikkus on u 3500 tähemärki, faili nimi sisaldab kandidaadi nime. Motivatsioonikiri on valitud peaeriala keeles ja näitab kandidaadi sügavat huvi valitud eriala vastu (varasem õppimis- ja õpetamiskogemus, erialavaliku põhjendus, teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast). Tsiteeritud allikatele tuleb korrektselt viidata. Kui kandidaat kandideerib kahe keele õpetajaks, tuleb motivatsioonikirjas ära näidata ka see, mis on teine keel. Suulise osa eksam keskendub kandidaadi keelelisele pädevusele ja kutsesobivusele. Juhul kui kandidaadil ei ole keeletaset tõendavat dokumenti, kontrollitakse vajaliku keeletaseme olemasolu vastuvõtueksami käigus. Inglise keele õpetaja erialale kandideerijad, kellel ei ole BA tasemel läbitud inglise keele pea- või kõrvaleriala, teevad kirjaliku keeletesti, teistes keeltes toimub testimine suulise vestluse alusel. Kui kandidaat on valinud kahe keele peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.
Vestlust on võimalik läbi viia ka veebi kaudu. Palun vastavast soovist teada anda SAISis avaldust esitades. Vestlus peab toimuma kohapeal siis, kui kandidaadi teiseks keeleks on inglise keel ning ta ei ole läbinud bakalaureuseõppes inglise keele pea- või kõrvaleriala.
Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 30%, keeleline pädevus 35%, kutsesobivus 35%.
Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse lisaks valmisolekule õpetajaks saada ka kandidaadi akadeemilist küpsust ja eneseväljendusoskust. Keelelise pädevuse kontrollimisel hinnatakse kandidaadi keeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemete alusel (inglise keel, eesti keel teise keelena ja vene keel C1; prantsuse, saksa ja soome keel B2). Kutsesobivusvestluse puhul hinnatakse kandidaadi motivatsiooni õpetajaõpinguteks, keele- ja kultuurialast silmaringi, kursisolekut haridusteemadega ja selget eneseväljendust.
Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Motivatsioonikirja puhul hindavad kõik komisjoniliikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Peaeriala keeles kirjutatud motivatsioonikirja tekst peab sisaldama infot kandidaadi haridusalase tausta ja teadmiste kohta, näitama selgelt, miks soovitakse valida just antud eriala ning väljendama kandidaadi väärtushinnanguid hariduse teemal. Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste alusel. Peaeriala keeles toimuval kutsesobivusvestlusel osalevad komisjoniliikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Vestlus viiakse läbi grupiintervjuu vormis, kandidaadil on võimalik reageerida teiste kandidaatide öeldule ja näidata kuulamise ja seostamise oskust. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Kandidaadi situatsioonile vastav eneseväljendusoskus erialakeeles on üks kriteerium, samuti soovib komisjon tutvuda kandidaadi arengusoovide ja hoiakutega. Komisjon võib küsimusi esitada nii valitava eriala keeles kui eesti keeles. Kandidaadil on samuti võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang. Vajadusel lepitakse kokku ainete valikus, mida on vaja võtta puuduvate teadmiste tasandamiseks BA tasemel.
Vilistlased
"Astusin prantsuse keele õpetaja magistriõppesse juba õpetajana töötades, sest tundsin puudust nii ainedidaktilistest kui ka üldpedagoogilistest teadmistest. Alguses tundus töö kõrvalt raske õpingutega tegeleda, kuid toetavad kursusekaaslased ja motiveerivad õppejõud andsid jõudu edasi minna. Tagantjärele saan öelda, et TLÜ magistriõppest saadud teadmised ja oskused on olnud mulle kasuks nii õpetajaametis kui ka igapäevaelus. Eriti kõrgelt hindan prantsuse keele ainedidaktilisi aineid, mille loengutest-seminaridest tulles tundsin ennast iga korraga targemana ning tahtsin omandatut ka kohe praktikas rakendada."
"Prantsuse keele õpingud Tallinna ülikoolis oli minu teadlik valik. Ma tahtsin õpetada seda ilusat keelt ning mul ei olnud selleks diplomit. Õpingud kestsid 3 aastat ja olid mulle parajaks väljakutseks. Ma töötasin õpingute ajal ja pinge oli mõnikord kokku päris suur. Samas arvan, et enda kokkuvõtmine on meile kõigile kasulik, sest me areneme edasi ainult läbi pingutuste."
"Asusin Tallinna Ülikoolis prantsuse keele õpetajaks õppima kümnend tagasi, katkestasin siis aga õpingud. 2020. aastal otsustasin, et alustatut pole kunagi hilja lõpule viia. Tallinna Ülikoolis on selleks toetav atmosfäär oma kõigi komponentide, aga eelkõige õppejõududega."
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Raske on leida Eestis üldhariduskooli, kus ei töötaks mõni Tallinna ülikoolis või selle eelkäijates õpetajakutse omandanud õpetaja. Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud on kõikjal hinnatud ja oodatud spetsialistid. Lisaks koolidele õpetavad meie lõpetajad ka täiskasvanuõppes – kutsekoolides, ülikoolides, keeltekoolides, tegelevad keelekorralduslike küsimustega ning on tegevad erinevates välisriikide kultuuriorganisatsioonides. Meie vilistlased töötavad ka Prantsuse Instituudis, ministeeriumides ning Euroopa Liidu esindustes Eestis.
Edasiõppimisvõimalused
Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris kasvatusteaduste või võõrkeeledidaktika alal, lisaks ka keele-, kirjandus- või kultuuriteadustes.
Sarnased erialad
Prantsuse keel ja kultuur
Humanitaarteaduste instituut
Sind huvitab prantsuse ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond? Soovid õppida süvendatult prantsuse keelt? Tahad töötada prantsuse keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- või riigisektoris?
Saksa keele (ja teise keele) õpetaja
Humanitaarteaduste instituut
Saksa keele õppimisel ja õpetamisel Eestis ühtaegu nii ajalooline ja eesti identiteediga seonduv dimensioon kui ka väga praktiline ja majanduslik põhjendus. Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu majanduses ja poliitikas üks võtmeriike ning saksa keele oskajaid vajatakse nii majanduses kui ka kultuurielus.
Inglise keele (ja teise keele) õpetaja
Humanitaarteaduste instituut
Inglise keel on maailmakeel ning enamus meie koole on valinud selle keele oma esimeseks võõrkeeleks. Inglise keele õpetaja eriala lõpetanutel on alati kindel töökoht, sotsiaalne kindlustatus ja eeldused igakülgseks erialaseks arenguks, rahvusvaheliseks koostööks hariduse- ja kultuuri alal ning võimalus oma õpingute jätkamiseks ka kõrgemal akadeemilisel tasemel.