Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• Õpingud lõpetab magistritöö kaitsmine, magistritöö kirjutatakse prantsuse keeles.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks prantsuse keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Erialaained toimuvad osaliselt eriaalakeeles.

Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal. 

Tutvu õppekavaga

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga, mis aitab ka üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
• Õppetöösse on kaasatud külalisõppejõud ning praktikandid välisülikoolidest. 
• Eriala teeb pidevat koostööd Prantsuse saatkonna, Prantsuse Instituudi, Belgia prantsuse keelt kõneleva kogukonna ning Kanada saatkonnaga Eestis. Õppetöö raames korraldatakse õppekäike, erialaseid ja teadusüritusi.
• Erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimalust õppida ja praktikat sooritada teistes Euroopa riikides. Samuti on Erasmuse vahetusprogrammi raames lepinguid ülikoolidega väljaspool Euroopat.
• Tallinna ülikoolil on prantsuse kui võõrkeele didaktika alane partnerlusleping Tours’i ja Rouen’i ülikooliga Prantsusmaal ning Liège’i Ülikooliga Belgias.
• Võõrkeeleõpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui ka väljaspool. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Merilyn Meristo on võõrkeeleõpetaja õppekava juht ning prantsuse keele dotsent. Lisaks prantsuse keelele koolitab ta tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Merilyn Meristot on mitmel korral kutsutud külalislektoriks Sri Lanka Kelanyia ülikooli, kus ta koolitas tulevasi prantsuse keele õpetajaid ja viis läbi võõrkeeleõpetajate täiendkoolitust. Sri Lankaga seob teda ka teadusuuringute tegemine. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.

Aleksandra Ljalikova on prantsuse keele didaktika dotsent ning juhtivdidaktik TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses. Pärast Tallinna pedagoogikaülikooli lõpetamist (2000) on ta omandanud magistrikraadi Rouen’i ülikoolis (2002), seejärel doktorikraadi (cum laude) Jean Monnet' ülikoolis Prantsusmaal (2007) keeleteaduste alal. Tema doktoritöö on seotud väärtushinnangute konfliktidega välishindamises võõrkeeleõppes Eesti riigieksami näitel. Ta on GERFLINT-i liige (Rahvusvaheline Prantsuse Keele Teadus- ja Uuringuühing), kus ta on eelretsentseeritava rahvusvahelise ajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique pea- ja/või kaastoimetaja. Aastal 2009 andis Prantsusmaa talle Prantsuse kunsti ja kirjanduse teenetemärgi rüütlikraadi.

Teaduslikud huvid: võõrkeele didaktika, õpetajakoolitus, hindamine võõrkeeleõppes, diskursusanalüüs, prantsuse teooriad, akadeemiline mobiilsus.

• Aleksandra Ljalikova."L’univers complexe de l’évaluation certificative en Didactique des Langues-Cultures". Synergies Pologne, 1, 2009

Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.

Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.

Ülo Siirak on romanistika lektor. Ta on läbi aastate andnud loenguid, mis puudutavad romanistika üldküsimusi ja romaani keelte eelset aega, nagu ladina keel, Rooma tsivilisatsioon ja Rooma kirjandus ning sissejuhatus romanistikasse. Prantsuse keele eriala ainetest on ta andnud prantsuse keele morfoloogiat ja süntaksi, prantsuse keele ajalugu, prantsuse keele leksikoloogiat ja fonoloogiat, erikursusena ka seminari Prantsuse humanistidest. Läbi aastate on ta andnud kursust Prantsusmaa ajalugu ja ühiskond pärast Prantsuse revolutsiooni. Ülo Siiraku teaduslikud huvid puudutavad eelkõige Rooma kirjandust ja selle retseptsiooni Prantsuse ja Itaalia humanistide poolt, sellega seoses ka Prantsuse humanismi tervikuna ning humanistide tegevuse mõjul tänapäeva prantsuse keele väljakujunemist. Tema huvide hulka kuulub ka uuem ladinakeelne kirjandus.

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti keeles kui ka peaeriala keeles, samuti toimuvad mõned loengud inglise keeles. Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab prantsuse keele oskus olema B2-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada inglise või vene keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Kui prantsuse keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav prantsuse keele oskus vähemalt B1-tasemel. 

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa viiakse läbi kahes osas. Esmalt kirjutavad kandidaadid ülikoolis kohapeal motivatsioonikirja, mille pikkus on umbes 350 sõna. Seejärel teevad kandidaadid keeletesti. Motivatsioonikiri kirjutatakse valitud peaeriala keeles, käsitsi, ilma arvutit kasutamata. Motivatsioonikiri peab sisaldama kandidaadi erialavaliku põhjendust. Keeletestiga hinnatakse kandidaadi sihtkeelelist ehk valitud eriala keelelist pädevust. Suuline eksamiosa ehk vestlus viiakse läbi kahes keeles: valitud eriala keeles ja eesti keeles. Vestlus keskendub kandidaadi suulisele võõrkeelepädevusele, eesti keele oskusele ja kutsesobivusele (teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast, valitud eriala keele- ja kultuuriruum, hoiakud õpetajatöö kohta). 

Kui kandidaat on valinud kahe keele õpetaja peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

Vastuvõtueksamiks peab kandidaat olema tutvunud Võõrkeeleõpetaja magistrikavaga. Vastuvõtueksamile tulles peab kandidaat kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 20%, keeleline pädevus 40%, kutsesobivus 40%.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid 

 * Inglise ja vene keele puhul C1-tase, araabia, hiina, hispaania, itaalia, jaapani, prantsuse, saksa ja soome keele puhul B2-tase. Kahe keele õpetaja erialal teise keele puhul B1-tase (v.a inglise ja vene keel, kus nõutav tase on C1).

Vastuvõtueksami hindamine. 

Komisjon hindab kandidaati ülalmainitud hindamiskriteeriumide alusel.

Motivatsioonikirja puhul hindavad huvi eriala vastu ja motivatsiooni õpetajaks saada vähemalt kaks komisjoniliiget hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb motivatsioonikirja hinnanud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel.

Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste põhjal koostatud hindamismaatriksi alusel. Keeletesti hindab üks komisjoniliige võtme abil. Motivatsioonikirja keelelist osa hindavad vähemalt kaks komisjoniliiget hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb motivatsioonikirja hinnanud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel.

Vestluse keelelist osa hindavad vestlusel osalevad komisjoniliikmed hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb vestlusel osalenud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel. Vestlusel viibib vähemalt kaks komisjoniliiget, kellest üks juhatab vestlust. Vestlus viiakse piisava arvu kandidaatide olemasolul läbi grupiintervjuu vormis. Kandidaat peab suutma arvamust avaldada Eesti koolisüsteemis sageli esinevate tegevuste ja nähtuste kohta (näiteks rühmatöö olulisus keeleõppes, õpetajate omavaheline koostöö, parimad ja halvimad õpi- ja õpetamiskogemused) ja samuti kommenteerida kaaskandidaatide arvamusi. Reageerides teiste kandidaatide öeldule, näitab kandidaat oma kuulamis-, seostamis- ja üldise analüüsi oskust. Komisjon esitab küsimusi nii valitava eriala keeles kui ka eesti keeles. Vestlusel lõpus on kandidaadil võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta.

Vastuvõtueksamite ajakava

"Astusin prantsuse keele õpetaja magistriõppesse juba õpetajana töötades, sest tundsin puudust nii ainedidaktilistest kui ka üldpedagoogilistest teadmistest. Alguses tundus töö kõrvalt raske õpingutega tegeleda, kuid toetavad kursusekaaslased ja motiveerivad õppejõud andsid jõudu edasi minna. Tagantjärele saan öelda, et TLÜ magistriõppest saadud teadmised ja oskused on olnud mulle kasuks nii õpetajaametis kui ka igapäevaelus. Eriti kõrgelt hindan prantsuse keele ainedidaktilisi aineid, mille loengutest-seminaridest tulles tundsin ennast iga korraga targemana ning tahtsin omandatut ka kohe praktikas rakendada."

"Prantsuse keele õpingud Tallinna ülikoolis oli minu teadlik valik. Ma tahtsin õpetada seda ilusat keelt ning mul ei olnud selleks diplomit. Õpingud kestsid 3 aastat ja olid mulle parajaks väljakutseks. Ma töötasin õpingute ajal ja pinge oli mõnikord kokku päris suur. Samas arvan, et enda kokkuvõtmine on meile kõigile kasulik, sest me areneme edasi ainult läbi pingutuste."

"Asusin Tallinna Ülikoolis prantsuse keele õpetajaks õppima kümnend tagasi, katkestasin siis aga õpingud. 2020. aastal otsustasin, et alustatut pole kunagi hilja lõpule viia. Tallinna Ülikoolis on selleks toetav atmosfäär oma kõigi komponentide, aga eelkõige õppejõududega."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Raske on leida Eestis üldhariduskooli, kus ei töötaks mõni Tallinna ülikoolis või selle eelkäijates õpetajakutse omandanud õpetaja. Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud on kõikjal hinnatud ja oodatud spetsialistid. Lisaks koolidele õpetavad meie lõpetajad ka täiskasvanuõppes – kutsekoolides, ülikoolides, keeltekoolides, tegelevad keelekorralduslike küsimustega ning on tegevad erinevates välisriikide kultuuriorganisatsioonides. Meie vilistlased töötavad ka Prantsuse Instituudis, ministeeriumides ning Euroopa Liidu esindustes Eestis.

Edasiõppimisvõimalused

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris kasvatusteaduste või võõrkeeledidaktika alal, lisaks ka keele-, kirjandus- või kultuuriteadustes.