AI Teaching and Learning Lab sai hoo sisse
10. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis AI Teaching and Learning Lab’i teine projektikohtumine, mis tähistas labori sisulist käivitumist.
Tehisintellekti ümber toimub hariduses praegu väga palju. Katsetusi, tööriistu ja uusi ideid tekib kiiresti ja just seetõttu on üha olulisem küsimus, kuidas seda arengut teadlikult, süsteemselt ja teaduspõhiselt suunata. Kohtumisel keskendusime vajadusele koondada AI kasutusega seotud tegevused ühisesse raamistikku: luua selgem arusaam sellest, mida me juba teame, milliseid õppimise ja õpetamise protsesse AI tegelikult mõjutab ning milliseid uurimisküsimusi peaksime järgmisena koos avama.
Prof. Tobias Ley tutvustas esmast teoreetilist tausta, mis aitab mõtestada AI rolli õppijate ja õpetajate tegevustes ning õpitulemustes. Senine teaduskirjandus viitab, et AI kasutus hariduses on seni olnud pigem seotud tõhususe tõstmisega – näiteks materjalide loomise, tööprotsesside kiirendamisega ja järgmine oluline suund paistab olevat õpetaja ja AI komplementaarsus. See tähendab liikumist lähenemise poole, kus AI on osa laiemast õpetamis- ja õppimiskeskkonnast, mis toetab õpetaja professionaalset otsustamist ja õppijate mõtlemisprotsesse. Just sellise suuna mõtestamiseks ja uurimiseks on vaja ühiseid kontseptuaalseid aluseid ning sihipärast koostööd teadlaste, koolide, õpetajate ja EdTech-partnerite vahel. Aruteludes mõtlesime esimeste uurimisküsimuste üle, kaardistasime võimalikke pilootprojekte ning leppisime kokku järgmised sammud labori arendamisel.
Projekt on rahastatud uuringufondist ning selles panustavat Tobias Ley, Kairit Tammets, Terje Väljataga, Reet Kasepalu, Jörgen Ivar Sikk, Aleksandra Ljalikova, Katrin Poom-Valickis, Inge Timoštšuk, Kristi Klaasmägi, Linda Helene Sillat, Kaire Kollom, Grete Arro, Elyna Heinmäe, Maire Tuul, Mart Laanpere, Merike Saar, Milena Sarmiento, Kirke Kasari, Jüri Kurvits, Aigi Heero, Alice Aaviksoo ja Anastassia Skiperskaja.