girl looking

Inglise keele (ja teise keele) õpetaja

Inglise keel on maailmakeel ning enamus meie koole on valinud selle keele oma esimeseks võõrkeeleks. Inglise keele õpetaja eriala lõpetanutel on alati kindel töökoht, sotsiaalne kindlustatus ja eeldused igakülgseks erialaseks arenguks, rahvusvaheliseks koostööks hariduse- ja kultuuri alal ning võimalus oma õpingute jätkamiseks ka kõrgemal akadeemilisel tasemel.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine

Õppevorm Sessioonõpe

Tule õppima inglise keele õpetaja erialale, mis on osa võõrkeeleõpetaja magistrikavast ja millel saab õppida ühe või kahe võõrkeele (inglise keelele lisaks ka saksa, prantsuse, vene ja eesti keele) õpetajaks.

  • Ootame õppima heade inglise keele teadmistega (peaeriala keel vähemalt C1-tasemel, teise keele puhul B2 ja eelnev inglise keele kõrvalaine läbimine) humanitaariahuvilisi aktiivseid, loovaid ja avatud inimesi.
  • Inglise keele õpetajaks õppiv magistrant huvitub inglise keelest, kultuurist ja kirjandusest ning selle õpetamisest lasteaedades, üldharidus-, kutsekoolides ja/või täiskasvanuõppes.
  • Vajaliku keeletaseme tõestamiseks tuleb esitada tõend või sertifikaat. Kui kandidaat ei ole tasemeeksamit sooritanud, tehakse keeletase kindlaks vastuvõtueksamil. Inglise keele ja kultuuri bakalaureusekraadi olemasolul keeleeksamit sooritama ei pea.

Miks tulla meile õppima?

  • Meie eriala õppejõud on akadeemilise kraadiga inglise keele, kultuuri ja didaktika asjatundjad ning hinnatud oma ala spetsialistid, kes tunnevad hästi kohalikku koolimaastikku ja suudavad õppijaid asjatundlikult nõustada. Õppejõud on laia teadustöö kogemusega, kes ennast pidevalt täiendavad nii Eestis kui ka välismaal.
  • Õpetamisel kasutame innovatiivseid õppemeetodeid, sh projektiõpet ja digioskuste rakendamist. Käsitleme ajakohaseid ainedidaktika teemasid, vaatleme lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK), nüüdisaegset keeletestide koostamist, pööratud klassiruumi ja muid uudseid keeleõppe meetodeid. Olulisel kohal on mitmeastmeline erialapraktika, mis sooritatakse üldhariduskoolis ülikoolipoolse õppejõu juhendamisel.
  • Erialaõpingud põhinevad individuaalse lähenemise põhimõttel ja võimaldavad intensiivset juhendamist igale üliõpilasele. Õpingutesse on praktikajuhendajate ja loengupidajatena kaasatud tegevõpetajatest praktikud. Üliõpilastel on võimalus kaasa lüüa erinevates inglise keelt ja kultuuri tutvustavates projektides.
  • Kasvatusteaduse ja erialaained toetavad tänapäevast ja teaduspõhist lähenemist õppimisele ja õpetamisele.
  • Magistritöö kirjutamine võimaldab arendada oma akadeemilise kirjutamise oskust inglise keeles ning uurida põhjalikumalt üht inglise keele õpetamisega ja kultuuri vahendamisega seotud valdkonda. Uurimitöö kogemus aitab arendada analüütilist mõtlemist, oskust töötada andmebaasidega, viia läbi küsitlusi, teha statistilist analüüsi ning jõuda üldteoreeliste ja praktiliste järeldusteni.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
  • Esimesel õppeaastal toimuvad kuuepäevased hajutatud praktikad, teisel aastal kuuajalised praktikad. Ühe praktika võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
  • Õppekavas on tasakaalus kasvatusteaduslike ning erialadidaktika ja eriala keele ja kultuuri õpingud, hõlmates erinevaid tahke õpetajale vajalikest teadmistest.
  • Õppekava edukalt läbinutele antakse õpetajakutse tase 7, mis on eluaegne.
  • Õpingud lõpetab magistritöö kaitsmine, magistritöö kirjutatakse inglise keeles.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained valmistavad ette õpetajatööks üldhariduskooli kõikides astmetes ja täiskasvanuõppes. Eesmärgiks on saavutada ainedidaktiline pädevus õpiprotsessi juhtimiseks prantsuse keele õpetamisel, anda ülevaade kaasaegse võõrkeeleõpetuse teooriatest ja nende rakendusvõimalustest õpikeskkonnas. Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamise abil luuakse terviklik süsteem võõrkeeleõppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina. Teisel õppeaastal võib soovi korral ühe praktika teha täiskasvanuõppes.

Valitud keele erialaainete kaudu täiendatakse teoreetilist ja praktilist võõrkeeleoskust ja lingvistikaalaseid teadmisi ning süvendatakse oskust valitud kultuuriruumi tutvustada ja analüüsida. Olulisel kohal on üliõpilase kui tulevase õpetaja arengu toetamine ja suunamine valitud keele ja kultuuri vahendaja ja esindajana. Õpingute kaudu luuakse esmased kontaktid erialaringkondadega ning süvendatakse neid. Erialaained toimuvad osaliselt eriaalakeeles.

Eriala uurimusliku tegevuse raames toimub uurimisseminar, mille raames toetatakse teadustöö kirjutamise kompetentsi ning tutvutakse tänapäevaste uurimismeetoditega oma erialal. 

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Erialaaineid alaliselt õpetav õppejõudude koosseis on suurte kogemustega ja tunnustatud ning tihedalt seotud Eesti ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga. See aitab üliõpilastel leida kontakte uurimistööks ja edasisteks õpinguteks.
  • Inglise keele õpetaja erialal on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimaluse õppida ja praktikat sooritada teistes Euroopa riikides. Samuti on Erasmuse vahetusprogrammi raames lepinguid ülikoolidega väljaspool Euroopat.
  • Inglise keele õpetaja erialal (nagu ka Tallinna ülikoolis tervikuna) õpib märkimisväärne hulk välistudengeid. See annab rahvusvahelistumise kogemuse ka kohapeal õppides.
  • Inglise keele õpetaja eriala jaoks on väga oluline lai võrgustik Tallinna ülikooliga koostööd tegevatest praktikakoolidest nii Tallinnas kui ka väljaspool seda. Praktika kaudu on võimalik leida sobiv tulevane töökoht: väga tihti on just õpingute jooksul praktikakoolina omaseks saanud kool esimeseks tööandjaks.
  • Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Suliko Liiv on inglise keele professor. Ta töötab Tallinna ülikoolis alates 1976. a pärast Tartu ülikooli lõpetamist germaani-romaani filoloogi, inglise keele õpetaja kvalifikatsiooniga. Ta on õpetanud inglise keele ja kultuuri eriala üliõpilastele erinevaid kursusi: inglise-eesti kontrastiivlingvistikat, inglise keele ajalugu, inglise keele teooriat, ingliskeelsete maade ühiskonda ja kultuuri, inglise keele morfoloogiat ja süntaksi, teksti analüüsi jne. 

Suliko Liiv on juhtinud teadusprojekte, juhendanud bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid, korraldanud rahvusvahelisi konverentse ning osalenud ise paljudel rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega. Ta on olnud filoloogiateaduskonna dekaan, germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi direktor, germaani-romaani filoloogia osakonna juhataja ja inglise keele õppetooli juhataja. Osalenud ülikooli nõukogu, senati, instituudi nõukogu töös ning juhtinud erinevaid komisjone. Esindanud Eesti Vabariiki Euroopa Nõukogu Kaasaegsete Keelte sektsioonis Strasbourgis ja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses Grazis. On olnud Eesti Keelenõukogu liige, koostanud Eesti keele arengustrateegiat, samuti Eesti võõrkeelte strateegiat, koostanud Euroopa keelemapi Eesti variandi. Koostanud ka inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatuid.

Uurimisvaldkonnad: kontrastiivlingvistika, kultuuridevaheline suhtluspädevus, võõrkeele õpetamise metoodika, keelepoliitika, leksikograafia.


Ene Alas on inglise keele testimise dotsent. Ta on Tallinna ülikoolis töötamise kõrval õppinud ja töötanud ka Suurbritannias ja USA-s. Ene Alas kaitses magistrikraadi Readingi ülikoolis Inglismaal, teemaks akadeemiline kirjutamine, ja doktorikraadi Tallinna ülikoolis rakenduslingvistika alal. Ene Alase teadustöö põhisuunad on seotud keeleoskuse mõõtmise probleemistikuga ja üldise keeletestimisalase kirjaoskuse edendamisega, akadeemilise kirjutamise ja võõrkeeleõppega seotud pragmaatika teemadega. 

Lisaks on Ene Alas nõustajaks inglise keele riigieksami koostamisel ja selle tulemuste hindamisel Eestis ning sellest tulenevalt ka riigieksami läbiviijate koolitaja. Ene Alasel on keelepädevuse (IELTS) hindaja rahvusvaheline kvalifikatsioon.


Julia Tofantšuk on briti kirjanduse dotsent. Ta on õpetanud nii praktilist inglise keelt (Teksti analüüs, Tänapäeva inglise keel C1-tasemel) kui ka kirjandust ja kirjandusteadust käsitlevaid kursusi (Inglise kirjanduse ajalugu, Maailmakirjandus, Sissejuhatus kirjanduseadusesse, Tänapäeva kirjandusteooriad, 20.-21.saj briti kirjandus, 20. saj briti naiskirjanikud, 19. saj briti kirjandus, 19. saj briti kunst) bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid  ning on panustanud BA, MA ja PhD õppekavade arengusse. Julia Tofantšuk on mitme erialase seltsi liige. 

Oma doktoritöös (2007) uuris Julia Tofantšuk identiteedikonstrueerimist kaasagsete briti naiskirjanike loomingus Eva Figesi, Jeanette Wintersoni ja Meera Syali näitel. Ta on avaldanud artikleid (sh Palgrave Macmillan, Peter Lang WV, VW Trier, Interlitteraria) ja esinenud ettekannetega soo- ja identiteediuuringute alal, on käsitlenud naisajaloo (Herstory) ja trauma teemasid, ökokriitikat ja ökofeminismi  Ta huvitub tänapäeva inglise keelt kõnelevate maade kirjandusest, identiteediuuringutest, diasporaa kirjandusest ja ökokriitikast, samas valdkondade lõimimise viisidest, nagu looduse ja kultuuri, kirjanduse ja kunsti vahekord.


Liljana Skopinskaja töötab inglise keele didaktika dotsendina Lääne-Euroopa suunal, kus ta õpetab inglise kui võõrkeele õpetamise didaktika, inglise keele leksikoloogia, etümoloogia ja fraseoloogia ning kultuuridevahelise suhtluspädevuse kursuseid BA ja MA tasemel. Lisaks tegeleb ta MA põhi- ja kõrvaleriala inglise keele õpetajate pedagoogilise praktika ja põhipraktika organiseerimisega. Ta on läbi viinud võõrkeeleõpetajate tasemeõppe- ja täiendõppekursuseid ja kultuuridevahelise suhtluspädevuse töötubasid nii Eestis kui ka Austrias (Euroopa Nüüdiskeelte Keskuses). Tema poolt koostatud inglise keele õppevahendeid üldhariduskoolidele ja täiskasvanutele on avaldatud Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal ja Hiinas.

Teaduslikud huvid: võõrkeelte õpetamise didaktika, võõrkeeleõpetajate tasemeõpe  ja täiendõpe, kultuuridevaheline kommunikatsioon, võõrkeeleõpikute koostamine ja hindamine. Teadustöö võtmesõnad on mitmekultuurilisus, võõrkeeleõpe, õppemeetodid, õpistrateegiad, õpimotivatsioon, teksti ja ülesande autentsus, hindamiskriteeriumid.

Vastuvõtutingimused

  • Võõrkeeleõpetaja MA õppekavale õppima asujalt eeldatakse bakalaureusekraadi eelkõige humanitaarteaduste vallas.
  • Inglise keel peaerialana vähemalt C1-tasemel, teise keele puhul B2 ja eelnev inglise keele kõrvalaine läbimine.
  • Valides vene keele teiseks keeleks on eeldus vene keele ja kirjanduse kõrvaleriala läbimine bakalaureuseastmes ja vene keele valdamine C1-tasemel. 
  • Valides teiseks keeleks eesti keele on eeldus eesti keele ja kirjanduse kõrvaleriala läbimine ning eesti keele valdamine C1-tasemel.
  • Vajaliku keeletaseme tõestamiseks tuleb esitada tõend või sertifikaat. Kui kandidaat ei ole tasemeeksamit sooritanud, tehakse keeletase kindlaks vastuvõtueksamil. Inglise keele ja kultuuri bakalaureusekraadi olemasolul keeleeksamit sooritama ei pea.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjaliku osana esitavad kandidaadid motivatsioonikirja koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Motivatsioonikirja faili nimi peab olema kandidaadi nimi.
  • Teise kirjaliku osana sooritatakse vastuvõtueksamil akadeemiline test, millega hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • Suulise osa eksam keskendub kandidaadi keelelisele pädevusele ja kutsesobivusele. Juhul kui kandidaadil ei ole keeletaset tõendavat dokumenti, kontrollitakse vajaliku keeletaseme olemasolu vastuvõtueksami käigus.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

"Töötan alates 2001. aasta septembrist Gustav Adolfi gümnaasiumis inglise keele õpetajana. Ilma Tallinna ülikooli pakutava ettevalmistuseta poleks ma kindlasti täna see õpetaja, kes ma olen. Tallinna ülikooli suurimaks panuseks pean seda, et sain õpingute käigus kindlustunde, et minust võibki õpetaja saada ning ma võin ja suudan klassi ees seista. Olen seda tööd teinud nüüdseks juba 15 aastat ja senimaani pole noortega töötamisest ära tüdinenud või väsinud. Järelikult valisin õige eriala ning sain korraliku ettevalmistuse selles ametis töötamiseks."


"Keeleõpetajaks olemisel on palju plusse - noortega suhtlemine hoiab sind mingis mõttes igavesti noorena, sa mitte ei anna neile, vaid saad ka neilt ohtralt teadmisi ning sul on palju vabadust kujundada oma tunnid. Täieliku pildi õpetajatööst annab loomulikult klassi ees seismine, kuid ülikoolist saadud teadmised ja oskused (nii keelealased kui ka pedagoogilised) on mulle alati marjaks ära kulunud."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Inglise keele õpetajate edukal ettevalmistamisel on Tallinna ülikoolis pikk traditsioon. Esimesed lõpetajad olid siin juba aastal 1957. Raske on leida Eestis üldhariduskooli, kus ei töötaks mõni Tallinna ülikoolis või selle eelkäijates õpetajakutse omandanud õpetaja.

Meie vilistlased õpetavad inglise keelt üldhariduskoolides üle kogu Eesti, samuti erinevates kutse-, kõrg- ja keeltekoolides. Tänu saadud erialasele ettevalmistusele on nad hinnatud spetsialistid ning nende seas leidub õpetaja-metoodikuid, õppetoolide juhte ja koolijuhte.

Edasiõppimisvõimalused

Võõrkeeleõpetaja magistrikava lõpetanud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris kasvatusteaduste või võõrkeeledidaktika alal, lisaks ka keele-, kirjandus- või kultuuriteadustes.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Saksa keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Saksa keele õppimisel ja õpetamisel Eestis ühtaegu nii ajalooline ja eesti identiteediga seonduv dimensioon kui ka väga praktiline ja majanduslik põhjendus. Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu majanduses ja poliitikas üks võtmeriike ning saksa keele oskajaid vajatakse nii majanduses kui ka kultuurielus.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Globaliseeruvas maailmas vajavad Eesti koolid võõrkeeleõpetajaid, kes suudavad keele õpetamisega avada uksi teistesse kultuuriruumidesse. Kuna Prantsusmaa on üks võtmeriike Euroopa liidu majanduses ja poliitikas ning Eesti partner, siis vajatakse prantsuse keele oskajaid nii kultuuris, majanduses kui ka poliitikas.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Inglise keel ja kultuur

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab ingliskeelsete maade ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond? Soovid õppida inglise keelt kõrgtasemel? Tahad töötada inglise keelt ja kultuuri valdava spetsialistina riigi- või erasektoris?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Päevaõpe
Vaata eriala

Keeleteadus ja keeletoimetamine

Humanitaarteaduste instituut

Keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikava on unikaalne, kuna õppekavas on ühendatud teoreetilised lingvistikateadmised ja nende praktiline rakendamine keeletoimetajatöös.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala