Inglise keele (ja teise keele) õpetaja

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
• Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
• Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
• Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
• Õpingud lõpetab magistritöö kaitsmine, magistritöö kirjutatakse inglise keeles.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Erialaained toimuvad osaliselt eriaalakeeles.

Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal. 

Tutvu õppekavaga

• Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on suurte kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga. See aitab üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
• Inglise keele õpetaja erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimaluse õppida ja praktikat sooritada teistes Euroopa riikides. Samuti on Erasmuse vahetusprogrammi raames lepinguid ülikoolidega väljaspool Euroopat.
• Inglise keele õpetaja erialal (nagu ka Tallinna ülikoolis tervikuna) õpib märkimisväärne hulk välistudengeid. See annab rahvusvahelistumise kogemuse ka kohapeal õppides.
• Inglise keele õpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui ka väljaspool seda. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
• Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Merilyn Meristo on prantsuse keele dotsent. Lisaks prantsuse keelele koolitab ta tulevasi õpetajaid. Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Lisaks õpetajakoolitusele on Merilyn Meristo peamisteks uurimisvaldkondadeks võõrkeeleõppe didaktika (sh õpetajate digipädevused), erialane inglise keel, CLIL ja ja erinevad uurimismetoodikad. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.

Ene Alas on inglise keele ja testimise dotsent. Ta on Tallinna ülikoolis töötamise kõrval õppinud ja töötanud ka Suurbritannias ja USA-s. Ene Alas kaitses magistrikraadi Readingi ülikoolis Inglismaal, teemaks akadeemiline kirjutamine, ja doktorikraadi Tallinna ülikoolis rakenduslingvistika alal. Ene Alase teadustöö põhisuunad on seotud keeleoskuse mõõtmise probleemistikuga ja üldise keeletestimisalase kirjaoskuse edendamisega, akadeemilise kirjutamise ja võõrkeeleõppega seotud pragmaatika teemadega. 

Lisaks on Ene Alas nõustajaks inglise keele riigieksami koostamisel ja selle tulemuste hindamisel Eestis ning sellest tulenevalt ka riigieksami läbiviijate koolitaja. Ene Alasel on keelepädevuse (IELTS) hindaja rahvusvaheline kvalifikatsioon.

Julia Kuznetski (Tofantšuk) on anglistika professor. Oma doktoritöös uuris ta identiteedi konstrueerimist tänapäeva inglise naiskirjanike loomingus. Tema arvukad rahvusvahelised publikatsioonid käsitlevad tänapäeva ingliskeelset kirjandust ja kultuuri, soouurimust, ökokriitikat, ökofeminismi, diasporaa- ja migratsiooni kirjandust ning kirjandusteooriat.

Oma teadus- ja õppetöös keskendub Julia Kuznetski päevakajalistele teemadele, sh kliimamuutus, inimese ja keskkonna põmumine, õiglus ja võrdõiguslikkus ning nende peegeldus kirjanduses ja kultuuris (sh kunst ja film). Ta on õpetanud ka kõiki briti kirjanduse ajaloo perioode renessansist tänapäevani, kirjandusteaduse metodoloogiat, maailmakirjandust ning praktilist inglise keelt.

Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid ning on panustanud mitme BA-, MA- ja PhD-õppekavade arengusse. Julia Kuznetski on mitme erialase seltsi liige ja valiti 2019. aasta üheks parimaks õppejõuks. 

Julia Kuznetski meedias:

• "Viirus, biopoliitika ja posthumanism"
• "Keha on lahinguväli"
• "Pagemine ilusasse minevikku. „Downton Abbey” menu räägib rohkem tänapäevast kui möödunust"

Helis Camara on inglise keele õpetaja. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad kaasaaegsed probleemid ingliskeelsete maade ühiskonnas, erialane sõnavara ja grammatika.

Alpo Honkapohja on inglise keele lektor. Tema uurimishuvid on valdavalt ajaloolises lingvistikas, mis ulatub keskaegsest inglise keelest tänapäevani välja. Honkapohja on tegelenud ka digihumanitaariaga ja püüab olla kursis selle valdkonna arengutega. Lisaks on tegelnud kesk-inglise käsikirjade uurimisega ning keskinglise ja varauusaegsete meditsiinitekstide teadusliku leksikoni arendamisega. Samuti tunneb suurt huvi mitmekeelsuse vastu, eriti ajaloolises sotsiolingvistilises kontekstis. 

Suliko Liiv on inglise keele emeriitprofessor. Ta töötab Tallinna ülikoolis alates 1976. a pärast Tartu ülikooli lõpetamist germaani-romaani filoloogi, inglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga. Ta on õpetanud inglise keele ja kultuuri eriala üliõpilastele erinevaid kursusi: inglise-eesti kontrastiivlingvistikat, inglise keele ajalugu, inglise keele teooriat, ingliskeelsete maade ühiskonda ja kultuuri, inglise keele morfoloogiat ja süntaksi, teksti analüüsi jne. 

Suliko Liiv on juhtinud teadusprojekte, juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid, korraldanud rahvusvahelisi konverentse ning osalenud ise paljudel rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega. Ta on olnud filoloogiateaduskonna dekaan, germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi direktor, germaani-romaani filoloogia osakonna juhataja ja inglise keele õppetooli juhataja. Osalenud ülikooli nõukogu, senati, instituudi nõukogu töös ning juhtinud erinevaid komisjone. Esindanud Eesti Vabariiki Euroopa Nõukogu Kaasaegsete Keelte sektsioonis Strasbourgis ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses Grazis. On olnud Eesti Keelenõukogu liige, koostanud Eesti keele arengustrateegiat, samuti Eesti võõrkeelte strateegiat, koostanud Euroopa keelemapi Eesti variandi. Koostanud ka inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatuid.

Uurimisvaldkonnad: kontrastiivlingvistika, kultuuridevaheline suhtluspädevus, võõrkeele õpetamise metoodika, keelepoliitika, leksikograafia.

• Võõrkeeleõpetaja magistrikavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval on aineid nii eesti keeles kui ka inglise keeles. Inglise keele (ja teise keele) õpetaja erialale astumiseks peab inglise keele oskus olema C1-tasemel ja teise keele oskus vähemalt B1-tasemel. Kui teise keelena soovitakse õpetada vene keelt, siis on nõutav selles keeles vähemalt C1-tase.
• Kui inglise keelt soovitakse õpetada teise keelena, siis on nõutav inglise keele oskus vähemalt C1-tasemel. 

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa viiakse läbi kahes osas. Esmalt kirjutavad kandidaadid ülikoolis kohapeal motivatsioonikirja, mille pikkus on umbes 350 sõna. Seejärel teevad kandidaadid keeletesti. Motivatsioonikiri kirjutatakse valitud peaeriala keeles, käsitsi, ilma arvutit kasutamata. Motivatsioonikiri peab sisaldama kandidaadi erialavaliku põhjendust. Keeletestiga hinnatakse kandidaadi sihtkeelelist ehk valitud eriala keelelist pädevust. Suuline eksamiosa ehk vestlus viiakse läbi kahes keeles: valitud eriala keeles ja eesti keeles. Vestlus keskendub kandidaadi suulisele võõrkeelepädevusele, eesti keele oskusele ja kutsesobivusele (teadmised haridusvaldkonna praegusest olukorrast, valitud eriala keele- ja kultuuriruum, hoiakud õpetajatöö kohta). 

Kui kandidaat on valinud kahe keele õpetaja peaeriala, siis tuleb osaleda mõlema keele eksamil.

Vastuvõtueksamiks peab kandidaat olema tutvunud Võõrkeeleõpetaja magistrikavaga. Vastuvõtueksamile tulles peab kandidaat kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.

Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 20%, keeleline pädevus 40%, kutsesobivus 40%.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid 

 * Inglise ja vene keele puhul C1-tase, araabia, hiina, hispaania, itaalia, jaapani, prantsuse, saksa ja soome keele puhul B2-tase. Kahe keele õpetaja erialal teise keele puhul B1-tase (v.a inglise ja vene keel, kus nõutav tase on C1).

Vastuvõtueksamite ajakava

Vastuvõtueksami hindamine

Komisjon hindab kandidaati ülalmainitud hindamiskriteeriumide alusel.

Motivatsioonikirja puhul hindavad huvi eriala vastu ja motivatsiooni õpetajaks saada vähemalt kaks komisjoniliiget hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb motivatsioonikirja hinnanud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel.

Keelelist pädevust hinnatakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemekirjelduste põhjal koostatud hindamismaatriksi alusel. Keeletesti hindab üks komisjoniliige võtme abil. Motivatsioonikirja keelelist osa hindavad vähemalt kaks komisjoniliiget hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb motivatsioonikirja hinnanud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel.

Vestluse keelelist osa hindavad vestlusel osalevad komisjoniliikmed hindamiskriteeriumidest lähtudes. Hinne kujuneb vestlusel osalenud komisjoniliikmete hinnangute aritmeetilise keskmise tulemusel. Vestlusel viibib vähemalt kaks komisjoniliiget, kellest üks juhatab vestlust. Vestlus viiakse piisava arvu kandidaatide olemasolul läbi grupiintervjuu vormis. Kandidaat peab suutma arvamust avaldada Eesti koolisüsteemis sageli esinevate tegevuste ja nähtuste kohta (näiteks rühmatöö olulisus keeleõppes, õpetajate omavaheline koostöö, parimad ja halvimad õpi- ja õpetamiskogemused) ja samuti kommenteerida kaaskandidaatide arvamusi. Reageerides teiste kandidaatide öeldule, näitab kandidaat oma kuulamis-, seostamis- ja üldise analüüsi oskust. Komisjon esitab küsimusi nii valitava eriala keeles kui ka eesti keeles. Vestlusel lõpus on kandidaadil võimalus esitada komisjonile küsimusi õppekava kohta.

"Töötan alates 2001. aasta septembrist Gustav Adolfi gümnaasiumis inglise keele õpetajana. Ilma Tallinna ülikooli pakutava ettevalmistuseta poleks ma kindlasti täna see õpetaja, kes ma olen. Tallinna ülikooli suurimaks panuseks pean seda, et sain õpingute käigus kindlustunde, et minust võibki õpetaja saada ning ma võin ja suudan klassi ees seista. Olen seda tööd teinud nüüdseks juba 15 aastat ja senimaani pole noortega töötamisest ära tüdinenud või väsinud. Järelikult valisin õige eriala ning sain korraliku ettevalmistuse selles ametis töötamiseks."
 

Tallinna Ülikool andis mulle laiad teadmised võõrkeeleõppest ja teaduspõhised tööriistad, mida õpetamisel igapäevaselt rakendan. Tunnen, et minust koolitati spetsialist!

Inglise keele õpetaja erialale sisse astudes oli minu eesmärgiks ehitada teoreetiline vundament juba olemasoleva õpetamise praktika jaoks. Kursusekaaslastega koos töötades ja õppides sai õppejõududega koostöös loodud tugev põhi, millele toetudes kasvas soov ja tahe õpetada teaduspõhiselt, loovalt ning julgelt. Tule sinagi Tallinna Ülikooli, siin mõte liigub.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Inglise keele õpetajate edukal ettevalmistamisel on Tallinna ülikoolis pikk traditsioon. Esimesed lõpetajad olid siin juba aastal 1957. Raske on leida Eestis üldhariduskooli, kus ei töötaks mõni Tallinna ülikoolis või selle eelkäijates õpetajakutse omandanud õpetaja.

Meie vilistlased õpetavad inglise keelt üldhariduskoolides üle kogu Eesti, samuti erinevates kutse-, kõrg- ja keeltekoolides. Tänu saadud erialasele ettevalmistusele on nad hinnatud spetsialistid ning nende seas leidub õpetaja-metoodikuid, õppetoolide juhte ja koolijuhte.

Edasiõppimisvõimalused

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris kasvatusteaduste või võõrkeeledidaktika alal, lisaks ka keele-, kirjandus- või kultuuriteadustes.